lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2393/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 20.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2393/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
745
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2393

Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

20. november 2017 Kadri Palm I.B.i (B.) kaebus kahju hüvitamise nõudes

Resolutsioon

1.Tagastada I.B.i kaebus.
2.Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.I.B. esitas 13. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab talle tekitatud kahju hüvitamist. I.B. märgib, et on sunnitud pöörduma halduskohtu poole seoses Tallinna Ringkonnaprokuratuuri 8. novembri 2017. a vastusega kahjunõudele ehk hüvitamiskaebuse rahuldamata jätmises. Kahjunõude hüvitamise põhjuseks on kohtueelses menetluses (kriminaalasi nr 14230105691) ja kohtulikus menetluses (asja nr 1-14-8882) puuduste ja rikkumiste esinemine. I.B. märgib, et süüdimõistva kohtuotsuse tegi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, otsuse aeg on 6. jaanuar 2015 ning kohtukoosseisu kuulusid kohtunik Janika Kallin ning rahvakohtunikud Arvo Pihlamets ja Kaido Põrk. Koos kaebusega esitas I.B. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse halduskohtumenetluses kaebajale esindaja määramiseks.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude seoses kriminaalasja nr 14230105691 kohtueelses menetluses ja asja nr 1-14-8882 kohtulikus menetluses aset leidnud rikkumistega.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
4.Seoses kriminaalasja nr 1423010569 kohtueelses menetluses aset leidnud rikkumiste eest kahju hüvitamise nõude esitamisega märgib kohus, et sellise kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS jõustus 1. mail 2015 ning see sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Enne 1. maid 2015 kehtis riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS). Arvestades, et kaebusest nähtuvalt toimus kohtueelne menetlus eelnimetatud kriminaalasjas enne SKHS jõustumist ning AVVKHS alusel ei ole kaebajal võimalik kahju hüvitamist nõuda, kuid seda saab teha SKHS alusel, siis kuulub kohaldamisele SKHS. Nimelt sätestab SKHS § 23 lg 3, et kui SKHS näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida AVVKHS-ga ei ole ette nähtud, kohaldatakse SKHS tagasiulatuvalt.
5.SKHS § 14 lg 2 kohaselt tuleb kriminaalasja kohtueelses menetluses tekitatud kahju hüvitamiseks esitada taotlus prokuratuurile. Juhul kui prokuratuur jätab kahju hüvitamise taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata on isikul tulenevalt SKHS § 16 lg-st 1 õigus esitada prokuratuuri määruse peale kirjalik kaebus Riigiprokuratuurile. Kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata, läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule (SHKS § 17 lg 1). Seega on kriminaalasja kohtueelses menetluses tekitatud kahju hüvitamisnõude osas ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohtul puudub pädevus kaebust selles osas menetleda.
6.Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses kriminaalasja nr 14230105691 kohtueelses menetluses aset leidnud rikkumistega, selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et olukorras, kus kaebaja on juba pöördunud prokuratuuri poole kahju hüvitamise taotlusega ning prokuratuur jättis selle rahuldamata, on kaebajal õigus pöörduda Riigiprokuratuuri, esitades selleks kirjaliku kaebuse.
7.SKHS § 7 lg 3 sätestab, et kui süüliselt menetlusõigust rikkunud ja seeläbi isikule kahju põhjustanud isikuks on kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
8.Kuivõrd käesolevas kohtuasjas on ilme, et RVastS § 15 lg 1 nõue ei ole täidetud, s.t üldiselt teadaolevalt ei ole kohtunik J. Kallini suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust, ei ole kohtu hinnangul kaebaja eesmärk – kohtumenetluse käigus tekitatud kahju väljamõistmine – saavutatav. Kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastab kohus I.B.i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist asja nr 1-14-8882 kohtulikus menetluses aset leidnud rikkumiste eest, HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
9.Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotlusega määrata kaebajale halduskohtumenetluses esindaja märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus eelnimetatud taotlused sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium