Muud

3-17-955 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

3-17-955 toimuda ka arvetele nr 110097 ja 110098 märgitud tehingut ning LOT-il puudus õigus kajastada arvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas. 4) Lisaks on LOT kajastanud alusetult enda sisendkäibemaksu hulgas NG arvetel nr 11091/1, 111091, 111092, 110095, 110096 ja ST arvel nr 19/1 kajastatud käibemaksu. 5) Kontrollitaval perioodil puudus NG-l majandustegevus. LOT poolt NG arvelduskontole kantud summad kanti suuremas osas edasi ST-le ning NG-l teised tehingupartnerid sisuliselt puudusid. LOT ja NG olid seotud ettevõtted. NG juhatuse liikmeks oli perioodil 06.10.2011 kuni 18.01.2012 R.Z.. Kontrollitaval perioodil tasuti LOT pangakontolt R.Z.le laenu ja muude kulude tagasimaksmiseks kokku 65 740 eurot ning võeti sularahana välja 10 550 eurot. MTA hinnangul võiks R.Z. kontrollida NG majandustegevust kuna tal oli selles äriühingus rahaline huvi. 6) ST ei olnud reaalselt tegutsev äriühing. ST pangakontole NG-lt laekunud summad kanti koheselt nii OK OilTrade OÜ-le kui ka Soldina Õlibaas OÜ-le, laenude tagasimaksetena LOT-ile või võeti sularahana välja. ST majandustegevust ei saa pidada korrapäraseks äritegevuseks. Perioodil 25.11.2010 kuni 15.04.2011 oli LOT juhatuse liikmeks J. M. Samuti oli J. M. ST juhatuse liige perioodil 13.06.2011 kuni 22.03.2012. Seega LOT ning ST vahelised tehingud toimusid äriliselt tihedalt seotud isikute vahel. 2012. a-l kontrollis MTA OK Oiltrade OÜ käibedeklaratsiooni, mis viis kriminaalmenetluse algatamiseni 2016 jaanuaris. Nii OK Oiltrade OÜ kui Soldina Õlibaas OÜ olid maksukuriteoga seotud isikud. 7) R.Z. kui LOT seaduslik esindaja vastutas äriühingu kohustuste täieliku ja korrektse täitmise eest. Kuivõrd tehingud NG-ga ja ST-ga toimusid võltsarvete alusel, deklareeris LOT alusetult sisendkäibemaksu. Sellega rikkus R.Z. deklareerimiskohustust vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-le 4 koostoimes MKS §-ga 8 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1. Deklareerimiskohustuse rikkumisega sai võimalikuks ka tasumiskohustuse rikkumine. Valeandmete esitamise eesmärgiks oli tasuda vähem käibemaksu ning viia äriühingust välja rahalisi vahendeid. Valeandmete esitamise tagajärjel tasus LOT 82 289,98 euro võrra vähem käibemaksu. Sellega rikkus R.Z. tasumiskohustust vastavalt MKS § 105 lgle 1 ja § 8 lg-le 1 koostoimes KMS § 38 lg-ga 1. 8) LOT maksuvõlg tekkis R.Z. süülise tegevuse tulemusena. R.Z. tahtliku tegevuse ja LOT maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. R.Z. omab pikaajalist äriühingute juhtimiskogemust ning oli LOT-is aktiivselt tegutsev juhatuse liige ja teadis LOT tehingute tegelikku sisu. R.Z. ei öelnud maksumenetluses, kellega suhtles NG-st. Samas andis R.Z. teavet isiku kohta, kellega suhtles ST-s. R.Z. viis võltsarvete alusel äriühingust välja käibevahendeid ning võõrandas teadlikult äriühingule kuuluva vara endaga seotud teisele äriühingule. R.Z. teadis LOT õigusvastasest käitumisest. Maksusumma sissenõudmine ei ole tulenevalt MKS § 98 lg-st 1 aegunud.

3(12)

3-17-955 2) Maksuhaldur on leidnud, et NG arvete nr 110091 ja 110092 alusel LOT kütust ei soetanud. Arvetele on märgitud kauba nimetusena küll talvise diislikütuse müük, kuid lisatud järgneva reana, et arvetel kajastatud summad on laenulepingu tagastus. Samas on R.Z. väitnud, et ta laenas NG-le isiklikku raha kui eraisik. Mingi osa sai ta laenust tagasi kütusena ja mingi osa rahas. Seega on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et viidatud arvete alusel ei toimunud kütuse müügi tehing NG ja LOT vahel, vaid sellel arvel kajastub NG laenu tagasimakse kütusena R.Z.le. Seega ei olnud LOT-il õigust kajastada arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksuna. Eeltoodud järeldusi ei kõiguta asjaolu, et arvetel viidatud kütuse eelnev liikumine ja päritolu on teada, kuivõrd maksuhaldur ei olegi seadnud kütuse olemasolu ega ka päritolu kahtluse alla. 3) Kauba soetaja aadressi ja käibemaksukohustuslase numbri puudumine arvetel nr 111091 ja 111092 ei ole sellised puudused mis takistaksid arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist. R.Z. esitas oma vastuväidetes vastutusotsuse projektile selgitused selles osas, kuidas on eelviidatud arvetel märgitud kütus liikunud, samuti viidati vastavatele tõenditele, mis asuvad LOT kontrollitoimikus. Maksuhaldur ei ole vastutusmenetluses nende selgituste osas seisukohta võtnud. See on käsitletav ärakuulamisõiguse rikkumisena. Vastutusotsuses viidatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et NG arvete nr 111091 ja 111092 alusel ei ole tehinguid toimunud. 4) NG arvetega nr 110095 ja 110096 seoses ei ole ainuüksi Rakvere Terminali vastusele toetudes võimalik välistada seda, et NG ei oleks kütust LOT-ile müünud. Välistada ei saa ka R.Z. poolt viidatud võimalust, et NG on kütuse soetanud kas laadimise ajal või kütuse veol, mistõttu ei saa ka välistada, et Rakvere Terminalis ongi kütuse hoiustajaks olnud isik, kes kütuse terminaliväliselt NG-le edasi müüs. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus kütuse päritolu oleks tuvastamatu, kuivõrd maksuhaldur ei ole seisukohta võtnud kütuse saatelehtede osas. Seega ei ole vastutusmenetluses tuvastamist leidnud, et NG arvete nr 110095 ja 110096 alusel kütuse müüki LOT-ile ei toimunud. 5) Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et vastutusotsuses käsitletud tehinguid NG ja LOT vahel ei ole toimunud (v.a arved nr 111091, 111092, 110095 ja 110096). Kontrollaktis ja maksuotsuses on tehingute mittetoimumist piisavalt põhjendatud. Asjaolu, et R.Z. on esitanud väiteid kütuse väidetava liikumise kohta, ei mõjuta see vastutusotsuses kajastatud tehingute maksustamist (v.a arved nr 111091, 111092, 110095 ja 110096), kuivõrd maksuhaldur ei ole nende tehingute maksustamisel tuginenud kütuse päritolu ja liikumise ebaselgusele. 6) Kontrollaktis viidatud asjaolud ei tõenda, et NG-l majandustegevus puuduks. Küll aga viitavad asjaolud sellele, et majandustegevus oli pigem juhuslikku laadi ning tavapäraseid ettevõtlusega seotud kulutusi äriühingul ei olnud. See omakorda tõstatab kahtluse selles, et äriühingut kasutatigi eelkõige maksupettuste toimepanemiseks nn arvevabrikuna. Samas on maksumenetluses leidnud tuvastamist LOT teadlikkus sellest, et tehingu teiseks pooleks ei olnud NG. Nii näiteks ei saanud LOT olla teadmatu sellest faktist, et kajastas oma raamatupidamises sellist ettemaksuarvet, mille alusel tegelikult mingit tasumist ei ole toimunud. Samuti oli äriühing teadlik sellest, et arve sisuks oli tegelikult tema juhatuse liikmele laenu tagastamine, mitte aga kütuse soetamine. Lisaks ei ole usutav ka see, et LOT ei olnud teadlik sellest, et tema poolt väidetavalt soetatud kütus oli arvel näidatud sertifikaatide kohaselt tegelikult erimärgistatud kütus, mis tehingu tegemise ajal asus aktsiisilaos ja mida sealt sellel perioodil välja ei toimetatudki (kütus mis asus Kroodi Terminalis). Ebausutavust lisab asjaolu, et kõiki kütuse vedusid teostasid LOT enda autojuhid. Samuti viitab teadmisele see, et R.Z. ei ole pidanud vajalikuks anda teavet selle kohta, kellega ta NG-s tehingute tegemise asjus suhtles. Viimane asjaolu viitab selgelt soovile varjata maksuhalduri eest tehingute toimumisega seotud asjaolusid mh seda, et tehinguid NG-ga ei toimunud. Lisaks eeltoodule oli vahetult enne 4(12)

3-17-955 vaidlusaluseid tehinguid NG juhatuse liikmeks R.Z., kes jäi NG-ga läbi laenusuhte seotuks ka peale juhatuse liikme kohustuste lõppemist. Nähtuvalt LOT autojuhtide selgitustest lisasid nad saatelehtedele oma allkirjad. Kõik saatelehed, mis LOT maksuhaldurile on esitanud, on ilma autojuhtide nimede ning allkirjadeta – ka see asjaolu viitab sellele, et tehingud ei toimunud arvel näidatud viisil. 7) Kuivõrd kõigi tehingute (v.a arved nr 111091, 111092, 110095 ja 110096) puhul on ilmne, et LOT oli teadlik sellest, et arvel näidatud tehinguid kas ei toimunud üldse või ei toimunud need arvel näidatud tehingupoolega, siis oli R.Z. LOT juhatuse liikmena väga hästi teadlik sellest, et tema tegevus toob kaasa maksuvõla tekkimise äriühingule. Seega ei saanud võimalus, et maksuhaldur avastab maksupettuse toimepanemise ja LOT-il tekib seetõttu maksuvõlg, olla tema jaoks ettenägematu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-17-955 Kuna on tuvastatav, kust ja kellelt pärineb ST-le T-saatelehtede nr 94/12 ja nr 96/12 alusel väljastatud kütus, mida müüdi edasi NG-le, kes omakorda võõrandas selle edasi LOT-ile, siis on ka tuvastatav, kelle vahel kütusetehingud toimusid ja ka see, et kütus liikus. Sisendkäibemaksu alusetut suurendamist ei ole toimunud, sest kõik tehingutes osalejad on olnud maksukohustuslased. Isegi kui maksuhalduri arvetes on arvel vale müüja nimi (millega kaebaja ei nõustu), siis kohalduksid Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-63-06 seisukohad ja LOT, kes sai kütuse, saaks ikkagi sisendkäibemaksu maha arvata. Maksueelist ei ole selles olukorras tekkinud. 2) Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et kütust NG arvete nr 110097 ja 110098 alusel ei soetatud. Kütuse olemasolu ja liikumise kinnituseks esitati LOT kontrollimenetluses saatelehed nr 110097 ja 110098. Saatedokumentide järgi oli kütuse vastavussertifikaadi nr OL90582. Kaebaja esitas maksumenetluses tõendid, et vastavussertifikaadiga nr OL90582 kütus oli Orlen Eesti OÜ poolt ladustatud Soldina Õlibaasis. Kütus võõrandati Orlen Eesti OÜ poolt aktsiisilaos OK Oiltrade OÜ-le, kes kütust edasi müüs. Kütuse edasine liikumine Soldina Õlibaasist on maksuhalduri jaoks kontrollitav T-saatelehtede nr 159/12 ja nr 158/12 alusel. Maksuhaldur ei ole seda teinud, st ei ole uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Nimetatud tõendid ei ole kaebaja tõendamissfääris. Maksuhalduri tuginemine Kroodi Terminali andmetele ei ole asjakohane, sest selleks, et müüa LOT-ile kütust, ei pidanud NG ise hoiustama seda kütust Kroodi Terminalis. Kuna NG arveid nr 110097 ja 110098 puudutav olukord on sarnane sellega, mis puudutab arveid nr 110095 ja nr 110096, mille osas vaie rahuldati, siis sarnaste asjaolude ja tõendite erinevat hindamist ei ole maksuhaldur põhjendanud. Maksuhalduri seisukoht kütuse liikumise osas on vastutusotsuses vastuoluline. Ühelt poolt maksuhaldur rõhutab, et Kroodi Terminali andmete alusel 2012 jaanuar-märts vastavussertifikaadiga OL90582 kütuse omanikuvahetust ja aktsiisilaost välja liikumist ei toimunud, mistõttu ei saanud toimuda ka LOT ja NG vahelist tehingut, teisalt jälle maksuhaldur märgib, et ei sea kahtluse alla kütuse liikumist. 3) R.Z. tegevuses puudub põhjuslik seos ja tahtlus äriühingu maksuvõla tekkimises. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud on oluliste lünkadega, mida kinnitab ka vaideotsus. LOT suhtes jõustunud maksuotsus on siduv üksnes äriühingule. LOT kontrolliga on erineval ajahetkel tegelenud vähemalt 3 erinevat revident. Peale vastuväite esitamist kontrollaktile tegeleti kontrolliga veel 2,5 aastat, tulemuseks oli senisest erineva sisuga 10.11.2015 kontrollakt. R.Z. küsitlemisel 05.03.2014 esitas maksuhaldur küsimusi vaid NG arvete nr 1191/1, 110091 ja 110092 kohta. Sellest saab järeldada, et ca 2 aastat peale kontrolli alustamist ei tekitanud küsimusi ülejäänud NG tehingud. Peale 05.04.2014 maksuhaldur ei pöördunud küsimustega rohkem R.Z. poole. Eelnimetatud asjaolud annavad tunnistus sellest, et maksuhaldur ei viinud uurimist läbi seaduse nõuete kohaselt ega püüdnuki selgitada välja asjas olulisi asjaolusid. Menetlejate pidev vahetumine võib olla põhjuseks, miks kontrolliga on tegelenud ebaühtlastelt, küsitava põhjalikkuse ja tulemusega. 4) Kütus liigub terminalidest välja T-saatelehtede alusel, mis edastatakse ka maksuhaldurile, nendes on märgitud kütuse sertifikaadi nr, vedaja andmed, kauba pealelaadimis- ja sihtkoht. Kütust saab müüa vaid tegevusluba omav isik. Seega kütuse liikumine ja kaupleja on alati identifitseeritav. Kütust ei saa müüa tundmatu isik olukorras, kus kütuse käitlemine toimub MTA järelevalve all. Vastutusmenetluses on esitatud küllaldaselt asjaolusid ja tõendeid, et 29.12.2015 maksuotsuses kajastatud tehingud on tegelikkuses toimunud (tõsi, kaebaja ei ole suuteline ca 5 aastat hiljem rekonstrueerima kõiki asjaolusid ja leidma/taastama tõendeid).

Maksu- ja Tolliamet palub 27.07.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

6(12)

3-17-955 1) Kaebaja on kohtumenetluses asunud endale mugavalt väitma, et kaebajal ei ole võimalik nii pika aja tagant tuvastada kõiki maksuhalduri poolt tuvastamata asjaolusid. Oluline on see, et kaebaja poolt otsitud ja paljasõnalisele versioonile tuginemine ei pane maksuhaldurile suuremat tõendamiskoormust ega väära maksuhalduri järeldusi. Seetõttu on kaebaja väide, mille järgi tema vastuväiteid ei ole vastutusotsuses ega vaideotsuses piisaval määral ümber lükatud, alusetu. Kaebaja on jätnud MKS §-st 150 tulenevad jõupingutused maksuhalduri seisukohtade ümber lükkamiseks tegemata. 2) Niisamuti on jätkuvalt paljasõnalised kaebaja arutlused laenu tagastuse teemadel. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. VÕS § 164 lg 1 ls 2 ja 197 lg 1 mõttest tulenevalt saab kohustuse täitmine teisele isikule toimuda vaid samaliigilise kohustuse kaudu. Seetõttu on kaebaja hüpoteetiline seisukoht otsitud. 3) Pinnapealsed on ka kaebaja väited tasumise ja saatelehtedega seonduvalt. Maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu. Eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, olukorrast, kus müüja on oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, korraldanud õigusvastaselt (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-12, p 16). See tähendab, kui maksukohustuslane on esitanud formaalselt korrektsed arved, tehingupoolte kinnitused tehingu toimumise kohta ning tõendanud tehingu eest tasumist, ei ole see piisav, et lugeda tehing ka tegelikult toimunuks, kui esineb teisi tõendeid ja asjaolusid, mis annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et ostja ei soetanud väidetavat kaupa nimetatud müüjatelt, vaid sai selle hoopis tundmatult kolmandalt isikult. 4) Silmakirjalikud on kaebaja etteheited, et vastutusotsuses on väljutud maksuotsuse piiridest. Nii nagu on kaebajal õigus esitada vastutusmenetluses vastuväiteid maksuotsusele, allub samale põhimõttele ka maksuhalduri õigus esitada omapoolseid seisukohti kaebaja uutele väidetele. Pealegi ei väära vastutusmenetluses avaldatud seisukohad kuidagi maksuhalduri varasemaid seisukohti, mh kahtlust, et NG-d kasutatigi eelkõige maksupettuste toimepanemiseks nn arvevabrikuna. Samas maksumenetlusega ja maksuotsusega ei peagi tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsusest peab selguma, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13). Iseenesest ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata (vt Riigikohtu ostus nr 3-3-1-30-15, p 17). Maksupettuse korral on maksupettuses osalejate õigusvastaselt saadud või plaanitud tulu sageli võimatu kindlaks teha ning seetõttu oleks ebamõistlik nõuda, et maksuhaldur peaks selgitama välja ka maksupettuses osaleja tegeliku maksueelise. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab eelise tekkimist eeldada (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-30-15, p 28). 5) Maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet rikkunud ning maksuotsus on piisavalt motiveeritud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri vastavate põhjendustega, ei tähenda, et maksuhaldur oleks erinevate menetluste kestel kaebaja tõendeid ja väiteid ignoreerinud. Maksuhalduri uurimiskohustus maksumenetluses ei ole absoluutne sellele korrespondeeruva maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse tõttu. Vastustaja ei näe kaebaja poolt kontekstist väljarebitud üksikute asjaolude kõrvutamisel vaideotsuse seisukohtades vastuolu, sest kaebaja seisukoht ei arvesta asjaolude ja tõendite kogumis hindamise printsiibiga. Maksukohustuslane peab suutma tõendada tehingute tegelikku toimumist ja tõendamiskoormuse üleminekul kujutab tõendamatus olukorda, kus maksukohustuslane ei ole suutnud tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-74-09 (p 18) ja nr 3-3-1-27-15 (p-d 20, 21)).

7(12)

3-17-955 6) Kaebaja väited juhatuse liikme R.Z. tahtluse puudumise kohta ei ole vastutusotsuse põhjendusi arvestades tõsiseltvõetavad.

KOHTU PÕHJENDUSED

8(12)

3-17-955

3-17-955 kütuse omanikuvahetust ajavahemikul jaanuar kuni märts 2012 Kroodi Terminal AS kinnitusel ei toimunud ning kütust aktsiisilaost ei väljastatud. Kroodi Terminali vastusest järeldas maksuhaldur, et arvel kajastatud tehingut ei saanud toimuda (vastutusoste lk 5 p-d 7 ja 8 ning lk 22 p 2.4), seejuures on maksuhaldur selgitanud, et ei sea kahtluse alla kütuse liikumist, kuid peab tõendatuks, et LOT ei soetanud NG-lt arve nr 110097 alusel kütust (vastutusoste lk 17 p 4.5). Samuti on maksuhaldur selgitanud, et ei ole nende tehingute maksustamisel tuginenud kütuse päritolu ja liikumise ebaselgusele (vaideotsuse p 23). Maksuhaldur on Kroodi Terminali vastusest järeldanud ka LOT-i teadlikkuse arvete ebaõigsusest ja seda põhjusel, et tegelikkuses oli tegemist erimärgistatud kütusega, mida tehingute kohta vormistatud dokumentidel kajastatud ajal aktsiisilaost välja ei toimetatud (vaideotsuse p 24).

10(12)

3-17-955 Rakvere Terminali kütuse sissetuleku aruandest ei nähtu küll T-saatelehe nr 158/12 alusel kütuse vastuvõtmine, samas ei muuda see tõsiasja, et MTA ei ole kütuse saatelehtede osas seisukohta võtnud. Seejuures ei nähtu Rakvere Terminali aruandest ka T-saatelehtede nr 141/12, 143/12, 176/12, 177/12 alusel kütuse vastuvõtmist, mida kaebaja seostas maksumenetluses arvetel nr 110095 ja 110096 kajastatud tehingutega. Sellele vaatamata on maksuhaldur asunud arvete nr 110095 ja 110096 osas vaidemenetluses seisukohale, et vastutusotsus kuulub nimetatud arvete osas tühistamisele seoses asjaoluga, et kaebaja viidatud saatelehtede osas ei ole vastutusotsuses seisukohta võetud (vaideotsuse p 22).

11(12)

3-17-955 HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.