lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-89/22

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-89/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1664
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HaS § 362 lg 1, 2VÕS § 113 lg 1ViivisHKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamineHaS § 365 lg 1HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 4 lg 1Pädevus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-89

Määruse kuupäev ja koht

22. veebruar 2017, Tartu

Kohtunik

Maare Aloe

Kohtuasi

XXX kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 04.10.2016 otsusele nr 10.2-27/4960 ja 13.12.2016 otsusele nr 10.227/16/4960-4

Resolutsioon

1.Tagastada XXX kaebus.
2.Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Tagastada XXX tasutud riigilõiv summas 30 eurot XXX arvelduskontole nr EE277700771001540717.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Teadusministeeriumile.

Haridus- ja

Asjaolud ja menetluse käik

1.Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) esitas 04.10.2016 XXX, XXX ja XXX kirja nr 10.2-27/4960 „Õppelaenuvõlgnevuse teatis ja lepingu ülesütlemine“. HTM põhjendab, et vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (edaspidi ka HaS) § 362 lg-le 1 omandas Eesti Vabariik Swedbank AS-i nõude kaebaja vastu, mis tulenes 02.05.2003 õppelaenulepingust nr 03-084250OL. Vastavalt Swedbank AS-iga sõlmitud käenduslepingule on XXX poolt võetud õppelaenu täiendavalt taganud käendajad XXX ja XXX maksimaalselt summas 4921,20 eurot. Vaatamata panga meeldetuletustele ja hoiatustele ei ole isikud tekkinud võlgnevusi tasunud. HTM teatab, et Eesti Vabariik ütleb õppelaenulepingu üles viiendal päeval alates kirja saatmise kuupäevast ning isikute õppelaenuvõlgnevus Eesti Vabariigi ees on kokku 3094,69 eurot. HTM palub nimetatud summa tasuda hiljemalt 04.11.2016. Tähtaegselt tasumata laenujäägilt arvestatakse viivist 8% aastas. Võlgnevuse tähtaegselt mittetasumisel alustatakse võla sissenõudmiseks menetlust nii põhivõlglase kui ka käendajate osas.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17
ÕÕS § 22 lg 4Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumine laenusaaja surma, puuduva töövõime ja laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral
ÕÕS § 3Õppelaen
ÕÕS § 30 lg 1Õppelaenulepingute kehtivus
ÕÕS § 31Riigitagatise rakendumine
TsMS § 11Maakohtu pädevus
TsMS § 9 lg 1Pädevad kohtud
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 173 lg 1Nõude üleminek seaduse alusel
2.XXX esitas HTM-ile 06.11.2016 taotluse, milles palus tühistada 04.10.2016 otsus nr 10.227/4960 ja teha uus otsus tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 22 lg-st 4, mille kohaselt riik loobub nõudeõigusest laenusaaja ja tema käendajate osas, kui isikul tuvastatakse esmakordselt puuduv töövõime.
3.HTM vastas kaebajale 13.12.2016 kirjas nr 10.2-27/16/4960-4, et ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning et kaebaja taotlus jäetakse rahuldamata. Riigil puudub alus kaebaja 02.05.2003 õppelaenulepingust nr 03-084250-OL tulenevast nõudeõigusest loobumiseks, kuna ÕÕS § 22 lg 4 tingimused on täidetud üksnes juhul, kui töövõimetuks tunnistamine on toimunud olukorras, kus õppelaenulepingust tulenevad kohustused on tekkinud juba varasemalt. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli kaebajal tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 80% ulatuses katkematult alates 16.06.1999 kuni 30.06.2015. Seega oli kaebaja vähemalt 80% püsivalt töövõimetu juba enne Swedbank AS-iga õppelaenulepingu sõlmimist.
4.XXX esitas 13.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada HTM-i 04.10.2016 otsust nr 10.2-27/4960 ja 13.12.2016 otsust nr 10.2-27/16/4960-4. Kaebaja leiab, et tegemist on haldusotsustega, millega tekkis HTM-i ja kaebaja vahel avalik-õiguslik suhe. Kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse korras palub kaebaja kohtul peatada nõuded kaebaja ja tema käendajate vastu ja keelata vastustajal vaidlusalust nõuet täitmisele pöörata kuni haldusasja lahendamiseni.
5.Tallinna Halduskohus 13.01.2017 määruses otsustas jätta esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis kaebajale taotluse puuduste kõrvaldamiseks, s.t selle täiendavaks põhistamiseks ning asjakohaste tõendite esitamiseks 15-päevase tähtaja määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p 1), puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2), edastada XXX kaebus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale (resolutsiooni p 3).
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 30.01.2017 XXX puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja põhjendab, et võlanõue võib kahjustada kaebaja kui ka käendajate krediidireitingut, mainet ning vähendada võimalust taotleda hilisemaid laene. Kaebaja eesmärk on vähendada liigset finantskoormust ning võlgnevuse tasumisel saab kaebaja vähem keskenduda oma tervise parandamisele ja töövõime taastamisele.
7.Tartu Halduskohus palus 07.02.2017 ning 15.02.2017 HTM-il esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse ja tagajärgede kohaldamise tagajärgede osas.
8.HTM vastas kohtule 14.02.2017 ja 20.02.2017 ning palub kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. HTM-il puudub alus õppelaenulepingust tulenevast nõudeõigusest loobumiseks. Õppelaenulepingu osas on rakendunud riigitagatis. HTM on võlgnikke teavitanud riigitagatise rakendumisest ning esitanud palve võlgnevus tasuda. Käesolevaks hetkeks ei ole võlgnevust kohtu kaudu nõudma hakatud ning lähiajal ei ole plaanis kohtumenetlust algatada. Kohtu seisukoht
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.
10.XXX sõlmis 02.05.2003 Swedbank AS-iga (lepingu sõlmimise ajal Aktsiaselts Hansapank) õppelaenulepingu nr 03-084250-OL. ÕÕS § 3 kohaselt on õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsuse nr 3-2-1-178-10 p 20 kohaselt on õppelaen sisuliselt tavaline tsiviilõiguslik laenuleping, millel on teatud eripärad. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 lg 1 avab laenulepingu mõiste, sätestades, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lisaks sõlmisid XXX ja XXX Swedbank AS-iga käenduslepingud eeltoodud õppelaenu tagamiseks. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

11.ÕÕS § 30 lg 1 kohaselt isikud, kes on sama seaduse jõustumise ajaks (s.o 01.09.2004) sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. ÕÕS § 31 sätestab, et enne seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingute alusel antud õppelaenudele rakendub riigitagatis enne seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras. Seega tuleb kohaldada nüüdseks kehtetuid Eesti Vabariigi haridusseaduse sätteid.
12.HaS § 362 lg 1 kohaselt kui laenusaaja ei ole sama seaduse § 364 lg-s 1 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Vastavalt eeltoodule omandas Eesti Vabariik Swedbank AS-i nõude kaebaja vastu, mis tulenes 02.05.2003 õppelaenulepingust nr 03084250-OL. HaS § 362 lg 2 sätestab, et kui riik on täitnud HaS § 362 lg-s 1 toodud ulatuses laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. RKTKo nr 3-2-1-178-10 p 23 kohaselt ei ole tegemist riigi uue nõudega laenusaaja vastu, vaid seadusjärgse lepingulise nõude ülemineku juhtumiga VÕS § 173 lg 1 mõttes. HaS § 365 lg 1 kohaselt esindab riiki HaS § 362 lgst 2 tulenevas õigussuhtes HTM.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole HTM-i 04.10.2016 kiri nr 10.2-27/4960 „Õppelaenuvõlgnevuse teatis ja lepingu ülesütlemine“ ja 13.12.2016 vastus taotlusele nr 10.2-27/16/4960-4 haldusaktid, mida saaks halduskohtus HKMS § 37 lg 2 p-st 1 lähtudes tühistada või muud moodi vaidlustada.
14.Kuna Swedbank AS-i nõue kaebaja ning tema käendajate vastu läks üle Eesti Vabariigile, teavitas HTM riigi esindajana kaebajat ning tema käendajaid võlgnevusest ning palus võlgnevus tasuda. Isikuid informeeriti ka võlgnevuse mittetasumise tagajärgedest. Kaebaja, tema käendajate ning HTM-i vahel on tekkinud eraõiguslik suhe seonduvalt 02.05.2003 õppelaenulepingu nr 03084250-OL mittetäitmisega ning HTM-il on õigus kasutada oma VÕS § 108 lg-st 1 tulenevat õigust nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kuna kaebaja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätnud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on HTM-il rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivitus), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodut on HTM-il võimalik kaebajalt ning kaebaja käendajatelt nõuda ka hagiavalduse esitamisega maakohtule.
15.Asjaolu, et kaebaja hinnangul peaks riik HaS § 362 lg-st 6 lähtudes loobuma HaS § 362 lg-s 2 sätestatud nõudeõigusest, kuid ei tee seda, või et nõudeõiguse teostajaks on Eesti Vabariik HTMi kaudu, ei muuda kaebaja ja HTM-i vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Ka Riigikohus on korduvalt nentinud, et poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (vt nt Riigikohtu erikogu 24.03.2015 kohtumäärus nr 3-3-4-1-15, p 9).
16.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuna kaebaja ja HTM-i vahel on tekkinud eraõiguslik suhe, siis puudub halduskohtul pädevus esitatud kaebuse lahendamiseks.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtes tulenev kohtuasi. Seega kuuluvad kaebaja ja HTM-i vahelised vaidlused lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 11 lg-st 1 tulenevalt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.
18.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus selgitab võimaluse korral kaebuse tagastamisel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.
19.Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutud oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärgiks on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus tagastab XXX kaebuse, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HTM-i 20.02.2017 vastusele, milles HTM märgib, et käesolevaks hetkeks ei ole võlgnevust kohtu kaudu nõudma hakatud ning lähiajal ei ole plaanis kohtumenetlust algatada. Samuti selgitab HTM, et võlgnevus on võimalik tasuda maksegraafiku alusel, kus miinimum kuuosamakse suurus saab olla 65 eurot. Selle saab sõlmida ka kõigi võlgnike peale kokku ehk võlgnikud peavad kokku tasuma 65 eurot kuus.
20.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis kuulub tagastamisele ka tasutud riigilõiv summas 30 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium