1.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 03.10.2017. a määruse resolutsiooni p 1. Teha uus määrus, millega rahuldada taotlus ja võimaldada riigi õigusabi taotlejale riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud.
2.Määrata riigi õigusabi taotlejale riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8) ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Kaebus, mille koostamiseks riigi õigusabi antakse, koostada ja esitada riigi õigusabi osutajal viivitamata.
3.Määrus saata Eesti Advokatuurile, taotlejale ja Rahandusministeeriumile.
4.Kuulutada menetlus kaebaja eraelu kaitseks toimikus asuvate dokumentide osas kinniseks (v.a Tartu Halduskohtu 03.10.2017. a määrus ja käesolev määrus).
5.Käesoleva määruse ja Tartu Halduskohtu 03.10.2017. a määruse avaldamisel asendada määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 15.09.2017 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles soovis riigi õigusabi määramist õigusdokumendi koostamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta soovib saavutada, et Sotsiaalministeerium kustutaks kõik määruskaebuse esitaja kohta kogutud meditsiinilised andmed. Andmete täielik kustutamine aitab säilitada määruskaebuse esitaja privaatsust. Sotsiaalministeeriumil pole õigust sekkuda määruskaebuse esitaja ellu ja omada määruskaebuse esitaja kohta meditsiinilisi andmeid. Määruskaebuse esitaja ei pea õigeks, et meditsiiniliste
protseduuride läbimiseks peab ta küsima Sotsiaalministeeriumilt nõusolekut. Eelpoolnimetatud tegevusega rikutakse põhiseaduse (PS) §-st 12 ja §-st 26 tulenevaid õigusi.
2.Tartu Halduskohus jättis 03.10.2017. a määruse (tl 8-9) resolutsiooni p-ga 1 riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja resolutsiooni p-s 2 otsustas asendada määruse avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga X. Halduskohus märkis, et lähtuvalt taotlusest on võimalik aru saada, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi määramist kaebuse koostamiseks ja halduskohtumenetluses osalemiseks, et kohtu kaudu lõpetada Sotsiaalministeeriumi poolt tema isikuandmete töötlemine ja kustutada kogutud isikuandmed. Määruskaebuse esitaja soovis 15.09.2017 halduskohtule esitatud taotluses riigi õigusabi määramist õigusdokumendi koostamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-dele 5 ja 8. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluses ei kehti eeldus, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seoses riigi õigusabi taotluses kirjeldatud probleemiga on määruskaebuse esitaja ise võimeline esitama halduskohtule kohustamiskaebuse Sotsiaalministeeriumi poolt tema isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ja kogutud isikuandmete kustutamiseks ning kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses ilma riigi õigusabita. Määruskaebuse esitaja valdab eesti keelt ja oskab ise arusaadavalt väljendada oma seisukohti. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt suutis määruskaebuse esitaja iseseisvalt selgitada, millise probleemiga seoses soovib ta kohtusse pöörduda ja mida ta soovib kohtus saavutada. Võttes arvesse taotluses kirjeldatud probleemi, ei saa olla tegemist taolise vaidlusega, mille lahendamiseks oleks vajalik määrata advokaadi abi poolte võrdsuse tagamiseks asja keerukuse tõttu. Halduskohus märkis, et kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea hindama määruskaebuse esitaja majanduslikku seisundit. Kuna kohtuasi lahendati kirjalikus menetluses, siis puudub vajadus kuulutada menetlus kinniseks. Määruskaebuse esitaja eraelu puutumatuse kaitseks on piisav, kui kohtuotsuses asendatakse määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg-te 3 ja 4 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses määruskaebus esitaja nimi tähemärgiga X.
3.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 03.10.2017. a määruse peale määruskaebuse (tl 16-17), milles palub halduskohtu 03.10.2017. a määruse tühistada ja riigi õigusabi taotluse rahuldada. Määruskaebuse esitajat puudutav käskkiri on tehtud sotsiaalministri poolt. Sellist sekkumist pole võimalik põhjendada avaliku huviga. Kaebuse lõppeesmärk on saavutada kõikide määruskaebuse esitaja meditsiiniliste dokumentide täielik kustutamine Sotsiaalministeeriumi andmebaasidest, arhiividest jne ja ka teistest andmebaasidest, kuhu Sotsiaalministeerium on määruskaebuse esitajaga seotud dokumente levitanud. Sotsiaalministeerium on juba öelnud, et käskkirja kustutamine pole võimalik. Kohtumenetluses advokaadita osalemine on keeruline. Määruskaebuse esitaja eesti keel ei ole hea, vaimne tervis on üsna halb, on motivatsiooni probleemid ja depressiivne seisund. Määruskaebuse esitaja soovib, et kohus kuulutaks määruskaebuse, vastuse sellele ja Tartu Halduskohtu määruse kinniseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul lihtsalt nime eemaldamisest ei piisa.
4.Tartu Halduskohus jättis 25.10.2017. a määrusega (tl 23-23p) taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata ning võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.10.2017. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus selgitas, et kinniseks ei saa kuulutada kirjalikku menetlust. Seda, millisel kujul ja mahus avaldatakse jõustunud kohtulahend, reguleerib HKMS § 175. Nende sätete kohaldamine ei
sõltu mingil moel sellest, kas menetlus on kuulutatud kinniseks või mitte. Halduskohus on omal algatusel juba otsustanud, et avaldamisele kuuluvates lahendites asendatakse taotleja nimi tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.10.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 03.10.2017. a määruse resolutsiooni p 1 ja teeb asjas uue määruse, millega rahuldadab taotluse ja võimaldadab riigi õigusabi taotlejale riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi taotlejale tuleb määrata riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8) ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).
6.Esmalt käsitleb ringkonnakohus riigi õigusabi taotlust (I), seejärel menetluse kinniseks kuulutamist ja määruste avaldamist (II). I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS ei ole sätestatud teisiti.
8.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Järelikult lisaks majanduslikule seisundile tuleb arvestada ka isikut, kes riigi õigusabi taotleb, asjaolusid, puudutatud õigusvaldkonda ning riigi õigusabi kasutamise eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et kuigi pole välistatud, et tänu halduskohtumenetluses valitsevale uurimispõhimõttele võib määruskaebuse esitaja olla ka ise võimeline end kohtus esindama, ei ole ringkonnakohus veendunud, et määruskaebuse esitaja isikut, juhtumi asjaolusid, õigusvaldkonda ja riigi õigusabi kasutamise eesmärki arvestades on ta võimeline end sama efektiivselt ise õigusega kindlustama.
9.Ringkonnakohus selgitab, et kohus tõlgendab taotlust kohtuasjas nii, et see on esitatud halduskohtule kaebuse koostamise (RÕS § 4 lg 3 p 8) ja halduskohtumenetluses osalemise eesmärgil (RÕS § 4 lg 3 p 5).
10.Määruskaebuse esitaja on riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt töövõimetu, kelle puuduvad ülalpeetavad. Sissetulekuna on märgitud sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 390 eurot. Vara puudub ning taotluse esitamise seisuga on pangakontol vahendeid 71 eurot. Lisatud on ka pangakonto väljavõte, millest nähtuvad sissetulekud ja väljaminekud perioodil 15.03.–15.09.2017. Konto väljavõttest nähtub igakuine sotsiaaltoetus 34,01 eurot kuus ning ülekanne Eesti Töötukassast sõltuvalt kuust 354,60 või 366,42
eurot ning igakuine üür 160 eurot, kommunaalkulud ja elekter. Ka majandusliku seisundi teatises on kirjas, et eluasemekuludeks on 160 + (45-90, see sõltub korteri kütmisest) + 15 elektrikulud. Lisaks on vältimatute püsikuludena välja toodud toit 110 eurot, sidekulud 20 eurot ja kulud tervishoiule umbes 35 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab määruskaebuse esitajat lugeda maksevõimetuks, sest tal puuduvad vahendid asjatundliku õigusabi osutamise eest ise tasumiseks. Taotleja SEB Pangas oleva arveldusarve väljavõte kinnitab, et määruskaebuse esitajal ei ole vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Arvestades eelnevat puuduvad määruskaebuse esitajal sissetulekud ja vahendid selleks, et tasuda õigusabikulud kaebuse koostamisel ja taotleja esindamisel halduskohtumenetluses. Seega leiab kohus, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.
11.Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi mittevõimaldamise korral võivad taotleja olulised huvid jääda kaitseta. Taotlusest ei saa teha järeldust, et tegemist on vaidlusega, mille lahendamiseks ei ole vaja advokaadi abi. Määruskaebuse esitaja tõi taotluses välja mitmeid tema jaoks olulisi probleeme, mida ei saa pidada õiguslikult vähekeerukateks. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus, et Sotsiaalministeerium sekkub tema eraellu ning omab määruskaebuse esitajaga seotud meditsiiniandmeid. Määruskaebuse esitaja on arvamusel, et tema isikust lähtuvalt tuleks säilitada tema privaatsus. Määruskaebuse esitaja soovib, et meditsiiniline informatsioon, mida Sotsiaalministeerium tema kohta omab, oleks kustutatud, arhiveeritud, salastatud vms. Määruskaebuse esitaja viitab PS §-dele 12 ja 26. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse esitaja isikut, võivad tema olulised huvid jääda riigi õigusabi mittevõimaldamise korral kaitseta. Ringkonnakohtu hinnangul vajab määruskaebuse esitaja asjatundlikku õigusabi halduskohtule kaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Seega määrab ringkonnakohus määruskaebuse esitajale riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8) ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Kohtul on õigus RÕS § 8 kohaselt määrata riigi õigusabi kohustusega täielikult või osaliselt hüvitada õigusabi tasu ja kulud või kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja kulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
12.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et enne kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumist tuleb taotlejal esitada oma nõue Sotsiaalministeeriumile. Halduskohus on õigesti 09.10.2017. a selgituses määruskaebuse esitajale selgitatud (tl 12p), et määruskaebuse esitaja võib esitada taotluse Sotsiaalministeeriumisse isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ja kogutud isikuandmete kustutamiseks ning juhul kui ministeerium jätab taotluse rahuldamata, on õigus 30 päeva jooksul alates vastuse kättesaamisest pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et määras käesoleva määrusega riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. See tähendab seda, et käesoleva määrusega antud riigi õigusabi ei hõlma isiku esindamist ega dokumentide koostamist haldusmenetluses.
13.Ringkonnakohus selgitab, et RÕS § 19 lg 1 järgi kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. Lähtuvalt eelnevast tuleb riigi
õigusabi korras määratud esindajal muuhulgas asjaolusid arvestades välja selgitada, kas soovitud kaebusega on võimalik kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve.
14.Kohus peab vajalikuks määruskaebuse esitajale selgitada, et RÕS § 29 lg 1 kohaselt mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses. RÕS § 28 lg 2 sätestab, et lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest. See tähendab, et kui kohus peaks tuvastama, et taotleja on näiteks majandusliku seisundi teatises jätnud mõned olulised tuluallikad või vara märkimata, saab kohus seaduses sätestatud korras riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise küsimuse hiljem üle vaadata.
15.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 110, RÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 8, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 10 lg 1 ja lg 2 leiab kohus, et riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele õigusabi liikide – õigusdokumendi koostamine ja isiku esindamine halduskohtumenetluses – osas.
16.RÕS § 18 lg 1 kohaselt advokatuur nimetab viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.
17.Juhindudes RÕS § 15 lg 5 saadab kohus käesoleva määruse Eesti Advokatuurile täitmiseks, kuna vastavalt RÕS § 18 lõigetele 1 ja 2 peab õigusabi osutaja määrama Eesti Advokatuur.
18.Lähtuvalt eelnevast rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.10.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 03.10.2017. a määruse resolutsiooni p 1, rahuldab määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse ja võimaldab taotlejale riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi taotlejale riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8) ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). II
19.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et antud asjas ei ole võimalik menetluse kinniseks kuulutamine kuna kohtuasi lahendati kirjalikus menetluses, sest menetluse kinniseks kuulutamata jätmise korral oleks käesoleva asja toimik avalik teave avaliku teabe seaduse § 3 mõttes.
20.Ringkonnakohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetlus osaliselt kinniseks. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud dokumendid võivad kahjustada määruskaebuse esitaja eraelu puutumatust. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul ka huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutada
kaebaja eraelu kaitseks kinniseks v.a halduskohtu 03.11.2017. a määrust ja käesolevat määrust puudutavas osas.
21.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. HKMS § 178 lg 3 kohaselt kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, määruskaebuse avaldamisel tuleb määruskaebuse esitaja nimi asendada tähemärgiga X. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolev määrus ega halduskohtu 03.10.2017. a määrus ei sisalda ülejäänud osas avalikult kättesaadavaid andmeid, mille abil oleks võimalik määruskaebuse esitajat üheselt identifitseerida.
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.