XXX kaebus Tartu Vangla 17.04.2017 akti nr 1163 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 7.1.22. osaliseks tühistamiseks või tühisuse kindlakstegemiseks ning Justiitsministeeriumi 06.06.2017 vaideotsuse nr 11-7/3932-2 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustajad – Tartu Vangla ja Justiitsministeerium
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 02.01.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
17.04.2017 saabus Tartu Vangla kinnipeetav XXX nimele maksikiri, millest võeti Tartu Vangla 17.04.2017 aktiga nr 1163 eseme leidmise/äravõtmise kohta kaebajalt ära ajakirja Müstilised lood 2017 veebruarikuu nr 20.
2.19.04.2017 esitas XXX Tartu Vanglale teabenõude, milles soovis, et talle väljastataks õigusakt, mille alusel on ajakiri kantud keelatud esemete nimekirja ja mille alusel on ajakirja saatmine või saamine keelatud. 20.04.2017 vastas Tartu Vangla kinnipeetavale vastuskirjaga nr 2-3/969-2 ning viitas vangistusseaduse (VangS) § 30 lg-le 2 ja Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 11/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p-le 15.3.1.
3.28.04.2017 esitas XXX Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu vaide, milles palus tunnistada kehtetuks TVK p 7.1.22. osas, mis keelab omada perioodikat, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud, väljastatud või kaasas vanglasse saabudes, tühistada Tartu Vangla 17.04.2017 akt nr 1163 ning tagastada ajakiri Müstilised Lood. Tartu Vangla edastas 15.05.2017 XXX vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium jättis vaide 06.06.2017 vaideotsusega nr 11-7/ 3932-2 rahuldamata.
4.30.06.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla 17.04.2017 akti nr 1163 ja Justiitsministeeriumi 06.06.2017 vaideotsuse nr 11-7/3932-2 tühistamiseks, ajakirja Müstilised Lood tagastamiseks ning TVK p 7.1.22. osaliselt tühiseks tunnistamiseks. Ühtlasi palub kaebaja algatada põhiseaduslik järelevalve osas, millega vangla on ära keelanud postiseaduse alusel toimuva kirjasaadetiste saatmise ning saamise, kehtestades kirja sisule postiseadusest tulenevalt erinevad reeglid. Kaebaja palus ka esmast õiguskaitset, et vangla säilitaks ajakirja Müstilised Lood menetluse lõpuni või tagastamiseni. Tartu Halduskohus jättis 05.07.2017 määruses kaebaja esialgse õiguskaitse läbi vaatamata.
5.Tartu Halduskohus 23.08.2017 määruses tagastas XXX kaebuse ajakirja Müstilised Lood tagastamiseks, jättis kaebuse ülejäänud osas käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja määruse kättesaamisest arvates. Kohus põhjendas, et Justiitsministeeriumi 06.06.2017 vaideotsuse nr 11-7/3932-2 tühistamine on võimalik, kuid Tartu Vangla 17.04.2017 akt nr 1163 ei ole haldusakt, mida saab tühistada. Tegemist on toiminguga, mille õigusvastasust on võimalik kindlaks teha. Kui kaebaja soovib esitada nõude Tartu Vangla 17.04.2017 akti nr 1163 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb tal põhjendada, kuidas tuvastamiskaebuse esitamine tema õigusi kaitseb. Samuti palus kohus kaebajal selgitada, kas ta nõuab TVK p 7.1.22. osalist tühistamist või tühisuse kindlakstegemist. 01.09.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX avaldus kaebuse nõuete täpsustamiseks. Kaebaja nõuab Tartu Vangla 17.04.2017 akti nr 1163 õigusvastasuse kindlakstegemist, Justiitsministeeriumi 06.06.2017 vaideotsuse nr 11-7/3932-2 tühistamist ning TVK p 7.1.22. osalist tühistamist või tühisuse kindlakstegemist. Tartu Halduskohus võttis 05.09.2017 määruses XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebuse kohaselt oli kaebaja nimele saabunud maksikirjast ajakirja Müstilised lood äravõtmine õigusvastane, kuna kaebaja arvates ei ole nimetatud ajakirja puhul tegemist keelatud esemega. Kaebaja väidab, et ära võetakse esemed, mis on vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised, ning pornograafilised teosed, kuid ajakiri Müstilised lood sellesse nimekirja ei kuulu. Kaebaja ei nõustu TVK p-ga 7.1.22. ja leiab, et keelatud esemed saab VangS § 15 lg 2 mõttes vanglaametnik keelustada VangS § 15 lg 4 alusel, tuginedes kindlatele kriteeriumidele ja volitusnormidele. Kaebaja on seisukohal, et VangS § 15 lg-s 2 toodud kriteeriumid on ammendavad ning vangla direktoril ei ole õigust neid laiendada. Kaebaja leiab, et vangla direktor on ületanud volitusnormi osas, millega kehtestas keelu perioodikale, mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
7.Vastustajad paluvad jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt oli kaebajale 17.04.2017 saabunud kirjast ajakirja Müstilised Lood äravõtmise aluseks TVK p 7.1.22., mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud perioodika jm sarnased esemed v.a need, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel, vanglateenistuse poolt väljastatud või olnud kaasas vanglasse saabumisel. Vastustaja väidab, et VangS § 30 lg 2 sättest tulenevalt on kinnipeetavale isiklik perioodika lubatud juhul, kui see on saadud vanglateenistuse vahendusel. See tähendab, et enne kinnipeetavale väljaande vanglasse saatmist peab vanglateenistus olema hinnanud selle lubatavust vanglas ning väljaande lubatavuse korral toimub selle kinnipeetavani toimetamine vanglateenistuse korraldatud tegevuse kaudu. Vastustaja leiab, et kuna kinnipeetavatele sh kaebajale on olemas võimalus saada teda huvitavat informatsiooni ka teisiti kui postiteenuse vahendusel, siis ei riiva TVK p-s 7.1.22. sätestatud keeld kaebaja õigusi ülemäära. Kaebaja ei ole väitnud, et temale on tehtud takistusi ajakirja Müstilised Lood tellimiseks vangla vahendusel. Samuti ei ole ta kaebuses selgitanud, miks ta olemasolevat võimalust kasutada ei saa.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Esmalt märgib kohus, et vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks on vanglal laiaulatuslik kaalutlusõigus otsustada kinnipeetavatele lubatud või keelatud asjade üle vanglas. Kaalutlusotsus on õiguspärane, kui see on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele, otsustus ei ole väljunud diskretsiooni piiridest ning lähtutud on asjakohastest kaalutlustest.
9.Vaidlust ei ole selles, et antud juhul edastati kaebajale Tartu Vanglasse ajakiri Müstilised lood maksikirjaga posti teel, kusjuures nimetatud ajakirja kaebaja ei tellinud vangla vahendusel.
9.1.VangS § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavatele saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu on kehtestatud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). VangS § 29 lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Kuna ükski loetletud asutustest kaebuse esitajale kõnealust ajakirja ei saatnud, siis oli vastustaja kohustatud järgima kehtivat õigust ja ajakirja ära võtma.
9.2.VSkE § 57 lg 1 piiritleb kinnipeetavale lubatud asjade ringi nende soetamise viisist lähtudes. Asi, mis on vanglas saadud selleks mittelubatud viisil, on VangS § 29 lg 1 mõttes keelatud ese ning kuulub äravõtmisele. Vanglas on keelatud ajalehed, ajakirjad, mis ei ole olnud kaasas vanglasse saabudes või mis ei ole soetatud vangla vahendusel või antud vangla poolt. Kohus on seisukohal, et asi, s.t ajakiri Müstilised lood, mille kaebaja oli vanglas saanud selleks mittelubatud viisil, on VangS § 29 lg 1 mõttes keelatud ese ja seega oli vastustajal seaduslik õigus ja kohustus see asi ära võtta. Seega on vangla toiminud õiguspäraselt, järgides kehtivat õigust.
10.VSkE § 50 lg 3 kohaselt kohaldatakse kinnipeetavale saabunud kirjast äravõetud esemete suhtes sama määruse §-de 70, 72 ja 73 sätteid. VSkE § 72 näeb ette, et pakist keelatud eseme leidmise kohta koostatakse akt. Käesoleval juhul koostas Tartu Vangla 17.04.2017 akti nr 1163 (tl 15), seega kohtu arvates vastavalt seadusele õigesti. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna vaidlustatud akt ei olnud toimingu sooritamise aluseks, vaid toimingu sooritamise fakti kajastav dokument, siis ei saa nimetatud akt iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi.
11.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla direktor on ületanud volitusnormi osas, millega kehtestas keelu perioodikale, mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel.
11.1.VangS § 28 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alustel täiendavalt keelata saada kirjavahetuse teel asju. VSkE § 11 kohaselt võib vangla direktor keelata täiendavalt aineid või esemeid, mis pole keelatud asjade loetelus. Samuti VangS § 105 lg-te 21 ja 3 kohaselt sätestatakse reguleerimist vajavad asjaolud vangla kodukorras, mille kinnitab vangla direktor. Seega on VangS § 15 lg-s 2 toodud üksnes keelatud ainete ja esemete üldised tingimused. Sama paragrahvi lg 4 annab vanglateenistusele õiguse otsustada, kas lisaks justiitsministri poolt kehtestatule vastab veel mingi konkreetne ese või aine neile tunnustele. Sellise otsuse peab vangla tegema kaalutusõiguse alusel.
11.2.TVK on üldkorraldus ehk haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 mõttes, mis on kinnitatud Tartu Vangla direktori poolt, kellel on selleks VangS § 105 lg-st 3 tulenev õigus.
11.3.TVK p 7.1.22. kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud perioodika jm sarnased esemed v.a need, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel, vanglateenistuse poolt väljastatud või olnud kaasas vanglasse saabumisel. TVK seletuskirjas sisalduvad põhjendused ja kaalutlused, miks p-s 7.1.22. nimetatud esemed on vanglas keelatud. Eelkõige on nimetatud punktis toodud esemeid vajalik keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on raskendatud. Nii ajalehtede, ajakirjade kui muu kirjanduse vahele on võimalik kleepida keelatud aineid ning sellest tulenevalt oleks vaja igat lehekülge eraldi kontrollida, mis on aja- ja töömahukas. Kohus, kontrollinud TVK p 7.1.22. sätte seaduslikkust, on seisukohal, et TVK p-s 7.1.22. sätestatu on arusaadav ja üheselt mõistetav ning seda on võimalik täita. Samas on nimetatud punkt antud pädeva haldusorgani poolt ja andmise hetkel kehtiva õiguse alusel. Kohtule ei nähtu ka TVK p 7.1.22. vormi- või menetlusnõuete rikkumist, seega nimetatud punkt osas, millega keelati kinnipeetavale vanglas perioodika, mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel, vanglateenistuse poolt väljastatud või olnud kaasas vanglasse saabumisel, ei ole kohtu arvates tühine ega ole alust selle punkti tühistamiseks.
11.4.Kohus on seisukohal, et TVK p-s 7.1.22 sätestatu, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud perioodika, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse poolt väljastatud või ei olnud kaasas vanglasse saabudes, võtab sisuliselt kokku VangS § 30 lg 2 ja VSkE § 57 lg 1 ega ole iseseisvalt kinnipeetava õigusi piirav norm, mille kehtetuks tunnistamine tagab kinnipeetavale maksikirjas ajakirja saatmise.
12.VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud perioodikat, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda.
12.1.Viidatud sättest tulenevalt on kinnipeetavale isiklik perioodika lubatud juhul, kui see on saadud vanglateenistuse vahendusel. See tähendab, et enne kinnipeetavale väljaande vanglasse saatmist peab vanglateenistus olema hinnanud selle lubatavust vanglas ning väljaande lubatavuse korral toimub selle kinnipeetavani toimetamine vanglateenistuse korraldatud tegevuse kaudu. Kuna tellimine on ainus viis, kuidas kinnipeetaval on võimalik isiklike vahendite arvel ajakirju saada, siis puudub kaebajal kohtu arvates õigus nõuda, et talle mõnd väljaannet mõnel muul moel kätte toimetataks.
12.2.Kohus peab vajalikuks lisada, et vangla otsustada on see, milline hulk tellitavat ajakirjandust ja muud kirjandust on mõõdukuse piires. Samuti on vanglal õigus otsustada, kas kinnipeetava poolt tellida kavatsetav ajaleht, ajakiri või raamat võib ohustada vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda. Kaebusest ei nähtu, et Tartu Vangla oleks kaebajale keelanud või teinud takistusi lugeda kambris üleriigilisi vangla poolt tellitud ajalehti või tellida vangla vahendusel isiklike vahendite arvelt endale mõtestatud tegevust pakkuvat kirjandust.
13.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud, kaebajalt ei ole võetud ära õigust saada ajalehti, ajakirju või muud kirjandust vanglateenistuse vahendusel. Vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks alust ei ole, järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
14.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.