Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-158
Haldusasi
OÜ Parem Kallas kaebus Pärnu Linnavalitsuse
21.detsembri 2015. a korralduse nr 700 tühistamiseks ja Rääma tn T1 kinnistu omandamise hinna suuruse tuvastamiseks või alternatiivselt Pärnu linna kohustamiseks vaadata Rääma tn T1 kinnistu omandamise taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Parem Kallas, esindaja v.adv Ljudmila Tamar Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Parem Kallas apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Parem Kallas apellatsioonkaebus osaliselt.
Muuta Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-16-158 resolutsiooni punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „Mõista Pärnu linnalt OÜ Parem Kallas (registrikood 10690537) kasuks välja menetluskulud 4009 (neli tuhat üheksa) eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.“ Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Pärnu linnalt OÜ Parem Kallas (registrikood 10690537) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 177,45 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot 45 senti).
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. detsembril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus määras 21.12.2015 korraldusega nr 700 Pärnus Rääma tn T1 kinnisasja (endine Rääma tn 19c, registriosa nr 2023105, katastritunnus 62507:005:0012, pindala 2102 m2, sihtotstarve 100% transpordimaa) omandamise hinnaks (õiglaseks hinnaks) 30 000 eurot ja tegi OÜ-le Parem Kallas ettepaneku Rääma tn T1 kinnisasja võõrandamiseks Pärnu linnale hinnaga 30 000 eurot.
2.OÜ Parem Kallas esitas 20.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korraldus nr 700 ja tuvastada, et Rääma tn T1 kinnistu omandamise hinnaks on 84 080 eurot või alternatiivselt kohustada Pärnu linna otsustama Rääma tn T1 kinnistu omandamise hinna uuesti.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.04.2017 otsusega OÜ Parem Kallas kaebuse, tühistas Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korralduse nr 700 ja kohustas Pärnu linna otsustama Rääma tn T1 kinnistu omandamise tasu suuruse küsimus uuesti. Ühtlasi mõistis halduskohus Pärnu linnalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3009 eurot. Kinnistu omandamise õiglase hinna kindlakstegemiseks on tellitud mitmeid eksperthinnanguid, mille järgi on kinnistu väärtus vahemikus 6710,70 eurot kuni 92 427,49 eurot. Pärnu Linnavalitsus lähtus 21.12.2015 korralduses 30 000 euro suuruse hinna määramisel Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ 04.12.2015 eksperthinnangust, kuid pole põhjendanud, miks võeti aluseks üks eksperthinnang ja jäeti arvestamata mh AS Pindi Kinnisvara 16.11.2012 eksperthinnangus toodud turuväärtus 91 712,77 eurot. Kaebaja taotles 5584 euro suuruste (ilma käibemaksuta) menetluskulude väljamõistmist (sh riigilõiv 30 eurot, õigusabikulud 2994 eurot ja ekspertiisikulud 2560 eurot). Menetluskulusid saab lugeda põhjendatuks 3009 euro ulatuses (sh tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, õigusabikulud 2994 eurot), kuid vastustajalt jäävad välja mõistmata enam tasutud riigilõiv 15 eurot ning Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ 28.11.2016 finantsekspertiisi teostamise kulu 2560 eurot. Kõnealuse uurimuse tellis kaebaja enda initsiatiivil ja kuigi see võeti kohtuistungil vastu, ei järeldu sellest, et tegemist peaks 2(6)
3-16-158 olema põhjendatud ja vastustajalt väljamõistetava menetluskuluga. Kaebaja taotles selle pinnalt ka vastustaja kohustamist täpsustatud või täiendatud eksperthinnangu esitamiseks, kuid kohus jättis selle rahuldamata ja rahuldamata jäi ka sellega seonduv vastuväide kohtu tegevusele, kuna vara omandamise hinna määrab haldusorgan ja kohus ei saa haldusorganile ette kirjutada, mida tuleb selleks konkreetselt teha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.OÜ Parem Kallas palub 09.05.2017 apellatsioonkaebuses (täiendatud 01.11.2017) halduskohtu otsus tühistada osas, milles jäeti vastustajalt välja mõistmata kaebaja poolt halduskohtule dokumentaalse tõendina (HKMS § 56) esitatud Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ 28.11.2016 uurimuse koostamise eest tasutud 2560 eurot. Tegemist oli dokumentaalse tõendi saamise kuluga HKMS § 102 p 2 tähenduses. Viide kaebaja enda initsiatiivile ei ole asjakohane, sest menetlusosaline peabki tõendama asjaolusid, millele tema väited tuginevad (HKMS § 59 lg 1) ja kaebaja soovis uurimusega tõendada vaidlustatud korralduse aluseks oleva eksperthinnangu ebaõigsust. Halduskohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ei olnud esitatud uurimus tõendina vajalik olukorras, kus see aitas kohtuotsusega rahuldatud kaebust paremini põhjendada. Kuna kohtuotsus põhinebki eksperthinnangu kritiseerimisele, siis oli seda võimaldav tõend asjas lubatav ja vajalik. Ekspertiisi tellimine ei olnud seotud kompromissläbirääkimistega.
5.Pärnu linn vaidleb 14.06.2017 kirjalikus vastuses (täiendatud 25.10.2017) apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus tühistas vaidlustatud korralduse põhjusel, et selles puudusid haldusorgani sisulised kaalutlused konkreetsest eksperthinnangust lähtumise põhjendatuse kohta, mitte aga põhjusel, et korralduse aluseks võetud eksperthinnang oleks sisuliselt ebaõige. Seega ei saanud kaebaja esitatud ekspertiis omada mõju kohtuotsuse tegemisel. Kaebaja on ekspertarvamuse dokumentaalse tõendina esitamisel rõhutanud, et selle eesmärk on anda juhiseid, kuidas leida kinnisasja õiglane väärtus piiratud turutehingute tingimustes väärtuspäevaga enam kui 15 aastat enne hindamisaruande kuupäeva. Järelikult soovis kaebaja ekspertiisiga tõendada oma kohustamistaotlust määrata kinnisasja omandamise hinnaks 84 080 eurot, mille halduskohus jättis rahuldamata. Sellises olukorras ei ole vastava menetluskulu vastustaja kanda jätmine põhjendatud. Isegi kui halduskohus on hinnanud vastustaja poolt aluseks võetud eksperthinnangu ebaõigeks, ei ole kohtuotsusest võimalik järeldada, et kohus oleks tuginenud seejuures ekspertiisile. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa lugeda igasuguse analüüsi tõendina esitamise kulu, mille lõpptulemus ühtib osaliselt kohtuotsuse lõpptulemusega, sest vastasel korral muutuks HKMS § 109 lg 6 sisutuks. Kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18.05.2010 otsus nr 3-2-1-43-10, p 19). Menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 9 alusel kaebaja kanda ka põhjusel, et kaebaja on kohtumenetlust pahatahtlikult venitanud, pidades kompromissläbirääkimisi ilmse kavatsuseta kompromissi sõlmida, sest nõudis vastustajalt kinnisasja eest suuremat hinda, kui üheski eksperthinnangus märgitud või isegi kaebuses endas taotletud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
OÜ Parem Kallas apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
3(6)
3-16-158
7.Riigikohus asus 29.05.2012 otsuses nr 3-3-1-19-12 seisukohale, et Rääma tn 19c kinnistu omandamise õiglase tasu leidmiseks tuleb võtta aluseks Rääma tn 19c (s.o praeguse Rääma tn T1) kinnistu suurusele (2102 m2) vastava osa väärtus tootmismaa sihtotstarbega endise Rääma tn 19 kinnistu turuväärtusest 28.06.2001 seisuga. Pärnu Linnavalitsus määras 03.12.2012 korraldusega nr 529 (I kd, tl 60-68p) Rääma tn 19c kinnistu omandamise õiglaseks tasuks 12 900 eurot vastavalt Arco Real Estate AS 24.08.2012 eksperthinnangule (AS Pindi Kinnisvara 27.07.2012 eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu väärtuseks 91 712,77 eurot). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.07.2015 otsusega nr 3-122683 OÜ Parem Kallas kaebuse ja tühistas Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2012 korralduse nr 529 p 1 ning kohustas Pärnu linna tegema Rääma tn 19c kinnistu omandamise tasu osas kahe kuu jooksul uue otsuse. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 08.10.2015 määrusega nr 3-7-13-517-15, millega jäeti Pärnu linna kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Ringkonnakohus märkis viidatud otsuses (p 8), et kohtul endal puuduvad kinnistu turuväärtuse määramiseks vajalikud eriteadmised ning kohus saab hinnata eelkõige ekspertiisi lähteandmete asjakohasust ning tehtud järelduste loogilisust ja usutavust. Ringkonnakohus leidis, et kuna Arco Real Estate AS 24.08.2012 eksperthinnang oli oluliste puudustega, siis ei saanud Pärnu linn sellest Rääma tn 19c kinnistu omandamise õiglase tasu määramisel lähtuda. Praeguses asjas vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korraldusest nr 700 (I kd, tl 1417) nähtuvalt tellis vastustaja kohtute antud juhistest lähtudes uue hindamise ning Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ 04.12.2015 eksperthinnangu (I kd, tl 32-50) järgi on kinnistu turuväärtus 30 000 eurot. Tallinna Halduskohus tühistas 12.04.2017 otsusega (vt p-d 1618) Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korralduse nr 700 esmajoones põhjusel, et vaidlustatud haldusakt ei sisalda analüüsi ega kaalutlusi, miks tuleb lähtuda Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ 04.12.2015 eksperthinnangust ja jätta kõrvale AS Pindi Kinnisvara 27.07.2012 eksperthinnang (I kd, tl 51-59). Samas märkis halduskohus sedagi, et vaidlustatud korralduse aluseks võetud eksperthinnangu põhjal ei teki veendumust, et selle puhul on piisavalt arvestatud kõiki vajalikke kriteeriume ja hinnatava vara turuväärtust puudutav järeldus oleks seega õige.
8.HKMS § 102 p 2 kohaselt võib asja läbivaatamise kuluks olla ka dokumentaalse tõendi saamise kulu. Selliseks dokumentaalseks tõendiks võib olla ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamus (HKMS § 56 lg 2; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2; Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 28). Dokumentaalse tõendi saamise kulude väljamõistmise taotluse puhul tuleb kohtul sarnaselt lepingulise esindaja kuludega hinnata nende mõistlikkust ehk vajalikkust ja põhjendatust. Muu hulgas saab hinnata arvamuse andmiseks tehtud töö vajalikkust (st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik) ning seda, kas ajalist ja rahalist kulu arvamuse andmisele võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates ka võimalikke alternatiive kulu kandmiseks (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 54; 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 13; 03.11.2014 määrus nr 3-2-1-93-14, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2017 otsus nr 3-151620, p 19). Ka HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab halduskohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
9.Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas halduskohus jättis OÜ Parem Kallas poolt 30.11.2016 kohtule dokumentaalse tõendina esitatud Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ vanemanalüütiku Janno Järve koostatud 28.11.2016 arvamuse „Kuidas leida kinnisasja õiglane väärtus piiratud turutehingute tingimustes väärtuspäevaga enam kui 15 aastat enne hindamisaruande kuupäeva?“ (I kd, tl 81-84) saamiseks tehtud kulud (2560 eurot ilma käibemaksuta) kaebuse rahuldamisele vaatamata põhjendatult kaebaja enda kanda või 4(6)
3-16-158 mitte. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Parem Kallas on nimetatud kulud reaalselt kandnud (vt 29.11.2016 arve nr 14160 ja 30.11.2016 maksekorraldus nr 25 – I kd, tl 185-186). Halduskohus on otsuses (p 19) kokkuvõtlikult leidnud, et asjatundja arvamuse saamiseks tehtud kulud ei olnud põhjendatud ega vajalikud, sest tegemist oli kaebaja enda initsiatiiviga ning arvamuse põhjal esitatud taotlused ja vastuväited (s.o eksperthinnangute täiendamiseks) jäeti rahuldamata. Muu hulgas viitas halduskohus, et kinnisasja omandamise hinda ei määra mitte kohus, vaid haldusorgan, ning kohus ei saa seejuures kohustada haldusorganit rakendama konkreetseid meetmeid.
10.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et asjaolu, et eriteadmistega isiku arvamuse kogumine toimus kaebaja enda initsiatiivil, ei välista kuidagi sellega seotud kulude vastustajalt väljamõistmist. Kuigi tuleb möönda, et kohtupraktikas on vahel dokumentaalse tõendi saamise kulu väljamõistmist ka välistatud olukorras, kus menetlusosalise tellitud asjatundja arvamusega on sisuliselt püütud asendada kohtu määratavat ekspertiisi (nt Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2013 otsus nr 3-12-206, p-d 3-4; 16.01.2014 otsus nr 3-12-1697, p 7), ei saa sellist formaalset lähenemist pidada põhjendatuks, vaid dokumentaalse tõendi saamise kulu vajalikkust tuleb hinnata sisuliselt.
11.OÜ Parem Kallas 30.11.2016 menetlusdokumendist (I kd, tl 78-79) nähtuvalt soovis kaebaja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ 28.11.2016 arvamusega tõendada oma väidet (vt kaebuse p-s 2.3.2.6 toodud lõppjäreldust), et Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korralduses aluseks võetud Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ 04.12.2015 eksperthinnang ei vasta nõuetele, mistõttu ei olnud selle alusel võimalik anda õiguspärast haldusakti. Ühtlasi taotles kaebaja vastustaja kohustamist esitada seda uuringut arvestades kohtule täiendatud eksperthinnangud. Kaebaja põhjendas asjatundja arvamuse esitamise vajadust täiendavalt sellega, et Pärnu linn taotles 11.03.2016 vastuses kaebusele (I kd, tl 25-30) ekspertide kohtuistungil ülekuulamist, kuid halduskohus jättis selle 02.11.2016 määrusega rahuldamata, mistõttu ei ole võimalik vaidluse keskse küsimuse ehk võrdlusobjektide valiku kohta võimalik saada selgitusi ka senistelt ekspertidelt.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul pidada määravaks asjaolusid, et Rääma tn T1 kinnistu omandamise õiglase tasu peab leidma Pärnu linn ning halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt täiendatud eksperthinnangute esitamist. Samuti ei oma tähtsust, et halduskohus tühistas vaidlustatud korralduse peamiselt selle oluliste põhjendamispuuduste tõttu ega ole võtnud ühest seisukohta, et Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ 04.12.2015 eksperthinnang on ebaõige. Dokumentaalse tõendi saamise kulu vajalikkust ja põhjendatust tuleb siiski hinnata esmajoones kaebaja positsioonist lähtudes. Mõistlikku kahtlust ei saa olla selles, et vaidlustatud korralduses kinnisasja omandamise õiglase tasu määramisel aluseks võetud eksperthinnangu korrektsus omas asja lahendamisel otsustavat tähtsust. Kuigi OÜ Parem Kallas on esitanud kaebuses omapoolsed põhjalikud selgitused, miks ta peab Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ 04.12.2015 ekspertarvamust puudulikuks, siis olukorras, kus tegemist on vaidlusega kinnisvara hindamise alaseid eriteadmisi vajava küsimuse üle, ei saa pidada ebamõistlikuks hankida oma seisukohtade kinnituseks (s.o eksperdi järelduste ümberlükkamiseks) samuti eriteadmistega isiku arvamus. Kuna halduskohus oli jätnud eelnevalt rahuldamata vastustaja taotluse ekspertide kohtuistungil ülekuulamiseks, võis kaebaja lisaks põhjendatult arvata, et puudub alternatiivne võimalus eksperthinnangu õigsuse kontrollimiseks. Seetõttu võib asjatundja arvamuse küsimist pidada iseenesest vajalikuks.
13.Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ 28.11.2016 arvamuse saamiseks tehtud kulusid (2560 eurot, millele lisandub käibemaks) peab ringkonnakohus siiski võimalikuks 5(6)
3-16-158 lugeda põhjendatuks üksnes osaliselt. Kõnealuse arvamuse maht on koos tiitellehega 8 lk. Kuigi eriteadmistega isikul tuli arvamuse koostamiseks töötada läbi kolm ekspertarvamust ja kolm vaidlusega seotud kohtuotsust, olid eksperdile esitatud küsimused olemuselt teoreetilist laadi ning nendele vastamine ei eeldanud eksperdilt n-ö välitööde tegemist ega Rääma tn T1 kinnistu turuväärtuse uut määramist. Ringkonnakohtu hinnangul võib asjatundja arvamuse piiratud ulatust arvestades selle saamiseks tehtud kulu lugeda põhjendatuks üksnes 1000 euro ulatuses (ilma käibemaksuta summa).
14.Vastustaja taotlus jätta dokumentaalse tõendi saamise kulud HKMS § 108 lg 9 alusel kaebaja kanda, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Halduskohus suunas menetlusosalised kompromissläbirääkimistesse 07.12.2016 istungil, mille toimumise ajaks oli vaidlusalune tõend kohtule juba esitatud. Asjaolu, et nimetatud tõend võis mõjutada kaebaja positsioone ka kompromissläbirääkimistes, ei muuda olematuks seda, et arvamus esitati kohtule eesmärgiga tõendada kaebuses sisaldunud väidet vaidlustatud korralduse aluseks võetud eksperthinnangu ebaõigsusest. Haldusasja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et kaebaja oleks Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ 28.11.2016 arvamuse küsimisega seoses kohtumenetlust venitanud või muul viisil kuritarvitanud oma menetlusõigusi.
15.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb OÜ Parem Kallas apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning Tallinna Halduskohtu 12.04.2017 otsuse resolutsiooni p 3 muuta selliselt, et mõista vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks täiendavalt välja 1000 eurot (s.o kogusummas 4009 eurot).
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Parem Kallas on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (II kd, tl 3) ja kandnud õigusabikulusid 440 eurot (II kd, tl 16-17). Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ligikaudu 39% ulatuses (1000 × 100 ÷ 2560 = 39,0625), tuleb samas proportsioonis mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud (HKMS § 108 lg 2). Seega peab vastustaja hüvitama apellandile menetluskulud apellatsiooniastmes 177,45 eurot (455 × 0,39 = 177,45). Ülejäänud osas jäävad apellandi menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda. Pärnu linn ei ole esitanud andmeid apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.