Viktor Baimovi kaebus suitsetamise korraldusele Viru Vanglas.
Resolutsioon
1.Tagastada Viktor Baimovi kaebus.
2.Jätta Viktor Baimovi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1) võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse peale esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas (resolutsiooni p 2) võib esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos tõlkega vene keelde ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viktor Baimov esitas 09.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 19.11.2017 kaebuse täienduse, milles vaidlustab suitsetamise korraldust Viru Vanglas. Kaebaja avaldab pahameelt selle üle, et alates 01.10.2017 keelati Viru vanglas tubakatooted, sigaretid ning et vangla kaupluses sigarette ei müüda. Kaebaja palub suitsetamise keelu tühistamist. Samuti taotleb kaebaja, et tal lubataks vangla kauplusest osta sigarette ja 5 sigaretti päevas ära suitsetada. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumisest vabastust.
2.Tartu Halduskohus palus 15.11.2017 kohtunõudega Viru Vanglalt informatsiooni, kas V. Baimov on Viru Vanglale esitanud vaide seonduvalt suitsetamise korraldusega vanglas ning kui on, siis teatada, mis staadiumis on vaidemenetlus ja edastada kohtule vaidemenetluse materjalid.
3.Viru Vangla vastas 17.11.2017 kohtule, et 17.11.2017 laekusid üksusesse V. Baimovi poolt vanglale adresseeritud suletud ümbrikud, milles oli kaks pöördumist – taotlus vangla kaupluse vahendusel sigarettide soetamiseks ja vaie, milles taotleb vanglas suitsetamise korra taastamist. Eelnvalt nimetatud pöördumised registreeriti vanglas 17.11.2017 ning on hetkel menetlemisel.
4.Tartu Halduskohus palus 24.11.2017 määrusega Viru Vanglal esitada Tartu Halduskohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
5.Viru Vangla 29.11.2017 kohtule esitatud seisukohal, et asjas puudub sisuline vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sellist lähenemist toetab ka hiljutine kohtupraktika. Viru
Vangla arvates V. Baimovi taotlusest ei nähtu pöördumatute tagajärgede saabumist või sellist ohtu. Kaebajal on olnud pikemat aega võimalik suitsetada vaid ühel korral päevas, septembris nt üks sigaret jalutuskäigu ajal, seega võib lugeda üldteadaolevaks, et sellise minimaalse suitsetatava tubakatoote tarbimine ei tekita nikotiinisõltuvust. Võib möönda, et suitsetamise ärajäämisega võib kaasneda teatud ebamugavus, kuid kergest ebamugavusest tõsisemad järelmid konkreetse kaebaja puhul puuduvad. Vanglates suitsetamise keelamine oli teada juba peaaegu aasta tagasi, kui vastavasisuline justiitsministri määruse muudatus vastu võeti ning kinnipeetavatel, sh taotlejal, oli võimalus oma harjumusi kohandada pika aja vältel. Viru vangla rõhutab, et vangla on kohustatud jälgima kinnipeetava tervislikku seisundit ning meditsiiniosakonna hinnangu alusel võimaldatakse kinnipeetavale vajadusel ravi, sh psühholoogiline nõustamine, nikotiiniplaastrid vms. Samuti rõhutab Viru Vangla, et nikotiiniplaastrid kinnipeetavatele, kellel on nende kasutamiseks meditsiiniline näidustus, on vanglas olemas. Sellega on viidud miinimumini ka kõikvõimalikud ebamugavused. Taotlejal ei ole diagnoositud nikotiinisõltuvust. Meditsiiniosakonna tõendist nähtub, et kaebaja saab vanglas ravi ning üldteadaolevaks saab lugeda, et suitsetamine pärsib isiku tervenemisprotsessi ning näiteks raviasutustes on suitsetamine samuti keelatud. Täiendavalt märgib Viru Vangla, et kõikvõimalikud kõrvalnähud ei pruugi seostuda suitsetamise keeluga. Suitsetamise tervist kahjustav mõju on üldteada ning suitsetavate kinnipeetavate puhul võib esineda ka arvukalt muid tervisehädasid, mida ekslikult võib seostada nikotiinisõltuvusega. Konkreetseid põhjuseid on aga pädev hindama (iga kinnipeetava puhul eraldi) vaid arst. Asjaolu, et kaebajal ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidlsues tehtud otsuse jõustumiseni suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise. Käesoleval juhul on Viru Vangla arvates samuti oluline, et vaie esitati tähtaja olulise rikkumisega vaide esitaja poolt ning kuigi käesolevaks hetkeks ei ole vaide tagastamist otsustatud, on see tõenäoline.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esmalt võtab kohus seisukoha V. Baimovi kaebuse lubatavuse osas (I) ning seejärel lahendab esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
7.Kohtu hinnangul saab V. Baimovi 09.11.2017 ja 19.11.2017 pöördumistest järeldada, et V. Baimov on soovinud kohtus vaidlustada suitsetamise korraldust Viru Vanglas (sh suitsetamiskeeldu) ning sellega seoses taotleb ta ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, et tal võimaldataks vanglas suitsetada. Viru Vangla direktor muutis 24.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/55 vangla kodukorda alates 01.10.2017 ning selle tulemusel on suitsetamine vangla territooriumil alates 01.10.2017 keelatud.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangla tegevuse vaidlustamisel kohustuslik vaidemenetlus on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse
määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda. Viru Vangla poolt kohtule esitatud vastuse kohaselt on V. Baimovi vaie Viru Vanglas kehtestatud suitsetamiskeelu peale hetkel veel lahendamisel. Kohtul puuduvad käesoleva määruse tegemise seisuga andmed, et vaie oleks tagastatud, osaliselt rahuldatud või rahuldamata jäetud. Samuti ei saa vaide lahendamise tähtaega ületatuks lugeda. Kaebus on kohtule esitatud ennatlikult.
10.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus V. Baimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
12.Kohtu hinnangul on V. Baimovi esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks saavutada olukord, kus kaebaja saaks endiselt Viru Vanglas suitsetada nagu enne suitsetamist keelavate/takistavate sätete jõustumist.
13.HKMS § 249 lg 1 alusel saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset eeldusel, et kohtu menetluses on kaebus. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Kuna käesoleval juhul on V. Baimov esitanud Viru Vanglale suitsetamispiirangute vaidlustamiseks vaide ning kohtule teadaolevalt kestab vaidemenetlus ka käesoleva määruse tegemise ajal, siis on esialgse õiguskaitse taotlus sellega seonduvalt halduskohtus lubatav.
14.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse äralangemisel läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on seega ka esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 ls-s 1 nimetatud alused. See tähendab, et kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
15.Kohus märgib, et kuigi esialgse õiguskaitse taotlusele ei laiene samad tõendatuse kriteeriumid nagu vaidele või kaebusele, peavad kohtule esitatavad väited olema usutavad ning HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb taotlejal esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. V. Baimov põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et ta on suitsetanud 18 aastat ning tema jaoks on sigarettidest ilmajäämine võrdne piinamisega, väga valulik nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt. Kaebaja väitel on tal sigarettideta väga raske. Kohus märgib, et kahtlemata võib suitsetamise keelamine põhjustada kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei ole piisav, et pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist asjakohaseks. Nagu kohus juba ka eelnevalt märkis, on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks see, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada. Kohtu hinnangul V. Baimovi taotlusest taoliste pöördumatute tagajärgede saabumist või nende saabumise ohtu ei nähtu. Kui suitsetamise keelamisega kaasneks taotluse esitajale tõendatud vahetu oht mõne õigushüve
kahjustumisele, näiteks isiku tervis, siis oleks kohtul põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul siiski nii ei ole. Kohtule on esitatud vangla arsti poolt 29.11.2017 allkirjastatud V. Baimovi tervisetõend, mille kohaselt kaebajal ei ole nikotiinisõltuvust diagnoositus. Samuti on tõendil märgitud, et suitsetamisega seotud terviseprobleemidega meditsiiniosakonna poole pöördunud ei ole. Isiku viibimine kontrollitud keskkonnas (pikema aja jooksul) ei ole tervisetõendi kohaselt soodustanud nikotiinisõltuvuse teket.
16.Viru Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt arvestab vangla suitsetamispiirangu kehtestamisel ka suitsetamise kui sõltuvushaiguse eripäradest tulenevalt sellega, et vanglas viibiv ja tubakatooteid tarvitav kinnipeetav vajab nõustamist ja ravi. Suitsetamisest loobumisel tagab vangla nõustamist ja tuge: individuaalne või grupinõustamine, võimalus laenutada vastavat kirjandust, vangla kaupluse nimekirja täiendamine tervislike toodetega jne. Vajaduse korral tagab vangla ka nikotiinasendusravi. Viru Vangla on ka 29.11.2017 kohtule esitatud vastuses rõhutanud, et vangla on kohustatud jälgima kinnipeetava tervislikku seisundit ning meditsiiniosakonna hinnangu alusel võimaldatakse kinnipeetavale vajadusel ravi, sh psühholoogiline nõustamine, nikotiiniplaastrid vms. Samuti on Viru Vangla oma vastuses rõhutanud, et nikotiiniplaastrid on vanglas olemas kinnipeetavatele, kellel on nende kasutamiseks meditsiiniline näidustus. Seega on kaebajal võimalik suitsetamise loobumisest tingitud vaevuste ja ebamugavuste vähendamiseks pöörduda Viru Vangla meditsiiniosakonna poole.
17.Eelnevat arvestades nõustub kohus Viru Vangla seisukohaga, et V. Baimovil puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning jätab HKMS § 249 lg 3 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.