Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
3-17-780 30.11.2017 Roby Koik Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu õigusvastase tegevuse tuvastamiseks seoses Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajas igapäevaselt värskes õhus viibimise võimaldamata jätmisega Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja Kirjalik menetlus
1.Rahuldada kaebus.
2.Tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastasus seoses Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajas igapäevaselt värskes õhus viibimise võimaldamata jätmisega.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult muud selgitused teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5).
1.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Jõgeva arestimaja tegevuse. Kaebajale ei võimaldatud arestikambris viibimise ajal kordagi värskes õhus jalutamist, kuna seal puudus jalutusboks. Kaebaja taotleb antud olukorra õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja ei saanud jalutada. Kaebuses märgib X, et soovib tulevikus esitada kahjunõude inimväärikuse alandamise eest. Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 1).
2.Tartu Halduskohus tagastas 12.05.2017 määrusega Xi kaebuse, leides, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks (tl 3-4).
3.X esitas 17.05.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse haldusasjas nr 3-17-780 (tl 6-7).
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27.06.2017 määrusega Xi määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Halduskohtu 12.05.2017 määruse. Tartu Ringkonnakohus saatis haldusasja nr 317-780 Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
5.Halduskohus jätkas haldusasja 3-17-780 ettevalmistavat menetlust ning täpsustas 05.09.2017 ja 12.09.2017 kohtunõuetega Politsei- ja Piirivalveametile kaebuse aluseks olevaid asjaolusid.
6.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) selgituste kohaselt viibis X Jõgeva arestimajas vahialusena 12.07.2016-26.07.2016. X kasutas ajavahemiku 12.07.2016-26.07.2016 jooksul võimalust viibida värskes õhus. Kuupäevadel 12.07., 14.07., 16.07., 17.07., 19.07., 20.07., 22.07., 23.07.,
26.07.ei soovinud kaebaja värskes õhus viibida. Kohtule on esitatud arestimaja töö arvestuse raamatu väljavõtted, milles on fikseeritud asjakohased andmed (tl 28-59). 13.09.2017 vastuses kohtunõudele täpsustas PPA, et Jõgeva arestimajas on kinnipeetute värskes õhus viibimise õiguse realiseerimiseks kohandatud selleks eraldi kamber, kus aken on avatud ning kinnipeetud saavad viibida kuni üks tund päevas (tl 62).
7.Kohus võttis 19.09.2017 määrusega X tuvastamiskaebuse menetlusse.
8.PPA esitas 17.10.2017 vastuse kaebusele (tl 70-71). PPA palub jätta kaebus rahuldamata. PPA leiab, et kaebus on põhjendamatu. Jõgeva arestimajas puudub tõepoolest välijalutusboks, kuid vastustaja hinnangul on kaebaja väited piinamisest ning inimväärikuse alandamisest liialdatud. Jõgeva arestimajas on kinnipeetute värskes õhus viibimise õiguse realiseerimiseks kohandatud selleks eraldi kamber. Tegemist on nn värske õhu kambriga, kus aken on avatud ning kus kinnipeetud saavad kuni üks tund päevas viibida. Kaebaja on sealviibitud kahe nädala jooksul seda võimalust korduvalt kasutanud – 13.07., 15.07., 18.07, 21.07, 24.07, 25.07. Vastustaja leiab, et kuigi värskes õhus viibimise tingimused ei olnud Jõgeva arestimajas ehk täielikult nõuetekohased, leevendas nn värske õhu kambri kasutamine mõningal määral siiski välijalutusboksi puudumisest tingitud olukorda. Arvestades, et kaebaja viibis Jõgeva arestimajas lühiajaliselt ning muud olmetingimused pidid olemas nõuetekohased, sest tegemist oli uue hoonega, ei ole usutav, et kaebaja tundis end piinatuna või alandatuna.
Kohtu seisukoht
9.Kohus on tuvastanud, et kaebaja viibis Jõgeva arestimajas vahialusena 12.07.201626.07.2016 (tl 26). Seega kokku 15 päeva.
10.Kaebaja leiab, et tema õigusi rikuti, kui temale ei tagatud jalutamist üks tund värskes õhus. Jõgeva arestimajas puudus nõuetele vastav jalutusboks. Kaebaja õiguste rikkumine seisnes inimväärikuse alandamises. Kaebaja leiab, et rikutud on EIÕK artiklit 3.
11.Vastustaja leiab, et Jõgeva arestimaja tingimused, s.t välijalutusboksi puudumine, ei saanud kaebaja inimväärikust alandada ega piinu tekitada. Asjas on poolte vahel seega vaidlus, kas Jõgeva arestimaja tingimused võisid alandada kaebaja inimväärikust.
12.Kaebaja oli Jõgeva arestimajas viibides vahistatu staatuses. Seega tuleb kontrollida, kas eelvangistuse täideviimist reguleerivaid sätteid on praegusel juhul rikutud. Vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 5 sätestab vahistatule õiguse avaldada soovi ja viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus. Vahistatu õigusele vastandub vangla või arestimaja, kus vahistatu parasjagu viibib, kohustus tagada vabas õhus viibimise võimalus. Kuigi kaebaja on kaebuses väljendanud, et temale ei tagatud jalutamise võimalust, on halduskohus ja ringkonnakohus asjas kaebaja nõuet tõlgendanud kui õigusvastasuse tuvastamise nõuet tegevuse suhtes, et tal ei olnud tagatud värskes õhus viibimise võimalus, millele ei ole kaebaja kordagi menetluse vältel vastu vaielnud. Seega on asjas vaidlus VangS § 93 lg-st 5 tuleneva õiguse realiseerimise võimaldamise üle.
13.Vastustaja on vastuses kaebusele kinnitanud, et Jõgeva arestimajas puudus välijalutusboks. Jõgeva arestimajas on kinnipeetute värskes õhus viibimise õiguse realiseerimiseks kohandatud selleks eraldi kamber. Tegemist on nn värske õhu kambriga, kus aken on avatud ning kus kinnipeetud saavad kuni üks tund päevas viibida.
14.Kohtu hinnangul on kinnitust leidnud, et Jõgeva arestimajas ei olnud tagatud kaebajale kõikidele nõuetele vastavat vabas õhus viibimise võimalust. Riigikohus on märkinud, et VangS § 651 lg 3 ja § 55 lg 2 kontekstis mõeldakse vabas või värskes õhus viibimise all viibimist väljaspool siseruume, avatud aknaga kamber seda nõuet ei taga (RKHKo nr 3-3-1-55-16, p 19). Kohus nõustub, et VangS § 93 lg-t 5 peaks sisustama Riigikohtu seisukoha valguses selliselt, et nõuetekohane vabas õhus viibimine tähendab enamat kui viibimist kambris, mille aken on avatud. Sestap ei olnud PPA Jõgeva arestimajas kaebajale tagatud nõuetekohaseid tingimusi värskes õhus viibimiseks. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta pole soovinud nn jalutuskambris iga päev viibida. Kui kaebajale oleks tagatud nõuetele vastav vabas õhus viibimise võimalus, oleks isik soovinud seda võimalust võib olla rohkem ka kasutada.
15.HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt eeldab tuvastamiskaebuse esitamine hilisema hüvitamiskaebuse perspektiivikust. Käesoleval juhul leidis halduskohus 12.05.2017 määruses, et kaebuses väljendatud asjaolud ei kvalifitseeru sedavõrd intensiivseks riiveks, et oleks põhjendatud rahalise hüvitise väljamaksmine. Halduskohus leidis, et hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Tartu Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustunud, kuna asjaolud ei ole selged (kas kaebaja viibis Jõgeva arestimajas, kas ta avaldas soovi viibida värskes õhus, kui kaua kaebaja seal viibis, mis tingimustes jne) ning Riigikohtu nr 3-3-1-55-16 lahendist tulenevalt ei täida avatud aknaga kamber siseruumis vabas või värskes õhus viibimise nõuet.
16.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et PPA võimaldas kaebajal viibida nn jalutuskambris, millel olid avatavad aknad, ning kaebaja on seda võimalust kasutanud juulikuus 2016. a kahe nädala
jooksul kuuel päeval, (s.o 13.07., 15.07., 18.07, 21.07, 24.07, 25.07). Teistel päevadel kaebaja jalutuskambris viibimiseks soovi ei avaldanud. Kohtule on vastustaja edastanud arestimaja töö arvestuse raamatu väljavõtted (tl 28-59). PPA ei heida oma vastuses kaebajale ette nn esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist. Kohtu hinnangul oleks seda ka raske teha, kuna suure tõenäosusega ei oleks see vältinud ega kõrvaldanud neid tingimusi, milles kaebaja pidi viibima.
17.Inimväärikuse alandamine on tunnetatav subjektiivselt. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Kaebuse kohaselt tundis kaebaja Jõgeva arestimajas viibides ennast inimväärikust alandatud isikuna (tl 1p). Kohus möönab, et viibides kaks nädalat arestimajas, kus oli võimalik päevas ühe tunni avatud aknaga kambris viibida ning muul ajal üksnes oma kambris, võis rikkuda kaebaja inimväärikust.
18.Kohus on asjas seega kindlaks teinud, et kaebaja oli avalik-õiguslikus suhtes vastustajaga, viibides vahistatuna PPA Jõgeva arestimajas. Kohus on samuti kindlaks teinud faktilise asjaolu, et PPA Jõgeva arestimajas puudus nõuetele vastav vabas õhus viibimise võimalus. Ehkki kohtu hinnangul ei võinud värskes õhus viibimise võimaluse puudumine Jõgeva arestimajas kaebaja õigusi rikkuda sellise intensiivsusega, mis annaks aluse jaatada inimväärikuse rikkumist tasemel, mis annaks hea perspektiivi hüvitamiskaebusele, ei saa kohus jätta õigusvastasuse kaebust sel põhjusel rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas leidnud, et kui kaebajal on olemas põhjendatud huvi vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, siis olukorras, kus kohus tuvastab toimingu õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja toimingut kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata (vt RKHKo 21.01.2009 asjas nr 3-3-1-88-08, p 13). Põhjendatud huviks peab kehtiv halduskohtumenetluse seadustik kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsust (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja ei ole selgitanud kohtule, miks ta ei esitanud kohe riigivastutuse nõuet. Samas viitas ringkonnakohus käesolevas haldusasjas, 27.06.2017 määruse p-s 7 (tl 18) HKMS § 41 lg-le 5. See annab halduskohtule aga omakorda signaali, et praegusel juhul võib kaebaja õiguste kaitseks olla vajalik ja piisav vastustaja õigusvastase tegevuse tuvastamine, isegi kui kohus ei mõistaks välja hüvitist kaebaja kasuks kahjunõuet lahendades. Seetõttu ei saa eitada kaebaja kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks ja sellest saadavat kasu kaebajale.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tuvastab PPA õigusvastase tegevuse seoses Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajas igapäevaselt värskes õhus viibimise võimaldamata jätmisega.
20.Pooled ei ole menetluskulude dokumente esitanud ega menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.