Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
30.11.2017, Tartu
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-17-2053 A.P. e taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 06.10.2017. a käskkirja nr 6-3/972-1 täitmine Tartu Halduskohtu 11.10.2017. a määrus Viru Vangla määruskaebus Kirjalik menetlus Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja A.P. Määruskaebuse esitaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebusele lisatud 20.09.2017 meditsiiniline tõend ja 21.09.2016 meditsiiniline tõend ning esialgse õiguskaitse taotluse esitaja määruskaebusele esitatud vastusele lisatud 13.10.2017 arsti poolt koostatud epikriis ja taotleja 06.10.2017 selgitus.
2.Tagastada Viru Vangla määruskaebusele lisatud Viru Vangla 28.02.2017. a käskkiri nr 6-2/241-1, 04.02.2017 meditsiiniline tõend, 19.09.2016 ravilugu nr 69, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 01.09.2017. a epikriis.
3.Kuulutada menetlus esialgse õiguskaitse taotleja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid (tl 18-22, 24-28p, 47-50, 59) puudutavas osas osaliselt kinniseks.
4.Rahuldada Viru Vangla määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 11.10.2017. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotluse esitaja taotlus rahuldamata.
1.Viru Vangla määras 28.02.2017. a käskkirjaga nr 6-2/241-1 (tl 7-7p) esialgse õiguskaitse taotluse esitaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 01.03.2017. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirja nr 6-2/241-1 ja 11.04.2017. a vaideotsuse nr 6-12/61-3 tühistada (haldusasja nr 3-17-968).
2.Viru Vangla tunnistas 06.10.2017. a käskkirjaga nr 6-3/972-1 (tl 9-11) esialgse õiguskaitse taotluse esitaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistas
teda 20.09.2017 rikkumise eest 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja 21.09.2017 rikkumise eest 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
3.Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja esitas 10.10.2017 Viru Vanglale vaide (tl 12-16) käskkirja nr 6-3/972-1 kehtetuks tunnistamiseks ja Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 2-5), milles palus peatada Viru Vangla 06.10.2017. a käskkirja nr 6-3/972-1 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemes olevas nõudes. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja leidis, et vaidlustatud käskkiri ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, rikub ne bis in idem põhimõtet, käskkirjas esinevad kaalutlusvead ning karistused ei ole proportsionaalsed. Kuna taotleja tervislik seisund ei võimaldanud töö tegemist, keeldus ta 20.09.2017 ja 21.09.2017 korralduse täitmisest asuda tööle. Viru Vangla oleks pidanud enne distsiplinaarkaristuse määramist laskma põhjalikult üle kontrollida, milline oli taotleja tervislik seisund tegelikult. Esialgse õiguskaitse taotleja töövõime kohta on vastandlikud seisukohad. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajalikkust sellega, et tema tervis on üksikvangistuses (kus ei ole ka madratsit) pikaajaliselt ja katkematult viibides tõsises ohus, kuivõrd ta kannatab juba aastaid pidevaid seljavalusid ning tal on diagnoositud skolioos, spondüloartroos ja spinaalstenoos. Neuroloogi poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutusi ei ole kartseris võimalik sooritada ilma täiendavaid tervisekahjustusi saamata, kuivõrd seal puudub madrats. Taotleja on alates aprillist viibinud kartseris 155 päeva, mis kahjustab taotleja inimväärikust ja tervist. Tööle minemisest keeldumise eest on Viru Vangla taotlejat käesolevaks ajaks juba kaheteistkümnel korral karistanud kartserisse paigutamisega, millised käskkirjad on kõik taotleja poolt ka vaidlustatud. Kartserikambrisse tuuakse madrats ja magamisriided vaid ööseks, terve päeva peab taotleja veetma kõval pinnal kas istudes või lamades, liikumisvõimalused on olematud.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 11.10.2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Viru Vangla 06.10.2017. a käskkirja nr 6-3/972-1 täitmise. Halduskohus leidis, et vaieldamatult ei ole taotleja suhtes vaidlustatud käskkirja tagajärgi vaide/kaebuse rahuldamise korral enam võimalik kõrvaldada ning taotlejal ei oleks sellisel juhul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Kui kartseris viibimise perioodid on pikad ning jätkuvad lühikeste vahedega, on võimalus kinnipeetava psüühika kahjustamiseks suur. Seega esineb taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohtu hinnangul ei ole alust pidada vaiet ning võimalikku kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Küsitav on, kas vastustaja on piisava põhjalikkusega tutvunud taotleja tervisliku seisundi andmetega. Esialgset õiguskaitset võidakse kohaldada ka olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged. Taotlejale määrati kahel päeval tööst keeldumise eest 30 ööpäeva pikkune kartserikaristus ehk kokku 60 ööpäeva kartserikaristust. Halduskohus möönis, et määruskaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristuse proportsionaalsus võib olla küsitav. Seda enam, et halduskohtu menetluses on haldusasja nr 3-17-968 raames kohaldatud esialgset õiguskaitset. Arvestades seda, et taotleja vaide/kaebuse rahuldamine oli halduskohtu hinnangul pigem tõenäoline ning kaaludes taotleja subjektiivseid õigusi, leidis halduskohus, et riivatavad avalikud huvid ei ole antud juhul kaalukamad. Halduskohus arvestas, et käesolevaks ajaks on taotleja kartserirežiimil kinnipidamine kestnud praktiliselt katkematult juba üsna pikka aega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtu 11.10.2017. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotleja elektroonilises tervisekaardis on kajastatud kõik tema kohta käivad terviseandmed. Pole mingit põhjust arvata, et Viru Vangla meditsiiniosakonna teenistujad ei tea, missugustes tingimustes peab kinnipeetav vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel viibima, milliseid tööülesandeid tuleb tal seejuures täita või oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega tervist
ohtu seadmata hakkama saada. Viru Vangla ei nõustu esialgse õiguskaitse taotluse seisukohaga, et tema töövõime kohta on mitu vastandliku seisukohta. Meditsiinilistest tõenditest nähtub, et medõde ei näinud 20.09.2017 ja 21.09.2017 vajadust vabastada kinnipeetavat tööst. Eeltoodust tulenevalt ei saa eeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Lisaks on asjas olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei jääks karistuseta. Halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on kaebajal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. Taotleja kannab küll kartserikaristust ja viibib kartserirežiimil, kuid teda ei ole paigutatud kartserikambrisse, vaid ta paikneb temale määratud tavakambris, kus on olemas voodi, mitte seina külge kinnitatav lavats. VangS § 53 lg 1 kohaselt on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi kättesaadavus, seda ka kartserirežiimil. Tervishoiutöötajad jälgivad kinnipeetavat ka kartserirežiimi ajal. Puuduvad piisavad põhjused arvata, esialgse õiguskaitse esitaja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi.
6.Esialgse õiguskaitse taotleja palub määruskaebusele 25.10.2017 esitatud vastuses (tl 56-58) jätta määruskaebus rahuldamata. Viru Vangla ei ole piisavalt ning adekvaatselt arvestanud esialgse õiguskaitse taotluse esitaja terviseprobleemidega. Tervisekaardi väljavõtetest on nähtav, et taotleja pikaajalised seljavalud on fikseeritud juba alates 26.05.2015. Lisaks skolioosile on tuvastatud mitmeid teisi selja ja selgrooga seonduvaid terviseprobleeme. 13.10.2017 epikriisis on eraldi doktori poolt välja toodud, et kui terviseseisundist lähtuv olukord ei muutu või tekib ägenemine, tuleb arvesse võtta kirurgiline ravi foraminotoomia näol. Seetõttu saab järeldada, et koristaja tööülesannete täitmine on vastunäidustatud ning füüsiline töö võib kaasa tuua ootamatuid tagajärgi ning halvendada olukorda veelgi. 20.09.2017 ja 21.09.2017 keeldus taotluse esitaja täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle, kuna ägedast seljavalust ei olnud taotluse esitaja võimeline tööülesandeid täitma. Vaatamata korduvatele palvetele ei olnud medõde 20.09.2017 ja 21.09.2017 nõus valuvaigistavat süsti tegema. 22.09.2017 hommikusel loendusel palus taotluse esitaja teha valuvaigistav süst, misjärel tuli medõde ning tegi valuvaigistava süsti ilma küsimusi esitamata. Vaatamata korduvatele palvetele võimaldati taotleja perearstile alles 25.09.2017. Kartseris viibimise ajal ei teostata esialgse õiguskaitse taotluse esitaja suhtes mistahes vaimse ja füüsilise tervise hindamist. Vaiet ja hiljem võimalikku esitatavat kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Küsitav on, kas Viru Vangla on piisava põhjalikkusega tutvunud taotleja tervisliku seisundi andmetega. Samuti on määratud karistused ebaproportsionaalsed. Viru Vangla on määranud kartserikaristusi mistahes rikkumiste eest järjest ning pöörates need täitmisele katkematult. Seega on viidatud olukorras ainsaks võimaluseks kohtuvõimu poolne sekkumine. Võimalik kahju hüvitise nõue ei taga hea tervise olemasolu ega võta ära seljavalusid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 11.10.2017. a määruse ja teeb asjas uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse esitaja taotluse rahuldamata.
8.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha ringkonnakohtule esitatud tõendite asja juurde võtmise ja tagastamise osas ning kuulutab menetluse esialgse õiguskaitse taotluse esitaja
terviseandmeid sisaldavate tõendite osas osaliselt kinniseks (I) ning lahendab määruskaebuse
(II).
I
9.HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus peab vajalikus asja lahendamiseks võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebusele lisatud 20.09.2017 meditsiinilise ja 21.09.2016 meditsiinilise tõendi ning esialgse õiguskaitse taotluse esitaja määruskaebusele esitatud vastusele lisatud 13.10.2017 arsti poolt koostatud epikriisi ja taotleja 06.10.2017 selgituse.
10.Viru Vangla on määruskaebusele lisatud Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirja nr 6-2/241-1, 04.02.2017 meditsiinilise tõendi, 19.09.2016 raviloo nr 69, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 01.09.2017. a epikriisi. Kuna aga eelnimetatud dokumendid on haldusasja toimikus juba olemas ning kohus arvestab nende tõenditega asja lahendamisel, puudub vajadus täiendavalt nende dokumentide toimikusse lisamiseks. Seega tagastab ringkonnakohus nimetatud lisad Viru Vanglale.
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetlus osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikus sisalduvad dokumendid, mis sisaldavad otseseid andmeid esialgse õiguskaitse taotleja terviseseisundi kohta (tl 18-22, 24-28p, 47-50, 59). Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud väljavõtted esialgse õiguskaitse taotleja tervisekaardist ja muud meditsiinitöötajate poolt koostatud tõendid sisaldavad endas andmeid esialgse õiguskaitse taotleja terviseseisundi kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik esialgse õiguskaitse esitaja eraelu kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul ka huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel esialgse õiguskaitse esitaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas kuulutada esialgse õiguskaitse taotleja eraelu kaitseks kinniseks. II
12.Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja taotles halduskohtult vaidemenetluse ajal Viru Vangla 06.10.2017. a käskkirja nr 6-3/972-1, millega teda karistati 20.09.2017. a rikkumise eest 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja 21.09.2017. a rikkumise eest 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, täitmise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemeks olevas nõudes. Viru Vangla pööras käskkirjas määratud karistuse täitmisele 08.10.2017. Halduskohus peatas 11.10.2017. a määrusega Viru Vangla 06.10.2017. a käskkirja nr 6-3/972-1 täitmise. Viru Vangla esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu 11.10.2017. a määruse tühistada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Viru Vangla jättis 09.11.2017. a vaideotsusega nr 6-12/399-2 (tl 64-66) vaide rahuldamata.
13.HKMS § 249 lg 4 lause 2 p 1 sätestab, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata ning HKMS § 249 lg 4 lause 2 p 2 kohaselt kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse
lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Viru Vangla jättis 09.11.2017 vaideotsusega vaide rahuldamata. Seega kehtib hetkel vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 30.11.2017 seisuga esialgse õiguskaitse taotleja halduskohtule kaebust esitanud ei olnud.
14.Esialgse õiguskaitse taotleja on taotluses märkinud, et tal oli terviseprobleemidest tulenevalt alus tööst keeldumiseks ning käesoleval juhul on mitu vastandlikku seisukohta taotleja töövõime kohta. Taotleja leidis, et kaebus ei ole perspektiivitu ja lõpetada tuleb taotleja inimväärikust ja tervist kahjustav katkematu kartseris hoidmine. Taotleja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et üksikvangistuse negatiivne mõju inimese tervisele võib tekkida juba paari päevaga ning risk tervisele suureneb iga üksikvangistuses veedetud päevaga. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja tervis on üksikvangistuses (kus ei ole madratsit) pikaajaliselt ja katkematult viibides tõsises ohus, kuivõrd ta kannatab juba aastaid pidevaid seljavalusid ning tal on diagnoositud skolioos, spondüloartroos ja spinaalstenoos. Kambrisse tuuakse madrats ja magamisriided vaid ööseks, terve päeva peab ta veetma kõval pinnal kas istudes või lamades, liikumisvõimalused on olematud. Viru Vangla on määruskaebuses seisukohal, et puuduvad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid distsiplinaarkaristuse ärakandmisel pöördumatult või olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. Viru Vangla väitel on käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda kaebajale alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.
15.Viru Vangla 23.11.2017 vastusest nähtuvalt on taotleja viibinud tavarežiimil alates 11.10.2017. Esialgse õiguskaitse taotlejal on 23.11.2017. a seisuga kandmata 11.10.2017. a käskkirjaga nr 6-3/972-1 määratud kartserikaristustest 30 päeva ja 26 ööpäeva 2 tundi ja 5 minutit. Riigikohus on selgitanud VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks sama sätte p 4 kohaselt on ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Vangistusseadusest ei tulene keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris. Samuti ei kohusta vangistusseadus Riigikohtu praktika järgi vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest (RKHKo 21.03.2013, 3-3-1-79-12, p 10). Riigikohus selgitas aga hiljutises lahendis, et üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohaselt VangS § 65 lg-st 1 tulenevalt. Sõna „üldjuhul“ annab vanglale erijuhtudel kaalutlusõiguse. Vangla peab kartserikaristuse täitmisele pööramisel jälgima muuhulgas seda, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmise pööramise vahel võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes (RKHKo 10.10.2017, 3-15-3133, p-s 18).
16.Ringkonnakohus leiab, et kuigi seadusest ei tulene keeldu kartserikaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt asjaolust, et kinnipeetav juba viibib kartseris ning seadus ei kohusta Riigikohtu seisukoha järgi jälgima, et kinnipeetavat ei paigutatakse erinevate rikkumiste eest kambrisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest, ei saa mööda vaadata Riigikohtu teisest seisukohast, et vajaduse korral tuleb vanglal mitme kartserikaristuse täitmise pööramise vahel võimaldada mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes. Olukorras, kus taotleja aga on viibinud tavatingimustes Viru Vangla 23.11.2017. a vastusest nähtuvalt alates 11.10.2017, ei ole ringkonnakohtu hinnangul taotlejal käesoleval hetkel enam esialgse õiguskaitse vajadust. Ringkonnakohus selgitab, et sellest aga ei saa järeldada, et taotlejal ei võiks uuesti tekkida esialgse õiguskaitse vajadust, kuna määratud karistustest on kandmata veel 26 ööpäeva 2 tundi ja 5 minutit ning 30 ööpäeva ning Viru Vangla vastusest nähtuvalt on taotleja suhtes algatatud
distsiplinaarmenetlus 31.10.2017 ja 16.11.2017 VangS § 37 lg 1 ja § 68 p 1 rikkumiste tunnustel. Käesolevaks hetkeks aga on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus selleks, et peatada käskkirja täitmine seoses järjest pikaajaliselt kartseris viibimisega, ära langenud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ei nõustu vastustajaga, et hilisem võimalus taotleda alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist võiks välistada esialgse õiguskaitse vajaduse.
17.Taotleja märgib, et kartseris viibimisel ei teostata mistahes vaimse ja füüsilise tervise hindamist. Taotleja on viidanud, et tema tervis on üksikvangistuses tõsises ohus, kuna ta kannatab aastaid pidevaid seljavalusid ja kartserirežiimis peab ta veetma terve päeva kõval pinnal kas istudes või lamades ja liikumisvõimalused on olematud. Lisaks ei ole võimalik kartseris teha neuroloogi poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutusi, kuna seal puudub madrats. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt VangS § 53 lg-le 1 tuleb vanglal tagada kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda vangla vastuses, et tervishoiutöötajad jälgivad kinnipeetavat ka kartserirežiimi ajal. Taotleja on küll märkinud, et soovis korduvalt perearsti vastuvõtule alates 20.09.2017, kuid perearstile võimaldati alles 25.09.2017, aga samas on taotleja ka välja toonud, et sai valuvaigistava süsti 22.09.2017. Eelnevast aga ei saa kuidagi järeldada, et kinnipeetavale ei tagata ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavust või tervishoiutöötajad ei jälgi taotlejat kartserirežiimi ajal. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaolu, et taotleja kannab küll kartserikaristust ja viibib kartserirežiimil, aga teda ei ole paigutatud kartserikambrisse vaid ta paikneb temale määratud tavakambris, kus on olemas voodi, mitte seina külge kinnitatud lavats. Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja oleks kartserirežiimil viibides taotlenud vanglalt tervisest tulenevalt teistsugust lamamisaset või võimlemiseks madratsit. Tervisekaardi väljavõtetest ja taotleja ravilugudest ei saa järeldada, et taotlejale oleks kartseris viibimine tulenevalt tema tervisest vastunäidustatud. Üksnes väide, et üksikvangistus võib isiku tervisele negatiivselt mõjuda, ei tähenda, et käesoleval juhul põhjustab kartserikaristuse kandmine taotlejale tervisekahjustusi, mistõttu ei võiks taotleja suhtes kartserikaristust kohaldada.
18.Esialgse õiguskaitse raames kohtule esitatud materjalidest lähtuvalt ei pea ringkonnakohus võimalikku kaebust perspektiivikaks. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetav ei või keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest, sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab seda korraldust õigusvastaseks või mitte. Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (RKHKo 01.03.2017, 3-3-1-103-06, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Erandina on see võimalik vaid ilmselge tühise korralduse puhul, kuid käesoleval juhul seda ei nähtu, sest taotleja tööle määramise käskkiri oli korralduse andmise ajal küll halduskohtus vaidlustatud (haldusasi nr 3-17-968), kuid siiski kehtiv ning seega täitmiseks kohustuslik. Taotleja viitas ka asjas nr 3-17-968 kohaldatud esialgsele õiguskaitsele, aga ringkonnakohus tühistas selle 19.10.2017. a määrusega.
19.Taotleja väide, et ta ei rikkunud VangS § 37 lg-t 1 ning VangS § 67 p-i 1, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale. Taotleja on küll väitnud ja esitanud tõendeid, et taotleja töövõime kohta on vastandlikud seisukohad, aga see ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktikast tulenevalt on kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama. Viru Vangla esitatud tõenditest nähtub, et 20.09.2017 ja
21.09.2017 hinnati taotleja terviseseisundit (tl 47, 49) ning taotleja tunnistati mõlemal korral töövõimeliseks.
20.Taotleja on lisaks väitnud, et talle käskkirjaga määratud karistused on ebaproportsionaalsed. Viru Vangla 06.10.2017. a käskkirjast nr 6-3/972-1 nähtub, et taotlejal oli 10 kehtivad distsiplinaarkaristust ning viimati määrati karistuseks 25-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest vaide- või kohtumenetluses osalemine haldusakti kehtivust ei mõjuta. Juhul, kui kohtumenetluses tunnistataks mõni varasemalt määratud distsiplinaarkaristuse käskkirjadest õigusvastaseks, võib karistuse ebaproportsionaalsuse küsimus tõusetuda. Esialgse õiguskaitse taotlejale mõistetud 30-ööpäevast kartserikaristust ühe rikkumise eest ei saa aga eelnevaid karistusi ja seaduses sätestatud maksimummäära arvesse võttes lugeda nii ebaproportsionaalseks, mis annaks alust pidada võimalikku kohtumenetlust perspektiivikaks. Kohtu hinnangul ei ole hilisema kaebuse esitamisel ja positiivse kohtuotsusega võimalik küll muuta olematuks seda, et taotleja pidi viibima kartserirežiimil, aga taotlejal on võimalik hiljem oma õigusi kaitsta talle alusetu distsiplinaarkaristusega tekitatud kahju hüvitamist nõudes, kui taotleja esitab kohtule kaebuse ja kohus siiski tunnistab käskkirja kehtetuks või tühistab selle.
21.Lähtuvalt eelnevast rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 11.10.2017. a määruse ja teeb asjas uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.