XX kaebus Keila linna kohustamiseks väljastada Keila Linnavalitsuse 04.07.2016 e-kiri
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Keila linn, esindaja Enno Fels
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keila linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Keila linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.12.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-1690 muutmata.
2.Mõista Keila linnalt XX kasuks välja menetluskulud 265 eurot (kakssada kuuskümmend viis eurot). Keila linna menetluskulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-1690 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX on Keilas Haapsalu mnt 47 asuva kinnistu kaasomanik. Kinnistu kaasomanike suhtes algatati 26.04.2016 järelevalvemenetlus seoses kinnistul asuva varisemisohtliku majandushoone ja laguneva fassaadiga elumajaga. Keila Linnavalitsus tegi kinnistu kaasomanikele ettekirjutused nende hoonete korrastamiseks.
2.Keila linn teatas 17.07.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/847-4 Tallinna Halduskohtule, et Haapsalu mnt 47 kaasomanikele koostatud ettekirjutuste täitmise tähtaega on pikendatud. XX palus 21.07.2017 kirjaga väljastada asjassepuutuv haldusakt või dokument.
3.Keila Linnavalitsus keeldus 07.08.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/1093-1 XX-le palutud dokumenti väljastamast põhjendusega, et järelevalve spetsialist pikendas ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega 04.07.2016 e-kirjaga, mis on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 2 kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kuni järelevalvemenetluses tehtud otsuse jõustumiseni.
4.XX esitas 15.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila linna kohustamiseks väljastada Keila Linnavalitsuse järelevalve spetsialisti 04.07.2016 e-kiri, millega pikendati ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.12.2017 otsusega kaebuse ja kohustas Keila linna väljastama kaebajale vaidlusalune e-kiri. Kaebaja on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 2 järgi selles asjas menetlusosaline. Menetlusosalise õigused saada teavet ning haldusorgani kohustused selles menetluses tulenevad mitte AvTS-st, vaid HMS-st ja järelevalve tegemise kohta käivatest seadustest (Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2017 määrus nr 3-17-1206, p 14). Seega ei kohaldu kaebajale teabe väljastamise üle otsustamisel AvTS, mis reguleerib igaühe õigust saada teavet, vaid HMS, kus on reguleeritud haldusmenetlusega seonduv. Viidatud lahendi punktis 15 on ringkonnakohus märkinud, et kaebajal on põhjendatud huvi saada järelevalvemenetluses palutud teavet ning et HMS § 5 lg-te 2 ja 4 kohaselt tulnuks vastav teave anda kaebajale mõistliku aja jooksul. Järelevalvemenetluse kohta käivad andmed on kuni haldusmenetluse lõppemiseni piiratud juurdepääsuga teave vaid menetlusväliste isikute jaoks (AvTS § 35 lg 1 p 2). Ka praegusel juhul soovib kaebaja teavet sama järelevalvemenetluse raames menetlusosalisena, mistõttu tuleb talle teabe väljastamisel lähtuda HMS-st ning vaatamata sellele, et kaebaja palus vastustajalt teavet AvTS alusel, pidanuks vastustaja kaebaja pöördumise lahendama HMS alusel. Menetlusosalisel on HMS § 37 lg-te 1–3 alusel õigus igal ajal tutvuda haldusmenetluse toimikuga. Praegusel juhul ei esine ka HMS § 37 lg-s 2 sätestatud olukorda, mis oleks lubanud vastustajal keelduda kaebajale palutud dokumendi väljastamisest. Kaebaja palus 21.07.2017 kirjaga vastustajal väljastada dokument, millega on Haapsalu mnt 47 kaasomanikel ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendatud. Seda vastustaja ei teinud ning keeldus teabe väljastamisest 07.08.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/1093-1 viidates AvTS-ile, mille alusel on dokument tunnistatud asutusesiseseks teabeks. Alles 30.08.2017 teatas vastustaja kaebajale, et haldusmenetluse toimikuga on võimalik tutvuda vastustaja ametiruumides. HMS § 5 lg-te 2 ja 4 kohaselt tulnuks vastustajal anda kaebajale teave ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise kohta mõistliku aja jooksul. Arvestades asjaolu, et vastustaja oli viivitanud palutud dokumendi väljastamisega kaebajale rohkem kui kuu aega, mida ei saa 2(4)
3-17-1690 pidada mõistlikuks ajaks, ning kaebaja palus vastustajalt vaid ühe dokumendi väljastamist (dokument, millega pikendati ettekirjutuse tasumise tähtaega), pidanuks vastustaja väljastama palutud dokumendi kaebaja või kaebaja esindaja e-postile või kaebajale posti teel. HMS § 37 lg 3 võimaldab dokumentidega tutvumisele haldusorgani ametiruumides teha erandi, mis arvestades eeltoodut, oleks käesoleval juhul olnud põhjendatud. Vastustajal on seadusest tulenev kohustus toimetada palutud teave kaebajale kätte. Nimelt on Keila Linnavalitsus teinud Haapsalu mnt 47 kaasomanikele ettekirjutused kinnistul asuva elumaja ja majandushoone korrastamiseks ning on hiljem selle ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendanud. Kaebaja palus kinnistu kaasomanikuna dokumenti, millega on ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendatud. Viidatud ettekirjutuse näol on tegemist mh kaebajat kohustava haldusaktiga, mis tuleb vastavalt HMS § 25 lg-le 1 menetlusosalisele kätte toimetada. Samamoodi tuleb kaebajale kätte toimetada ka ettekirjutuses märgitud kohustuse täitmise tähtaega pikendav dokument. Ettekirjutuse adressaat peab teadma, millal saabub ettekirjutuse täitmise tähtaeg ning haldusorgan ei saa keelduda vastava teabe väljastamisest, sh ka viidates HMS § 37 lg-le 3. Vastustaja on õigusvastaselt jätnud 04.07.2016 e-kirja kätte toimetamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Keila linn esitas 08.01.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja 10.05.2018 täiendavad seisukohad, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2017 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlusalune dokument ei puuduta kaebajat ja tema suhtes läbiviidavat menetlust, vaid ainult teisi kaasomanikke. See dokument on koostatud juba 2016 a. juulis, s.o ligi aasta aega enne teabenõude esitamist. Kaebajal oli võimalik selle dokumendiga tutvuda eelnevalt järelevalvemenetluses. Kaebaja on selles menetluses osalenud juba alates 18.05.2016, talle on väljastatud allkirja vastu ettekirjutus, mis on koostatud kõikidele kaasomanikele, tal on olnud võimalus tutvuda kõikide menetlusdokumentidega ja talle on antud järelevalvemenetluses kogu võimalik informatsioon. 2016. a-l, kui algatati järelevalvemenetlus, oli kaebaja Haapsalu mnt 47 kinnistu omaniku volitatud esindaja, kellena osales aktiivselt ka järelevalvemenetluses. Kaebaja on olnud Haapsalu mnt 47 kinnistu omanik alates 2009. a-st ja omaniku volitatud esindaja 2012. a-st. Uuesti sai ta kinnistu omanikuks 2017. a-l. Järelevalvemenetluses on ta esitanud mitu teabenõuet ja selgitustaotlust 2016. ja 2017. a-l ning talle on võimaldatud tutvuda kogu järelevalvemenetluses kogutud teabega. Kaebaja eelmise kaebuse läbivaatamisel haldusasjas nr 3-16-1206 on Tallinna Ringkonnakohus oma 22.08.2017 lahendi p-s 14 selgitanud, et kui kaebaja soovib saada teavet järelevalvemenetluses, siis kohaldatakse HMS-i ja järelevalvemenetlust reguleerivates seadustes, mitte AvTS-s sätestatut. HMS § 7 lg 3 järgi on haldusorgan kohustatud hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Järelevalvemenetluses kogutud dokumendid ei kuulu avalikustamisele ja AvTS § 35 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.
7.XX palub 19.02.2018 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab ekslikult, et 2016. a-l oli kaebajal võimalik tutvuda teabenõudes nõutud dokumendiga. Vastustaja tegi kaasomanikele ettekirjutuse ja tegi otsuse ettekirjutuse täitmise
3(4)
3-17-1690 pikendamise kohta, mis oli saadetud kaasomanikele e-kirjaga. Kaebaja pole sellist e-kirja saanud. Seega puudutavad menetlustoimikus olevad dokumendid ja vastustaja e-kiri kaebajat. Vastustaja leiab ekslikult, et kaebaja on menetluses osalenud juba alates 18.05.2016 ja tal on olnud võimalus tutvuda kõikide menetlusdokumentidega ning talle on antud järelevalvemenetluses kogu võimalik informatsioon. Kaebaja ei olnud 2016. a-l kinnistu kaasomanik ja seega ei saanud olla menetluse menetlusosaline. Vastustaja edastas kaebaja kaudu vaid ettekirjutuse eelmisele kaasomanikule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega, ei korda ta selle põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus on ammendavalt hinnanud kaebuse asjaolusid ja kaebaja väiteid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Vastustaja keeldus 07.08.2017 kirjaga väljastamast kaebajale 04.07.2016 e-kirja, millega pikendas oma ettekirjutuses asjassepuutuval kinnistul asuva elumaja ja majandushoone korrastamiseks märgitud kohustuste täitmise tähtaega. Vastustaja leidis, et kõnealuse e-kirja väljastamise välistab asjaolu, et see on AvTS § 35 lg 1 p 2 kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kuni järelevalvemenetluses tehtud otsuse jõustumiseni. Ringkonnakohus on vastustajale selgitanud, et järelevalvemenetluse kohta käivad andmed on AvTS § 35 lg 1 p 2 järgi kuni haldusmenetluse lõppemiseni piiratud juurdepääsuga teave vaid menetlusväliste isikute jaoks (Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2017 määrus nr 3-17-1206, p 15). Nimetatud dokumendi väljastamisest keeldumise otsuse tegemise ajaks oli kaebaja olnud asjassepuutuva kinnistu kaasomanikuks ligi 7 kuud. Halduskohus asus vaidlustatud otsuse p-s 16 seega põhjendatult seisukohale, et viidatud ettekirjutuse näol on tegemist mh kaebajat kohustava haldusaktiga, mis tuleb vastavalt HMS § 25 lg-le 1 menetlusosalisele kätte toimetada ja samamoodi tuleb kaebajale kätte toimetada ka ettekirjutuses märgitud kohustuse täitmise tähtaega pikendav dokument, s.o 04.07.2016 e-kiri.
10.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud tuleb seega välja mõista vastustajalt. Kaebaja esindajakulud apellatsiooniastmes on 408 eurot, millele lisandub riigilõiv 15 eurot. Teenust osutati apellatsioonimenetluses 3,65 tunni eest. Kulude kandmine on tõendatud.
11.HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus leidis, et esimese astme kohtu menetluses oli põhjendatud esindajakulu 3 tunni jagu 360 euro ulatuses. Põhjendatud menetluskulud ei saa apellatsiooniastmes olla üldjuhul suuremad kui esimese astme kohtus (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 20). Praeguses asjas ei ole erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid esimeses kohtuastmes kantud kuludest suuremaid õigusabikulusid apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus peab apellatsioonimenetluses kantud esindajakulu apellatsiooniastmes toimunud menetlust arvestades ülepaisutatuks. Menetlusosalised on apellatsiooniastmes olulisel määral korranud varasemaid seisukohti. Ringkonnakohus peab põhjendatuks esindajakulusid apellatsioonimenetluses 2 tunni ulatuses (240 eurot), millele lisandub riigilõiv 15 eurot. Kokku tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulude katteks apellatsioonimenetluses 265 eurot.
12.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.