PlusPlus Legal OÜ hagi Sven Tamm vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
996,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Legal OÜ; registrikood 12752805; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151, Harjumaa. Hageja esindaja: Tarvo Ilves; e-post [email protected]; Triin Linholm; e-post [email protected] Kostja: Sven Tamm; isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt PlusPlus Legal OÜ hagi Sven Tamm vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Sven Tammelt (Tamm) (ik XXX) PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805) kasuks välja 710 (seitsesada kümme) eurot ja 35 senti (sealhulgas põhivõlg 498 eurot 10 senti ning viivis alates 15. veebruarist 2010 kuni 13. maini 2015 summas 212 eurot ja 25 senti).
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgset määra ületavas osas.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Sven Tammelt (Tamm) PlusPlus Legal OÜ kasuks välja menetluskulu 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot ja 65 senti.
8.Mõista Sven Tammelt (Tamm) PlusPlus Legal OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Kostja on ka ise kinnitanud, et tal puudub kindel elukoht (tl 78). Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue ning hageja nõude täpsustus on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult vastavalt Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2015. a ja 1. juuni 2016. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28. oktoobril 2015 ja 1. juunil 2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude ning hageja nõude täpsustuse kostjale avalikult kättetoimetatuks vastavalt 12. novembril 2015 ning 16. juunil 2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 1. novembril 2007 ja 23. jaanuaril 2008 liitumislepingu nr XXX. Tele2 Eesti AS kohustus liitumislepingu alusel pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Liitumislepingu alusel esitati kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas liitumislepingust tulenevad nõuded PlusPlus Capital AS-le. PlusPlus Capital AS loovutas liitumislepingust tulenevad nõuded omakorda hagejale. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 498,10 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 498,10 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla, so telekommunikatsiooniteenuse tasu, 498,10 euro osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt tulenes telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega liitumislepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nõuda telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmist.
6.Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).
9.Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Viivisenõue väljendab seega eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud viivisenõue on seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on
ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.
10.Praegusel juhul on viivise määr ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud liitumislepingu tüüptingimustes. Lepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele 2 Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele 2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise nõude suurusega.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab ligikaudu viis korda lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem viivisemäär nimetatud eesmärgi saavutamise(vt ka Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).
12.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära ligikaudu viis korda, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).
13.Hageja võib viivist seega nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooniteenuse tasult alates 15. veebruarist 2010 kuni
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses.
15.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 488 eurot, sh riigilõiv summas 200 eurot ja esindajakulu summas 288 eurot. Hageja õigusabikulu hõlmab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi ning hagiavalduse koostamist ja esitamist (tl 58, 89). Hageja esindajatasu sisaldab käibemaksu summas 48 eurot (tl 58).
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja õigusabikulu ei ole seega TsMS § 174 lg 10 järgi käibemaksu, so 48 euro, ulatuses põhjendatud. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas
põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.
17.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 315 eurot (200 + 20 + 95). Kohus jätab hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 223 eurot 65 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.