Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Tanel Saar 20. november 2017, Tartu 3-17-1530 Andres Jaadla kaebus Rakvere Linnavolikogu kohustamiseks 24. mail 2017 esitatud vaide läbivaatamiseks Andres Jaadla määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andres Jaadla Vastustaja Rakvere Linnavolikogu
RESOLUTSIOON
1.Jätta Andres Jaadla määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Halduskohtu 24. juuli 2017. a määruse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rakvere Linnavolikogu algatas 26. aprilli 2017. a otsusega nr 33 XXX kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi riigigümnaasiumi rajamiseks.
2.Andres Jaadla esitas 24. mail 2017 Rakvere Linnavolikogule vaide Rakvere Linnavolikogu
26.aprilli 2017. a otsusele nr 33, soovides nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist.
Rakvere Linnavolikogu tagastas vaide 22. juuni 2017. a vastusega nr 1-12/18-2 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel. Rakvere Linnavolikogu leidis, et
26.aprilli 2017. a otsus ei riku A. Jaadla kui linnakodaniku õigusi ning tal puudub vaideõigus vaide esitamiseks avalikes huvides. Viidatud otsus on toiming, millega ei reguleerita ühegi isiku õigusi ega kohustusi. 26. aprilli 2017. a otsuses uuringute nimetamata jätmine ei too kaasa detailplaneeringu õigusvastasust. Uuringute vajadus võib selguda detailplaneeringu koostamise käigus.
4.A. Jaadla esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavolikogu kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud vaie Rakvere linnavolikogu 26. aprilli 2017. a otsusele nr 33 sisuliselt läbi. Kaebaja leiab, et vaide tagastamiseks puudus seaduslik alus ja Rakvere linnavolikogu pidanuks vaide selle tagastamise asemel sisuliselt läbi vaatama. Ebaõige on Rakvere linnavolikogu seisukoht, mille kohaselt saab vaiet esitada ainult konkreetsele isikule kuuluva subjektiivse
õiguse rikkumise kaitseks, mitte avalikes huvides. Lisaks ei nõustunud kaebaja väitega, et vaidlustatud toiming ei riku tema õigusi, kuna kaebaja on Rakvere linna elanik, keda kesklinna piirkonda puudutav ja linna üldplaneeringut muutev planeering vahetult mõjutab. Detailplaneeringu algatamise otsuse kui menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine on õigustatud, sest Rakvere linnavolikogu detailplaneeringu algatamise otsustamisel uuringute vajaduse märkimata jätmine on sedavõrd oluline menetlusviga, et algatatud detailplaneeringu hilisem vastuvõtmine ei saa olla põhimõtteliselt õiguspärane.
5.Tartu Halduskohus tagastas 24. juuli 2017. a määrusega A. Jaadla kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et vastustaja 22. juuni 2017. a vastus on toiming, mida ei saa üldjuhul iseseisvalt vaidlustada ning toimingut ei saa haldusorgan vaideotsusega kehtetuks tunnistada ega kohus tühistada. Kaebaja ei ole osundanud ühegi isiklikult talle kuuluva konkreetse õiguse rikkumisele, mistõttu kinnitavad kaebaja väited soovi kaitsta objektiivset õiguskorda. Asjaolu, et halduskohtusse saab pöörduda populaarkaebusega, ei saa laiendada vaideõiguse sisu, sest teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Haldusmenetluse seaduses sarnast sätet pole ning planeerimisseaduse (PlanS) § 141 annab igaühele kaebeõiguse ainult kohtusse pöördumiseks. Vaide sisulise läbivaatamise kohta tehtav ettekirjutus ei saa kõrvaldada vastustaja 22. juuni 2017. a otsust vaie tagastada.
6.A. Jaadla esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24. juuli 2017. a määruse tühistamiseks. Kaebaja soovib Tartu Ringkonnakohtult uue määruse tegemist, millega võtta kaebaja kaebus menetlusse või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks tagasi esimese astme kohtule. Määruskaebuses väidetakse, et vastustaja 26. aprilli 2017. a otsus on vastuolus PlanS § 128 lg 5 p-ga 3 ja see on oluline menetlusviga, mis juba menetluse käigus võimaldab järeldada, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Linna üldplaneeringut oluliselt muutva detailplaneeringu algatamise otsusesse on jäänud nõutav uuringute vajadus märkimata. Halduskohus ei arvestanud kaebaja viitega nimetatud rikkumisele. Algatatud detailplaneeringul on oluline avalik mõju, sellega muutub nii linna üldplaneering kui ka kogu linna haridus- ja koolivõrgu areng. Kaebajal on õigus vaidlustada toiming eraldiseisvana haldusaktist. Vastustaja jättis selgitamiskohustuse täitmata, kuna ei juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et vaides esitatud taotlusega ei ole võimalik vaide eesmärki saavutada. Vaide oleks saanud tagastada alles siis, kui kaebaja oleks jätnud vaides esinenud puudused tähtaegselt kõrvaldamata. Nõustuda ei saa halduskohtuga, et populaarkaebus on lubatav üksnes kaebuse esitamisel halduskohtusse ning välistatud on vaide esitamine avalikes huvides. Riigikohus on asunud seisukohale, et planeerimisasjades populaarkaebusega halduskohtusse pöördumine on lubatav. Vaide esitamise võimalus annab isikule lisaks kohtumenetlusele täiendava võimaluse oma õiguste kaitsmiseks. Kaebaja eelistas halduskohtule kaebuse esitamisele vaide esitamist iseenda põhjendamatute kulude vältimise kaalutlustest ja haldusorganile võimaluse andmisest ilmselt ebaseaduslik toiming seaduslikuks muuta. Populaarkaebuse esitamine on lubatud toimingu peale, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, et sellise haldusmenetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Nõustuda ei saa ka põhjendusega, et vaidlustatud toiming ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on Rakvere linna elanik, keda Rakvere kesklinna piirkonda puudutav ja linna üldplaneeringut muutev planeering vahetult mõjutab.
7.Vastustaja leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja palus kaebust mitte menetlusse võtta. Juhul kui kohus otsustab kaebuse menetlusse võtta, tuleks kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Vastuse kohaselt tuleneb planeerimisseaduse seletuskirjast, et planeeringu algatamise otsuses on vaja välja tuua oluline teave ehk planeeringu asukoht, suurus ja eesmärk ning nimetatud kohustus on 26. aprilli 2017. a otsuses täidetud. Planeeringu algatamisel märgitakse uuringud, mis on selleks ajaks teada. Uuringuid võib teha ka planeeringu koostamise käigus, oluline on kohustuslike ja vastava planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemine. Uuringute märkimata jätmine planeeringu algatamise otsuses ei ole menetlusviga, mis põhjustaks vältimatult detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse. Käesolevaks ajaks on tehtud mitmed uuringud ja arvestatud kehtiva üldplaneeringu mitmete alusuuringutega. Hinnangu, kas vajalikud uuringud on tehtud, saab anda detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku käigus. Kehtiv seadus ei näe ette nn populaarvaide esitamise võimalust, seega peab vaide esitamiseks olema tegemist subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kaebaja on Rakvere linnavolikogu liige ja linnavolikogu komisjonide liige, kuid ta ei ole eeltoodust lähtuvalt kasutanud endal kaasnevaid võimalusi vastustaja otsuse muutmiseks. Kaebaja ei ole välja toonud uusi asjaolusid tema subjektiivse õiguse rikkumise kohta, mis annaks õiguse vaide esitamiseks. Samuti ei ole ta välja toonud ühtegi temale kui Rakvere linna elaniku subjektiivset õigust, mida on rikutud vaidlustatud toiminguga. Asjakohatu on kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud andma vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Vaideõiguse puudumine on puudus, mida ei ole võimalik kõrvaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24. juuli 2017. a määruse resolutsioon muutmata. Tartu Halduskohus on 24. juuli 2017. a määrusega kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Ringkonnakohus nõustub küll halduskohtu seisukohaga, et kaebus kuulub tagastamisele, kuid ei nõustu halduskohtuga kaebuse tagastamise aluse osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seda eelkõige järgnevatel põhjendustel.
9.Määruskaebemenetluses on A. Jaadla jätkuvalt seisukohal, et tema 24. mail 2017 Rakvere Linnavolikogu 26. aprilli 2017. a otsusele nr 33 esitatud vaie tagastati õigusvastaselt ning vaidlustatud toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
10.Vastavalt HKMS § 45 lg-le 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kaebaja käsitluse kohaselt võib selliseks õiguseks, mis rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest, olla ka õigus, et vaideorgan lahendaks esitatud vaide sisuliselt, s.t vaidemenetlusele. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
11.Õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Vastupidiselt normis sätestatule oleks üldjuhul võimalik vaide kohta tehtud otsustuste iseseisev vaidlustamine kaebuse esitamisega kohtule, kaebuse nõude seos põhiasjaga aga ei ole nõutav.
Seega kaebaja pakutud tõlgendus annaks võimaluse iseseisvateks kohtuvaidlusteks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite rakendamise üle vaide lahendamisel. Sellise vaidluse lahendamine kohtus võib järgnevalt tingida vaidemenetluse jätkumise põhiasjas ning seega oluliselt pikendada põhiasjas lõpliku lahenduseni jõudmiseks kuluvat aega. Seetõttu erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et vaideorgani sundimine vaide lahendamiseks või uueks lahendamiseks kohtuotsusega tehtava ettekirjutuse kaudu, ei teeni ka menetlusökonoomia eesmärki. Teisalt, juhul, kui kaebus vaideorgani kohustamiseks jääb rahuldamata, siis ilmselgelt on kohtulahendi tegemise ajaks möödunud põhiasjas kohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg ning isik saab oma õigusi põhiasjas kaitsta üksnes juhul, kui kohus ennistab kaebetähtaja. Kaebetähtaja ennistamisel peab kohus hindama, kas konkreetsed asjaolud on tähtaja möödalaskmisel käsitatavad mõjuva põhjusena. Seega ei saa tähtaja ennistamisele ette kindel olla ning vastavalt on reaalne oht, et vaidemenetluse iseseisev ebaõnnestunud vaidlustamine toob kaasa kaebeõiguse minetamise ka põhiasjas. Seega võib kaebaja käsitlus tingida kohtuliku kaitse võimaluste olulise ahenemise.
12.Riigikohus on samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav, märkides 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 (p 35): „Kuivõrd kaebajal oli võimalus vaidlustada vastustaja /.../ otsuseid kohtus, siis ei saa ka vaideotsuses otsuse nr /.../ peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata.“ Viidatud asjas esitati kaebus halduskohtule enne 1. jaanuari 2012, s. o enne halduskohtumenetluse seadustiku kehtiva redaktsiooni jõustumist. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 3, mis vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab ringkonnakohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas asjas.
13.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et A. Jaadlal puudub kaebeõigus Rakvere Linnavolikogu 22. juuni 2017. a vaide tagastamise otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks halduskohtumenetluses ning vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole käesolevas asjas esitatud kaebuse rahuldamine võimalik. Kaebeõiguse jaatamist vastuolus HKMS § 45 lg-ga 4 ei tingi ka kartus, et kaebajale ebasoodsa lahendi tegemine vähendaks oluliselt vaidemenetluse tähendust ja jätaks kaebaja ilma vaidluse lahendamise kiiremast ja odavamast viisist, mille käigus on erinevalt kohtumenetlusest võimalik ka otsustuse otstarbekuse ümberhindamine. Detailplaneeringu algataja on ühtlasi ka planeeringu algatamise otsusele esitatud vaide lahendajaks. Vastustaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et uuringuid saab teha ka detailplaneeringu koostamise käigus. Planeeringu algatamise otsusesse märgitakse uuringud, mille läbiviimine on kohustuslik ja vajalik ning selleks ajaks teada. Kaebaja vastuväidetest lähtuvalt on vähetõenäoline, et vaide lahendamisel haldusorgan samadel asjaoludel teistsuguse otsuse teeb. Samuti on vastustaja välja toonud, et käesolevaks ajaks on xxx detailplaneeringu koostamise käigus tehtud mitmed uuringud ning arvestatud on kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu mitmete alusuuringutega. Olulise vea saab haldusorgan omal algatusel parandada ka juhul, kui veast teavitatakse näiteks märgukirjaga. Kaebajale jääb õigus esitada oma arvamus riigigümnaasiumi rajamiseks algatatud detailplaneeringu osas Rakvere linnavolikokku ja linnavolikogu komisjonidesse kuulumise kaudu.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaides ja kohtule esitatud kaebuses toodud väidetest saab järeldada, et A. Jaadla eesmärgiks detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamisel on objektiivse õiguskorra, mitte kaebaja enda subjektiivsete õiguste kaitse. Kuna planeerimisseadus (PlanS § 141) näeb ette võimaluse avalikes huvides vaidlustada üksnes
detailplaneeringu kehtestamist otsust, siis ei ole käesoleval juhul vajalik suunata A. Jaadlat kaebust muutma, sest tal ei ole kaebeõigust ka detailplaneeringu otsuse sisuliseks vaidlustamiseks halduskohtumenetluses.
15.Halduskohus tagastas õigesti kaebuse, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24. juuli 2017. a määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus asendab halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega ning tagastab A. Jaadla kaebuse täies ulatuses HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Madis Ernits
Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.