lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2487/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2487/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
23.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
765
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi

Resolutsioon Edasikaebamise kord

Muud selgitused

3-17-2487 23. november 2017, Tartu Maare Aloe XXX esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks võimaldada Rakvere arestimajas novembrikuus täiendav lühiajaline kokkusaamine kestusega 2 tundi ja 30 minutit Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Saata määrus taotluse esitajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtusse saabus 21.11.2017 XXX esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamiseks võimaldada taotlejale Rakvere arestimajas novembrikuus täiendav lühiajaline kokkusaamine kestusega 2 tundi ja 30 minutit. Taotleja palub osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistada siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (Arestimaja sisekorraeeskiri) § 54 lg 2. Taotleja põhjendab, et esitas Rakvere arestimajas taotluse 06.11.2017 lühiajaliseks kokkusaamiseks elukaaslasega kestusega kolm tundi. Taotlejale võimaldati kokkusaamine kestusega 30 minutit. Arestimajal puudub kaalutlusõigus anda taotlejale kokkusaamiseks lühem aeg kui kolm tundi. Seega on taotlejal õigus nõuda, et talle võimaldataks veel novembris lühiajalist kokkusaamist aja suhtes, mida õigusvastaselt piirati. Käesoleval juhul taotleja seda teha ei saa, kuna Arestimaja sisekorraeeskirja § 54 lg 2 kohaselt on vahistatul õigus lühiajaliseks kokkusaamiseks üks kord kuus. Taotleja on arestimajale esitanud vaide selle kohta, et talle anti lühiajalist kokkusaamist 06.11.2017 üksnes 30 minutit.
2.Tartu Halduskohus 21.11.2017 kohtunõudes palus PPA-l kohtule esitada esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvad XXX avaldused ning PPA vastused neile.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.PPA esitas kohtule 22.11.2017 nõutud dokumendid ning teatas, et taotleja ei ole nõudnud novembris täiendava lühiajalise kokkusaamise võimaldamist kestusega 2 tundi ja 30 minutit. Kohtu seisukoht
4.Esmalt kohus selgitab, et kuigi justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Lääne-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi 31.10.2017 käskkirjast

nr 11-1/17/25 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Maare Aloe.

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega peab esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal toimuma taotluse esemega seonduv vaide- või kohtumenetlus.
6.XXX ei ole PPA-le pärast 06.11.2017 toimunud 30-minutilist lühiajalist kokkusaamist esitanud taotlust täiendava kokkusaamise võimaldamiseks novembris kestusega 2 tundi ja 30 minutit, mida PPA oleks saanud lahendada. Seega ei ole taotleja saanud PPA-le esitada ka vaiet seonduvalt haldusorgani keelduva vastusega. PPA poolt 07.11.2017 registreeritud XXX vaidena ja vaide täiendusena pealkirjastatud avaldustest nähtub, et taotleja nõuab tema suhtes toimepandud õigusrikkumiste kõrvaldamist, ametnike suhtes menetluse algatamist, taotleja suhtes toime pandud rikkumiste õigusvastasuse kindlakstegemist ning seda, et edaspidi antaks taotlejale lühiajalisi kokkusaamisi kolme tunni ulatuses. Isegi kui lugeda, et nõue õigusrikkumise kõrvaldamiseks tähendab täiendava lühiajalise kokkusaamise võimaldamist, ei saa selles osas lugeda vaidemenetlust käimasolevaks. Tegemist oleks alles esmakordse taotlusega ning XXX saaks alles pärast PPA keelduva vastuse saamist esitada vastuse peale vaide, mille raames oleks taotlejal võimalik kohtult nõuda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist.
7.Samuti ei toimu taotluse asjaoludega seonduvat kohtumenetlust ning kohus ei saa taotlejat ka käesoleval hetkel HKMS § 37 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustamiskaebuse esitamisele suunata. Arestimaja sisekorraeeskirja § 56 lg 1 kohaselt toimub kokkusaamine kinnipeetu või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel ja arestimaja juhi või tema määratud ametniku loal. Seega näeb määrus ette haldusorgani tegutsemiskohustuse üksnes isiku poolt taotluse esitamise korral ning ilma taotluseta ei saa kohustamiskaebust rahuldada. Seega peab isik olema enne kohtule kaebuse esitamist olnud pöördunud haldusorgani poole, kes on isikule mitterahuldaval moel taotluse lahendanud.
8.Taotleja ei saa esitada kaebust ka Arestimaja sisekorraeeskirja § 54 lg 2 osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on ministri määrus õigustloov akt ning HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt ei ole õigustloova akti vaidlustamine halduskohtu pädevuses. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt on taotlejal võimalik halduskohtus vaidlustada Arestimaja sisekorraeeskirja alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata.
9.Kuna puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium