lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2122/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 08.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2122/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1157
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 202 lg 2Halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjedHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 250Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamineVSKE § 641

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-2122/18Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja11.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA R T U H A L D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2122

Määruse kuupäev

8. detsember 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Alexey Shaposhniku kaebus korraldusega Viru Vanglas

Menetlusosalised

Kaebaja Alexey Shaposhnik

seoses

suitsetamise

Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus vabastada ta riigilõivust kaebuse esitamisel.
2.Jätta kaebus käiguta. Anda kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks tähtaeg 10 päeva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest arvates.
3.Jätta kaebaja vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

esialgse

õiguskaitse

taotlus

läbi

4.Määruse resolutsiooni punkti 1 (menetlusabi taotluse lahendamise) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. Määruse resolutsiooni punkti 3 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise) peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Justiitsminister muutis 06.10.2016.a määrusega nr 21 alates 01.10.2017 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 01.10.2017 kehtiva VSKE § 641 p 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.
2.Viru Vangla muutis 24.04.2017.a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) sätteid, mis reguleerivad suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud ja muudeti punkti 4.4 nii, et jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid.
3.Alexey Shaposhnik esitas 16.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 30.10.2017, 08.11.2017 ja 13.11.2017 kaebuse täiendused. Kokkuvõttes palus kaebaja tühistada Viru Vangla 24.04.2017.a käskkirja nr 1-1/55, tunnistada õigusvastaseks tema vaide tagastamine Justiitsministeeriumi poolt, tunnistada õigusvastaseks suitsetamise piiramine 11.09.2017 01.10.2017 ja suitsetamise keelamine alates 01.10.2017 Kaebaja esitas ka taotlused kontrollida VSKE § 641 p 31 vastavust põhiseadusele ning vabastada ta riigilõivu tasumisest.
4.Alexey Shaposhnik esitas 16.10.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja 30.10.2017 taotluse täienduse. Kaebaja palus peatada Viru Vangla 24.04.2017.a käskkirja nr 1-1/55 ja ennistada tema õigus suitsetada. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et kui vaidlus lõpeb tema võiduga, siis ei ole enam võimalik pöörata tagasi seda, et praegu ta ei saa suitsetada talle varem lubatud sigarette. Suitsetamise keeld kutsub esile võõrutusnähud, mis ületavad kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste või ebameeldivuste taseme.
5.Viru Vangla teatas kohtule, et kaebaja esitas 23.10.2017.a vaide, milles ta palus tühistada käskkirja nr 1-1/55, võimaldada soetada sigarette vangla kauplusest ja suitsetada vangla territooriumil. Vaie registreeriti 24.10.2017 numbriga 6-12/440-1 (tl 21). Kohtu seisukoht Kaebuse käiguta jätmine
6.Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 alusel on riigilõiv kaebuse esitamisel 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetava puhul sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikukontole, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, elektriseadmete kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast ehk 23,50 eurot.
7.Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt olid kaebaja sissetulekud ajavahemikul 16.06.2017 - 15.10.2017 kokku 550 eurot. Kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi moodustasid 329 eurot, kulutusi elektrile kaebajal sel ajavahemikul ei olnud. Vältimatute igakuiste kulutuste katteks tuleb maha arvata 4 x 23,50 = 94 eurot, suuremate kulutuste vajadust ei ole kaebaja põhistanud. Punktis 6 toodud reeglite järgi arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on (550 - 329 - 94) / 4 x 2 = 63,50 eurot. See tähendab, et HKMS § 112 lg 1 p 1 toodud piirangu tõttu ei saa kaebajat 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest vabastada. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.
8.Kaebajal tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole number

- EE062200221059223099 Swedbankis või - EE571010220229377229 SEB Pangas või - EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või - EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele selgitusena kohtuasja number 3-17-2122. Pärast riigilõivu tasumist tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida.

9.Kohus jätab kaebuse käiguta ning kohustab kaebajat tasuma riigilõivu 10 päeva jooksul määruse resolutsiooni punkti 1 (menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise) jõustumisest arvates. Kui kaebaja riigilõivu tähtaegselt ei tasu, siis tagastab kohus kaebuse. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
10.HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
11.Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 686).
12.Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust esiteks suitsetamisest loobumisega kaasnevate võõrutusnähtudega ja teiseks sellega, et igapäevases elus kehtinud keeldu või piirangut ei ole tagantjärele võimalik olematuks teha. Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11.09.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18.10.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1999, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2115).
13.Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017.a määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.2017.a määruse kohtuasjas 3-17-1449. Ringkonnakohus leidis erinevalt halduskohtust, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotleja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada.
14.HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel

halduskohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. Kohus leiab määruse punktis 13 toodud põhjendustel, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium