lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2512/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2512/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1233
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 105VanglateenistusVangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamineTubS § 30 lg 2VSKE § 641

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-18-338/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.02.20183-17-2851/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2512

Haldusasi

Nikita Volõnski kaebus suitsetamist keelavate õigusaktide tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Nikita Volõnski kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Nikita Volõnski esitas 21.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et soovib vaidlustada justiitsministri määrust, millega muudeti sisekorraeeskirja ning keelati suitsetamine kogu vangla territooriumil. Samas märgib kaebaja, et ühtlasi soovib ta esialgset õiguskaitset ministri käskkirja peatamiseks
2.Kaebaja vaidlustab sõnaselgelt justiitsministri määrust, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja (VSKE) alates 1. oktoobrist 2017. VSKE § 82 (redaktsioon kuni 30. septembrini 2017) reguleeris paragrahvi pealkirja kohaselt suitsetamise korraldust ning lõike 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval oli õigus seal viibida. Sisekorraeeskirja § 82 lg‐d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
VSKE § 82
2.1.VSKE 1. oktoobril 2017 jõustunud redaktsioonis kannab § 8 pealkirja "Suitsetamisest loobumise korraldus". Selle paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrus tunnistas kehtetuks VSKE § 82 lg‐d 2 ja 21. Sama paragrahvi lõige 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSKE § 641 p‐de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu

3-17-2559

ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.

2.2.Kaebusega vaidlustatud justiitsministri määrus on oma õiguslikult iseloomult õigustloov akt (õiguse üldakt). Halduskohus ei ole pädev läbi vaatama õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Seega ei ole esitatud kaebus justiitsministri määruse vaidlustamiseks esitatud osas halduskohtus lubatav (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9).
3.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebus tuleb justiitsministri määruse vaidlustamise nõude osas seega tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
4.Kohtul on kaebuse sõnastuse põhjal alust arvata, et kaebaja sooviks on vaidlustada ka Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil suitsetamiskeeld, ning kodukorra vastavat punkti 2.3. Sellise käskkirja vaidlustamine ning vangla kodukorra vaidlustamine halduskohtus tühistamisnõudega on iseenesest lubatav (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-749, p 12 ja seal viidatud praktika), kuid sellele peab eelnema kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5. Samuti on tõhusaks õiguskaitse abinõuks vanglale kohustamisnõude esitamine ning selle rahuldamata jätmisel esmalt vaide esitamine vanglale ja vaide rahuldamata jätmisel, tagastamisel või tähtaegselt läbi vaatamata jätmisel on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Tõhusaks õiguskaitseks on otstarbekas samaaegselt taotleda nii suitsetamiskeeldu sätestava kodukorra muudatuse kehtetuks tunnistamist kui ka vangla kohustamist teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid.
5.Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast (HKMS § 47 lg 1). VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel tagastab kohus kaebuse (HKMS § 121 lg 1 p 4).
5.1.Tartu Vangla teatas 27.11.2017 vastuseks 22.11.2017 kohtunõudele (tl 8), et Nikita Volõnski on esitanud 24.08.2017 Tartu Vanglale pöördumise, mis registreeriti dokumendihaldussüsteemis numbriga 2-3/2477-1 (tl 13). Pöördumisele on vastatud 20.09.2017 vastuskirjaga nr 2-3/2477-2 (tl 9).
5.2.Vangla vastuse lisana on esitatud kaebaja kaebusena pealkirjastatud 24.08.2017 pöördumine Tartu Vanglale, milles kaebaja leidis, et vangistuse täideviimine peab olema kooskõlas seadustega ja peab tagama inimõigused. Kaebaja märkis, et vangla ei saa keelustada suitsetamist, kui seda ei ole seadusega keelatud. Kui vangla ei ehita vastavaid suitsuruume, siis soovis kaebaja, et teda viidaks suitsetama väljapoole vanglat või vabastataks vanglast, kui vangla ei suuda tagada tema inimõigusi. Kaebaja viitas ka vangla direktori käskkirjale nr 1-1/49. Tartu Vangla käsitas eelnimetatud pöördumist märgukirjana ja vastas sellele 20.09.2017 vastusega nr 2-3/2477-2. Vangla selgitas, et Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Tubakaseadus (TubS) § 30 lg 2 p 1 kohaselt on riigi-

2(3)

3-17-2559

ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. VangS § 105 lg-st 1 tulenevalt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega on TubS § 30 lg 2 p 1 mõttes vangla ruumide näol tegemist riigiasutuse ruumidega. Kehtiv tubakaseadus näeb ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja. Tubakaseaduse eelnõu seletuskirjas on toonitatud, et ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust suitsetamisruumi ja/või -ala eraldamiseks. Vanglal puudub ka pädevus isiku vanglast vabastamiseks.

5.3.Kaebaja ei ole vaielnud vastu, et tegemist pole märgukirjaga ega ole väitnud, et on tegelikult soovinud esitada vanglale vaiet Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3, mis kehtestab suitsetamiskeelu Tartu Vangla territooriumil, kehtetuks tunnistamiseks ning vangla kohustamiseks suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Olukorras, kus vangla tagastab õigusvastaselt talle esitatud vaide, peetakse kohtupraktika kohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19 ja 20). Kaebaja ei ole märgukirjana käsitatud dokumendile vastust saades pöördunud kohtusse ega ole ka praeguses haldusasjas väitnud, et ta oleks läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Kaebaja ei ole 24.08.2017 pöördumist esitanud ka Tartu Vanglas kasutusel oleval vaide blanketil.
5.4.Tartu Vangla 27.11.2017 vastuse kohaselt ei ole kaebaja Tartu Vanglale esitanud teisi samalaadseid pöördumisi ega vaideid.
5.5.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust VangS § 11 lg 5 tähenduses. Kuna kaebaja ei ole läbinud tühistamiskaebuse esitamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
6.Kuna kaebaja ei ole läbinud tühistamis- ega kohustamisnõuete esitamiseks vajalikku kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei saa kohus kaebajat praeguse menetluse raames suunata ka tema õiguste kaitseks muu tõhusa nõude esitamisele. Kohus selgitab aga, et HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega (vt ka käesoleva määruse põhjenduste p 4).
7.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
8.Kuna taotlusega kohtusse pöördumise hetkel ega ka vangla vastuse koostamise ajal (27.11.2017) ei toimu vaidemenetlust, mille käigus saaks esitada esialgse õiguskaitse taotlust, ning kohus ei pea esitatud kaebuse alusel võimalikuks alustada ka kohtumenetlust, ei ole praegu menetlust, mille käigus esialgset õiguskaitset kohaldada. HKMS § 121 lg 1 p-d 1 ja 4, mille alusel kohus kaebuse tagastab, ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium