V.R.i kaebus Keila linna kohustamiseks väljastada V.R.ile 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Keila Linnavalitsuse järelevalve spetsialisti 04.07.2016 e-kiri, millega järelevalve spetsialist pikendas ettekirjutuses olnud kohustuste täitmise tähtaega
Menetlusosalised
Kaebaja – V.R., volitatud esindaja Aleksei Smelov
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Keila linn, esindaja Enno Fels Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning kohustada Keila linna väljastama V.R.ile Keila Linnavalitsuse järelevalve spetsialisti 04.07.2016 e-kiri, millega järelevalve spetsialist pikendas ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega.
2.Jätta menetluskulud vastustaja kanda ning mõista Keila linnalt välja V.R.oi menetluskulu summas 375 eurot (360 eurot esindajakulu katteks ja 15 eurot riigilõivu katteks). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 8. jaanuaril 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.R. on alates 09.01.2017 Haapsalu mnt 47, Keilas asuva kinnistu üks seitsmest kaasomanikust (29/100 kaasomandist). Keila Linnavalitsus on teatanud V.R.ile, et kõnealuse kinnistu kaasomanike suhtes on 26.04.2016 algatatud järelevalvemenetlus seoses kinnistul asuva varisemisohtliku majandushoone ja laguneva fassaadiga elumajaga. Keila Linnavalitsus tegi kinnistu kaasomanikele ettekirjutused kinnistul asuva elumaja ja majandushoone korrastamiseks.
2.Keila linn on 17.07.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/847-4 teatanud halduskohtule, et Haapsalu mnt 47 kaasomanikele koostatud ettekirjutuste täitmise tähtaega on pikendatud.
3.V.R. palus 21.07.2017 kirjaga Keila Linnavalitsusel väljastada haldusakti või dokumendi, millega on Haapsalu mnt 47 kaasomanikel ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendatud. Keila Linnavalitsus vastas V.R.i pöördumisele 07.08.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/1093-1, milles teatas, et 1(5)
järelevalve spetsialist pikendas ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega 04.07.2016 ekirjaga, mis aga on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 2 kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kuni järelevalvemenetluses tehtud otsuse jõustumiseni. Samuti on Keila Linnavalitsus selgitanud, et V.R.it on korduvalt kutsutud Keila Linnavalitsusse sama järelevalvemenetluse raames, et anda talle selgitusi ja kuulata ära tema selgitused, kuid ometi on V.R. keeldunud Keila Linnavalitsusse minemast ja selgitusi andmast.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 15.08.2017 V.R.i kaebus Keila linna kohustamiseks väljastada V.R.ile Keila Linnavalitsuse järelevalve spetsialisti 04.07.2016 e-kiri, millega järelevalve spetsialist pikendas ettekirjutuses olnud kohustuste täitmise tähtaega.
5.Kohus võttis 01.09.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Keila linna ning määras menetlustähtajad.
6.Vastustaja esitas 12.10.2017 kohtule kaebuse kohta vastuse, milles vaidleb kaebusele vastu.
7.Kohus määras 12.10.2017 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, samuti menetlustähtajad ning otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud kaebaja nõutud e-kirja väljastamisest.
8.1.Kaebaja õigus saada teavet tuleneb AvTS § -st 4. Igaühel on õigus saada Keila linnavalitsuselt teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Kaebaja on Haapsalu mnt 47, Keilas asuva kinnistu kaasomanik ja seoses sellega temale teabe väljastamine andmetega kinnistu järelevalvemenetluse kohta ei ole seadusega keelatud. Ka vastustaja poolt kõnealuse teabe asutusesiseseks kasutamiseks lugemine ei piira nõutud teabe väljastamist, kuna kaasomanikel on asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 ja §-st 75 tulenevad kohustused. Kuna kaebaja on kinnistu kaasomanik, on tal nõutud teabele juurdepääsuõigus (AvTS § 9 lg 2 p 1).
8.2.Keila linnavalitsus on avalik-õiguslik asutus ja seega teabevaldaja AvTS § 15 lg 2 mõttes. Vastustaja kinnitas, et tema valduses on olemas nõutud teave, kuid ta ei ole kaebaja teabenõuet täitnud ega teavet kaebajale väljastanud, mistõttu on vastustaja rikkunud AvTS § 15 lg-t 2, § 18 lg-t 1, § 20, § 21, § 23 ja § 17.
8.3.Vastustaja hakkas sihipäraselt kiusama kaebajat koheselt pärast seda, kui temast sai kinnistu kaasomanik. Kaebaja oli sunnitud esitama Keila linnavalitsusele 04.06.2017 kaebuse.
8.4.Vastustaja 30.08.2017 vastus, millega võimaldatakse kaebajal tutvuda järelevalve menetluse toimikuga Keila Linnavalitsuses on koostatud 16 päeva pärast käesolevas haldusasjas kohtule kaebuse esitamist (kaebus esitatud kohtule 14.08.2017). Seega on ebaõige vastustaja väide, et tema 30.08.2017 vastus tõendab, et kaebajal puudus alus kaebuse esitamiseks.
8.5.Vastustaja 30.08.2017 vastus teabenõudele on vastustaja vastus kaebaja 23.08.2017 teabenõuetele ega ole seotud kaebaja teabenõudega käesolevas haldusasjas. Kaebaja esitas Keila Linnavalitsusele 23.08.2017 teabenõude, milles palus väljastada Keila Linnavalitsuse poolt Haapsalu mnt 47, Keila kinnistu kaasomanikele tehtud 2016 ja 2017 ettekirjutused. Samal kuupäeval esitas kaebaja veel ühe teabenõude, milles palus väljastada kinnistu Haapsalu mnt 47, Keila kaasomanike H.K., K.J., I.L. ,U.L. ja T.T. 03.07.2016 taotluse. Vastustaja vastas 30.08.2017 kaebaja 23.08.2017 teabenõuetele, mistõttu ei ole see vastus seotud kaebusega käesolevas haldusasjas. Seega on vastustaja poolt tõendina esitatud 30.08.2017 vastus kaebaja teabenõudele asjakohatu tõend ning kaebaja palub jätta selle tõendi arvestamata.
2(5)
8.6.Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja ei ole kordagi soovinud osaleda järelevalve menetluses. Kaebaja on korduvalt esitanud vastustajale teabenõudeid ja järelepärimisi seonduvalt vaidlusaluse kinnistu suhtes tehtud ettekirjutusega, kuid vastustaja keeldub teabenõuete täitmisest ning kaebaja on vajalike dokumentide kättesaamiseks sunnitud pöörduma kohtusse. Sellise ebaseadusliku tegevusega tekitab vastustaja kaebajale kahju ning kulutab põhjendamatult halduskohtu ja kaebaja ajaressurssi, samuti kahjustab omavalitsuse mainet.
8.7.Asjakohatu on vastustaja seisukoht, et vastustajal on ainult üks ametnik, kes tegeleb kohtuasjadega ja tema on ülekoormatud seoses sellega, et halduskohtus on neli asja seotud poolte vaidlustega. Vastustajal on olemas linnasekretär, kes seaduse kohaselt esindab vastustajat kohtus. Samuti tekitab vastustaja oma õigusvastase tegevusega ise pidevalt kohtuvaidlusi.
8.8.Väär on vastustaja seisukoht, et kaebus on alusetu tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2017 lahendist haldusasjas nr 3-16-1206, kus ringkonnakohus leidis, et kui kaebaja soovib saada teavet järelevalvemenetluses, siis kohaldatakse haldusmenetluse seadustiku (HMS) ja järelevalve menetlust reguleerivatest seadustes sätestatut, mitte avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatut. Haldusasjas nr 3-16-1206 menetles ringkonnakohus kaebaja kaebust, mis oli esitatud seoses sellega, et vastustaja ei täitnud kaebaja teabenõuet saamaks teavet seotud ettekirjutusega. Ringkonnakohus leidis nimetatud lahendis, et vastustaja tegevus on ebaseaduslik.
8.9.Ebaõige on vastustaja seisukoht, et HMS kohaselt ei ole kaebajal õigust saada nõutud teavet. Vastustaja koostas kaasomanikele haldusakti – ettekirjutuse ja seejärel otsustas pikendada ettekirjutuse täitmise tähtaega. Kaebaja on kaasomanik ja temal on õigus saada haldusaktid/ettekirjutused ning vastustaja otsused ja e-kirjad, mis on seotud ettekirjutuse kehtivusega ja täitmisega. Vastavalt AvTS § 3 lg-le 1 on ettekirjutus avalik teave ja kaebajal, kes on haldusmenetluses menetlusosaline, on õigus saada teavet ja nõuda teabe koopia väljastamist. Vastavat kinnitas ka ringkonnakohus haldusasjas nr 3-16-1206 . Vastustaja kohaldab teadlikult valesti HMS § 37 lg-t 4, et õigustada oma ebaseaduslikku tegevust. HMS § 37 lõige 4 sätestab, et dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub AvTS sätestatud korras. Vastavalt HMS § 37 lõikele 4 oli vastustaja kohustatud väljastama kaebajale teavet lähtudes AvTS § 17 lg 1 p-st 2 ja AvTS § 17 lg-st 3.
9.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata. Haldusasjas nr 3-16-1206 on Tallinna Ringkonnakohus oma 22.08.2017 lahendi punktis 14 selgitanud, et kui kaebaja soovib saada teavet järelevalvemenetluses, siis kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS) ja järelevalve menetlust reguleerivatest seadustes sätestatut, mitte AvTS-s sätestatut. Järelevalvemenetluses kogutud dokumendid ei kuulu AvTS alusel avalikustamisele ja § 35 lõige 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Kuna kaebaja on antud menetluses menetlusosaline, siis on tal õigus saada teavet menetluse kohta vastavalt HMS kehtestatud korrale. Tulenevalt HMS § 37 lg-st 3 toimub toimikuga tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub AvTS sätestatud korras (HMS § 37 lg 4). Kaebajale on juba 30.08.2017 saadetud teade, et tal on õigus nende dokumentidega tutvuda menetleja juures Keila Linnavalitsuses. Kaebaja ei ole seda õigust kasutanud. Samuti ei ole kaebaja midagi teinud ettekirjutuse täitmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
11.Vaidlust ei ole, et kaebaja on Haapsalu mnt 47, Keilas asuva kinnistu kaasomanik, et kinnistu kaasomanike suhtes on algatatud järelevalvemenetlus, mille raames on tehtud 3(5)
kaasomanikele ettekirjutused. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on 21.07.2017 kirjaga palunud Keila Linnavalitsusel väljastada haldusakti või dokumendi, millega on Haapsalu mnt 47 kaasomanikel ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendatud. Samuti puudub vaidlus selles, et Keila Linnavalitsus keeldus 07.08.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/1093-1 kaebajale palutud dokumenti väljastamast, kuna kõnealune kiri on AvTS § 35 lg 1 p 2 kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kuni järelevalvemenetluses tehtud otsuse jõustumiseni. Vastustaja on pärast kaebuse esitamist saatnud kaebajale 30.08.2017 teate, mille kohaselt on kaebajal järelevalvemenetluse dokumentidega võimalik tutvuda menetleja juures Keila Linnavalitsuses.
12.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ei saa vaidlusalust dokumenti nõuda vastustajalt AvTS alusel. AvTS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei kohaldata seda seadust teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Kaebaja on Haapsalu mnt 47, Keilas asuva kinnistu kaasomanik ning soovis vastustajalt saada teavet (dokumenti, millega on pikendatud ettekirjutuse täitmise tähtaega) ehitusseadustiku alusel toimetatavas järelevalvemenetluses. Osundatud menetlus puudutab Haapsalu mnt 47 asuva kinnisasja kõikide kaasomanike õigusi ja kohustusi. HMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks muu hulgas isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat). Seega on kaebaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 2 järgi selles asjas menetlusosaline. Haldusmenetluse menetlusosalise õigused saada teavet ning haldusorgani kohustused selles menetluses tulenevad mitte AvTS-st, vaid HMS-st ja järelevalve tegemise kohta käivatest seadustest (vt ka 22.08.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1206, p 14).
13.Seega ei kohaldu kaebajale teabe väljastamisele AvTS, mis reguleerib igaühe õigust saada teavet, vaid HMS, kus on reguleeritud haldusmenetlusega seonduv. Viidatud ringkonnakohtu lahendi punktis 15 on ringkonnakohus märkinud, et V.R.il on põhjendatud huvi saada järelevalvemenetluses palutud teavet ning et HMS § 5 lg-te 2 ja 4 kohaselt tulnuks vastav teave anda kaebajale mõistliku aja jooksul. Järelevalvemenetluse kohta käivad andmed on kuni haldusmenetluse lõppemiseni piiratud juurdepääsuga teave vaid menetlusväliste isikute jaoks (AvTS § 35 lg 1 p 2).
14.Kohus selgitab, et ka praegusel juhul soovib kaebaja teavet sama järelevalvemenetluse raames menetlusosalisena, mistõttu tuleb talle teabe väljastamisel lähtuda HMS-st ning vaatamata sellele, et kaebaja palus vastustajalt teavet AvTS alusel, pidanuks vastustaja kaebaja pöördumise lahendama HMS alusel.
15.HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud (HMS § 37 lg 2). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt toimub toimikuga ja dokumentidega tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Haldusorgan võib teha sellest korrast erandeid. Seega on menetlusosalisel õigus igal ajal tutvuda haldusmenetluse toimikuga. Praegusel juhul ei esine ka HMS § 37 lg-s 2 sätestatud olukorda, mis oleks lubanud vastustajal keelata kaebajale palutud dokumendi väljastamisest. Kuigi HMS § 37 lg 3 järgi tutvutakse toimikuga üldjuhul haldusorgani tööruumides, võimaldab sama säte teha sellest korrast erandeid. Kaebaja palus 21.07.2017 kirjaga vastustajal väljastada dokument, millega on Haapsalu mnt 47 kaasomanikel ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendatud. Seda vastustaja ei teinud ning keeldus teabe väljastamisest 07.08.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/1093-1 viidates AvTS-ile, mille alusel on dokument tunnistatud asutusesiseseks teabeks. Alles 30.08.2017 teatas vastustaja kaebajale, et haldusmenetluse toimikuga on võimalik tutvuda vastustaja ametiruumides, selleks eelnevalt kokku leppides. Kohus selgitab, et HMS § 5 lg-te 2 ja 4 kohaselt tulnuks vastusajal anda kaebajale teave ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise kohta mõistliku aja jooksul. Arvestades asjaolu, et vastustaja oli viivitanud palutud dokumendi väljastamisega kaebajale rohkem kui kuu aega, mida ei saa pidada mõistlikuks ajaks, ning kaebaja palus 4(5)
vastustajalt vaid ühe dokumendi väljastamist (dokument, millega pikendati ettekirjutuse tasumise tähtaega), pidanuks vastustaja väljastama palutud dokumendi kaebaja või kaebaja esindaja epostile või kaebajale posti teel. HMS § 37 lg 3 võimaldab dokumentidega tutvumisele haldusorgani ametiruumides teha erandi, mis arvestades eeltoodut, oleks käesoleval juhul olnud põhjendatud.
16.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et vastustajal on seadusest tulenev kohustus toimetada palutud teave kaebajale kätte. Nimelt on Keila Linnavalitsus teinud Haapsalu mnt 47 kaasomanikele ettekirjutused kinnistul asuva elumaja ja majandushoone korrastamiseks ning on hiljem selle ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendanud. Kaebaja palus kinnistu kaasomanikuna dokumenti, millega on ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendatud. HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Viidatud ettekirjutuse näol on tegemist mh kaebajat kohustava haldusaktiga, mis tuleb vastavalt HMS § 25 lg-le 1 menetlusosalisele kätte toimetada. Samamoodi tuleb kaebajale kätte toimetada ka ettekirjutuses märgitud kohustuse täitmise tähtaega pikendav dokument. Ettekirjutuse adressaat peab teadma, millal saabub ettekirjutuse täitmise tähtaeg ning haldusorgan ei saa keelduda vastava teabe väljastamisest, sh ka viidates HMS § 37 lg-le 3. Vastustaja ei ole kaebajale palutud dokumenti kätte toimetanud ning on pärast halduskohtule kaebuse esitamist teatanud, et võimaldab selle dokumendiga tutvuda üksnes oma ametiruumides. Eeltoodu põhjal on aga vastustaja selline käitumine õigusvastane, mistõttu kohus rahuldab kaebuse ning kohustab vastustajat väljastama kaebajale Keila Linnavalitsuse järelevalve spetsialisti 04.07.2016 e-kirja, millega järelevalve spetsialist pikendas ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega.
MENETLUSKULUD
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
18.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 657 eurot, millest kulud õigusteenusele moodustavad kokku 642 eurot ja riigilõivu kulu 15 eurot. Kaebajale on haldusasjas osutatud õigusabi 5,35 tunni ulatuses. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades asjaoluga, et tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega (seadmata kahtluse alla siiski kaebaja õiguste rikkumist), et kaebaja on kaebusega sarnastel asjaoludel pöördunud kohtu poole ka varasemalt, samuti arvestades kaebuses toodud argumentatsiooni taset, ei ole kaebaja esindajakulu kogu ulatuses väljamõistmine põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindajakuluks käesoleval juhul 3 tunni ulatuses, st 360 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulu summas 360 eurot ning kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.