Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2798
Haldusasi
XX kaebus Eesti Töötukassa 15. septembri 2015. a otsuse nr TA15-0097236 ja 12. oktoobri 2015. a vaideotsuse nr 120 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. mai 2016. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Yulia Klyukach Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Raido Rink
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
13. november 2017
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. detsembril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-2798 Eesti Töötukassa võttis 15.07.2015 otsusega nr TA15-0074958 XX alates 15.07.2015 töötuna arvele.
Eesti Töötukassa lõpetas 15.09.2015 otsusega nr TA15-0097236 XX töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 26.07.2015, sest töötukassale teadaolevatel andmetel ja tööandja U OÜ kinnitusel täitis XX 27.07.2015 ettevõttes tööülesandeid.
XX esitas 29.09.2015 Eesti Töötukassa 15.09.2015 otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide. Eesti Töötukassa jättis 12.10.2015 vaideotsusega nr 120 vaide rahuldamata.
Töötukassale laekus 18.08.2015 teave, et XX on 27.07.2015 U OÜ-s tööülesandeid täites osalenud ettevõttele kuuluva sõidukiga liiklusõnnetuses. Eesti Töötukassa saatis 02.09.2015 äriühingu e-posti aadressile XXX teabepäringu, täpsustamaks XX tööle asumise kuupäeva ja selgitamaks, et töötamine peab olema registreeritud. Teabepäringule tuli 03.09.2015 X nimeliselt isikult vastus, milles paluti täpsustada, millal ja mis liiklusõnnetusega oli tegu. Eesti Töötukassa vastas samal päeval, et täpsemat teavet liiklusõnnetuse kohta ei ole võimalik anda ja äriühingul endal peaks see teave olemas olema. X nimeline isik teavitas 04.09.2015, et kõiki nende töötajaid näeb läbi riigiportaali. Äriühing heitis töötukassale ette, et XX-le ei võimaldata D-kategooria juhilubade koolitust, mistõttu ei saa äriühing XX ka tööle võtta. Samal päeval laekus e-posti aadressilt XXX U OÜ juhatuse liikme YY e-kiri, milles paluti täpsustada, mis liiklusõnnetus ja millal toimus, kuna ettevõttel on palju autosid. Töötukassa edastas 15.09.2015 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) teabepäringu XX-ga seotud liiklusõnnetuse asjaolude uurimiseks. PPA edastas 15.09.2015 töötukassale U OÜ juhatuse liikme YY poolt PPA-le 27.07.2015 edastatud kinnituse, et autojuht XX tegi autoga tööd aadressidel Paekaare tn, Paevälja tn, Liikuri tn, Valge tn, Majaka tn, Linnamäe tn, Läänemere tn, Kärberi tn ja Mahtra tn. Ettevõtte põhitegevusalaks on jäätmete käitlemine. Vaidluse all ei ole, et XX täitis U OÜ-s 27.07.2015 tööülesandeid. XX selgitas üksnes, et ei ole saanud selle eest tasu. Samuti ei eita ta, et on alates 01.07.2015 abistanud juriidilisi isikuid. Sisuliselt töötas ta autojuhina. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 2 ja § 4 lg 2 alusel tuleb antud juhul eeldada, et XX ja U OÜ vahel on sõlmitud tööleping. Ebaselguse osas seoses töötasuga tuleb tal pöörduda tööandja poole. Kuna XX töötamine on tõendatud, puudus tal alates 27.07.2015 õigus töötuna arvel olla. Töötuna arveloleku lõpetamise alused (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3) on imperatiivsed ja vastustajal puudub kaalutlusõigus. Oluline ei ole, kui kaua XX töötas. Töötuna arvelolek tuleb lõpetada tagasiulatuvalt töötuna arvelolemist välistava asjaolu saabumise hetkest.
Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata.
3-15-2798 TTTS § 7 lg 1 p 3 järgi teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta sama seaduse § 6 lg 5 p-des 2–11 loetletud juhtudel. TTTS § 6 lg 5 p 3 järgi ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Vastustajal puudub selle otsuse tegemisel kaalutlusruum. Võimalik haldusakti ebapiisav põhjendamine ei ole selle tühistamise aluseks, sest asjaolud on praegusel juhul selged. Vastustaja on rikkunud menetlusnõudeid, sest ei ole kaebajat ära kuulanud. See rikkumine ei mõjutanud aga otsuse tegemist. Kaebaja ei ole ei vaide- ega kohtumenetluses toonud välja asjaolusid või põhjendusi, mis oleksid toonud kaasa teistsugune otsuse. Harju Maakohtu 14.12.2015 otsusest väärteoasjas nr 4-15-7547 nähtub, et PPA tegi kaebaja kohta 18.08.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,011880, millega karistas kaebajat rahatrahviga, sest kaebaja juhtis 27.07.2015 mootorsõidukit kinnitamata turvavööga. Kaebaja selgitas viidatud kohtumenetluses, et turvavöö oli kinnitamata tööülesannete täitmise tõttu, mis eeldasid sagedaste peatuste tegemist. U OÜ juhatuse liige YY kinnitas PPA-le 27.07.2015 saadetud e-kirjas, et kaebaja täitis tööülesandeid. Praeguses asjas väidavad nii kaebaja kui ka tunnistajana ülekuulatud YY, et kaebajal puudus äriühinguga igasugune töösuhe ja et kaebaja tegi ilma palga ja töölepinguta vaid proovitööd. Prügiautoga prügi korjamise eesmärgil ringisõitmine on käsitatav töö tegemisena, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Kuigi TLS § 4 lg 1 esimese lause järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult, loetakse sama sätte teise lause järgi tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega oli tegemist töölepingulise suhtega. Nii kaebaja kui kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud YY väitsid, et tegemist oli proovitööga. TLS ei reguleeri proovitöö tegemist. Proovitööd reguleerib Vabariigi Valitsuse 12.12.2013 määruse nr 174 „Tööhõiveprogramm 2014–2015“ § 16, kuid selle järgi lepib proovitöö tegemise tööandjaga kokku vastustaja, mitte töötaja ise. Töötaja saab oma teadmisi, oskusi ja võimeid näidata katseajal (TLS § 6 lg 1). Katseaeg kuulub töölepingulise aja sisse. Proovitöö väidet ei esitatud väärteomenetluses. Väärteoasjas selgitasid nii kaebaja kui ka YY, et kaebaja tegi äriühingule tööd. Kaebaja on U OÜ ainuosanik ja oli kuni 13.07.2015 ka äriühingu ainus juhatuse liige, kes on kohtuistungil antud selgituse kohaselt ka varem sellise autoga ringi sõitnud. Seetõttu ei ole usutav, et ta pidi hakkama end enda poolt ametisse nimetatud juhatuse liikmele tõestama. Arvestades kaebaja ja tunnistaja vahelisi tööalaseid ja isiklikke sidemeid (rahvastikuregistri andmetel on kaebajal ja YY-l ühine laps), ei ole YY usaldusväärne tunnistaja. Sellest, et kaebaja lõpetas vahetult enne töötuna arvele võtmist töötamise U OÜ juhatuse liikmena ja nõudis töötuna arveloleku ajal vastustajalt E- ja D-kategooria juhi koolitusi, järeldub hoopis, et töötuna arvelevõtmise tegelikuks põhjuseks ei olnud vajadus leida tööd, vaid soov saada tasuta oma ettevõtluse jaoks vajalikku autojuhi koolitust. Halduskohus ei nõustunud Harju Maakohtu 14.12.2015 otsuse põhjendavas osas toodud järeldusega, et kaebaja ei teinud 27.07.2015 tööd. See, et kaebaja oli töötuna arvele võetud, ei tõenda, et ta ei teinud 27.07.2015 tööd. Selliseid juhtumeid, kus töötuna arvele võetud isikud teevad tegelikult vastustaja teadmata tööd, on vastustaja praktikas olnud ka varem. Pole põhjust arvata, et prügiautoga sõidetakse ringi ja korjatakse prügi oma lõbuks. Logode puudumine autol ei tõenda, et tegemist ei ole tööautoga. Tegemist ei olnud kindlasti autoga, mida soetataks
3(6)
3-15-2798 isiklike sõitude tegemiseks. Samamoodi ei tõenda logode puudumine tööriietel seda, et kaebaja ei teinud tööd.
Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Õige on halduskohtu järeldus, et kuigi TLS § 4 lg 1 ls 1 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult, loetakse sama sätte teise lause järgi tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Prügivedu ja prügi korjamine on töötamine, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest, seega tuleb eeldada, et tegemist oli töölepingulise suhtega (TLS § 1 lg 2). Apellandi väide, et apellandi ja U OÜ vahel puudus kokkulepe töö tegemiseks ning kokkulepe töötasu, tööaja jne kohta, ei anna alust väita, et apellandi ja U OÜ vahel töösuhe puudus. Vastustaja hinnangul ei ole U OÜ-le kuuluva prügiautoga ringi sõitmine pelgalt prügi korjamise eesmärgil mõni vabatahtlik vms tegevus, vaid on sisuliselt töötamine. Äriregistri andmetel on U OÜ põhitegevusala jäätmete kogumine ja vedu. XX poolt tööülesannete täitmist kinnitab ka U OÜ juhatuse liige 27.07.2015 selgitustes. Kuigi apellant ja U OÜ seaduslik esindaja väitsid, et tegemist oli proovitööga, lepib Vabariigi Valitsuse 12.12.2013 määruse nr 174 „Tööhõiveprogramm 2014–2015“ § 16 järgi proovitöö tegemise tööandjaga kokku vastustaja, mitte töötaja ise. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist oli seega katseajaga, mis kuulub tööaja sisse. Nii apellandi kui ka YY väärteomenetluses antud ütlused on käsitatavad tõenditena HKMS § 56 lg 1 mõistes. HKMS ega senine kohtupraktika ei piira halduskohtu õigust võtta asja lahendamisel arvesse süüteomenetluses kogutud tõendeid ning hinnata neid koosmõjus teiste 4(6)
3-15-2798 tõenditega (Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2015 otsus nr 3-13-2395). Väärteoasjas antud ütluste kohaselt töötas apellant 27.07.2015 mitteametlikult. U OÜ juhatuse liikme ütluste kohaselt väärteoasjas täitis apellant 27.07.2015 tööülesandeid. Apellandi ja YY selgitused ei ole eluliselt usutavad, kuna apellant on U OÜ ainuosanik ja oli kuni 13.07.2015 äriühingu ainus juhatuse liige, kes on kohtuistungil antud selgituste kohaselt ka varem sellise autoga ringi sõitnud, mistõttu ei ole usutav, et ta pidi hakkama end enda poolt ametisse nimetatud juhatuse liikmele tõestama. Samuti ei ole juhatuse liikme YY selgitused usaldusväärsed, sest tal on ühine laps apellandiga ning apellant on tema n-ö ülemus. Harju Maakohtu otsuse järeldused ei ole haldusasjas siduvad. Maakohus on põhijärelduse mittetöötamise kohta teinud sellest, et apellant oli töötukassas töötuna arvel, mistõttu ei saanud ta töötada. Eeltoodu ei välista aga seda, et apellant töötas vastustaja teadmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(6)
3-15-2798
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.