Einar Vene (Vene) kaebus justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 ja Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks ning Tartu Vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks
Resolutsioon
Tagastada Einar Vene kaebus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Einar Vene esitas 9. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub taastada olukord ja seadus, mis kehtis enne 1. oktoobrit 2017 ehk kui suitsetamine oli lubatud, suitsetamiseks oli piiratud suitsetamisala koos sigareti süütajaga ning kaupluse vahendusel sai osta ja igal jalutuskorral väljastati piiratud koguses sigarette. Kaebaja märkis, et justiitsministri määrusega muudeti vangla sisekorra eeskirja ja keelati suitsetamine alates 1. oktoobrist 2017 kogu vangla territooriumil. Kaebaja palub tühistada justiitsministri määrus ja vangla direktori käskkiri.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud nõude justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 „Justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) muutmise määrus“ ja Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks. Arvestades, et kaebaja palub kohtul taastada olukord, mis kehtis enne 1. oktoobrit 2017, siis pole kohtu hinnangul välistatud ka kaebaja tahe esitada muuhulgas kaebus Tartu Vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks.
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohus võtab esmalt seisukoha nõude osas, milles kaebaja vaidlustab justiitsministri määrust (I), ning seejärel nõuete osas, milles kaebaja soovib Tartu Vangla direktori käskkirja tühistamist ja Tartu Vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist (II).
I
5.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
6.Kaebaja palub kohtul tühistada justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrus nr 21, millega muudeti VSkE § 82 ning § 641 p 3 ja 31.
7.Kuni 30. septembrini 2017 kehtinud VSkE § 82 reguleeris suitsetamise korraldust ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. 1. oktoobril 2017 jõustunud redaktsioonis kannab VSkE § 82 pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrusega tunnistati kehtetuks varasemalt kehtinud VSkE § 82 lg-d 2 ja 21. VSkE § 82 lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
8.Kohus selgitab, et kaebaja poolt vaidlustatud justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-te 1 ja 2 mõttes, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel halduskohtus vaidlustada. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue justiitsministri määruse tühistamiseks lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
25.oktoobri 2017. a määrus nr 3-17-749, p 9).
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus E. Vene kaebuse justiitsministri määruse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
10.Lisaks justiitsministri määruse tühistamise nõudele on kaebaja esitanud nõuded Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks ning Tartu Vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks.
11.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
12.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või
Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
13.Tartu Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt esitas E. Vene 31. oktoobril 2017 Tartu Vanglale vaide nr 1-11/570-1, ent kinnipeetava vaidele veel vastatud ei ole. Justiitsministeeriumi vastusest kohtunõudele selgub, et E. Vene esitas 17. oktoobril 2017 Justiitsministeeriumile vaide Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks ja eelneva olukorra taastamiseks, kuid justiitsministeerium tagastas vaide 18. oktoobril 2017. Kaebuse esitamine Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks on lubatav vaid juhul, kui vaie on tagastatud ebaõigesti, mistõttu kontrollib kohus, kas Justiitsministeerium tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt.
14.Justiitsministeerium tagastas 18. oktoobri 2017. a otsusega nr 11-7/7381-2 E. Vene vaide, kuna vaide lahendamine ei olnud antud menetlusetapis Justiitsministeeriumi pädevuses. Justiitsministeerium selgitas, et vaided vangla direktori haldusaktide või toimingute peale tuleb HMS § 73 lg-st 1 tulenevalt esitada Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu. HMS § 80 lg 1 kohaselt kontrollib Tartu Vangla vaide vastavust HMS-s sätestatud nõuetele, aitab kõrvaldada selles esinevad võimalikud puudused ning seejärel edastab selle Justiitsministeeriumile. Sama paragrahvi lõige 2 annab haldusakti andnud või toimingu sooritamata jätnud haldusorganile ehk Tartu Vanglale võimaluse vaie ise rahuldada, kui leiab, et vaie on põhjendatud. Justiitsministeerium selgitas, et vaie tuleb esitada Tartu Vanglale.
15.Kohus leiab, et Justiitsministeeriumi põhjendused vaide lahendamise pädevuse puudumise kohta on õiguspärased. Samuti on Justiitsministeeriumi poolt vaide tagastamine vastavuses HMS § 79 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. Justiitsministeerium on täitnud viidatud sättest tuleneva selgitamiskohustuse.
16.Kuna kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt, ning kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt pole Tartu Vangla veel temale esitatud vaiet lahendanud, s.o vaiet tagastanud, osaliselt rahuldanud või rahuldamata jätnud, on kaebaja esitanud kaebuse kohtule ennatlikult. Ka ei ole vangla jätnud vaiet tähtaegselt läbi vaatamata, kuna 30 päeva vaide esitamisest ei ole veel möödunud (VangS § 11 lg 7). Eeltoodud põhjendustel ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda, mistõttu ei ole kaebus menetletav.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus E. Vene kaebuse Tartu Vangla direktori käskkirja tühistamise ja Tartu Vangla kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus juhib sarnaselt eeltoodule tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kohus selgitab kaebajale eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates
1.oktoobrit 2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 2.3 kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati Tartu Vangla kodukorras Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada
Tartu Vangla kodukorra muudatusi. Täiendavalt võib olla asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Selleks aga, et tulla tühistamis- või kohustamisnõudega halduskohtusse, tuleb esmalt kaebajal eelnimetatud nõuetes läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.