lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1800/8

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1800/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord

Muud selgitused

3-17-1800 14.11.2017 Mare Priks X-i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 20.07.2017 otsusele Tagastada X-i kaebus tervikuna. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.X esitas 12.06.2017 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse (registreeriti 20.06.2017 nr 2-15/281 all) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello tegevusele. Kaebaja heitis advokaadile ette, et kriminaalasjas nr 1-16-8412 on teda jäetud õiglase kaitseta.
2.Eesti Advokatuuri aukohus jättis 20.07.2017 otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaadi abi G.J. Pello suhtes algatamata. Aukohus tuvastas, et vandeadvokaadi abi G.-J. Pellole heidetakse ette eetikakoodeksi § 8 lg 1 ja § 14 lg 2 rikkumist, kuna advokaat ei tutvunud kaebaja toimikuga ega arvestanud õigusabi osutades kaebaja psühholoogilise seisundiga, jättes kaebaja huvid seeläbi kaitseta. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid, mistõttu puudusid alused advokaadi tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamiseks.
3.X esitas 29.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 20.07.2017 otsus. Kaebaja on märkinud, et kokkulepet suruti talle peale ja et advokaat, kes oli määratud teda esindama, ei olnud asja materjalidega tutvunud ega andnud kaebajale vajalikke selgitusi. Kaebaja on selgitanud, et tal on psüühikahäire ja et stressi olukorras teeb ta impulsiivseid otsuseid, mistõttu peaks seda enam kaitsja olema tähelepanelikum. Koos kaebusega esitas X riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse, advokatuuri 20.07.2017 aukohtu otsuse, Riigikohtu 02.03.2017 vastuse ja 10.03.2017 vastuse, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.09.2016 vastuse, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.02.2017 määruse nr 3-7-1-1-77 ja 23.01.2017 määruse nr 3-7-1-1-1039 ning Tartu Maakohtu 15.12.2016 vastuse seoses menetlusega nr 1-16-8412.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.04.10.2017 saabus Tartu Halduskohtusse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu 06.09.2017 määruse alusel X-i kaebus.
5.Kohtute Infosüsteem jagas juhuslikkuse alusel haldusasja nr 3-17-1800 menetlemiseks Tartu Halduskohtu kohtunik Mare Priksile.
6.Tartu Halduskohus esitas 30.10.2017 Eesti Advokatuurile kohtunõude, paludes kohtule esitada X-i advokatuurile esitatud kaebus ning selgitada, millal on aukohtu 20.07.2017 otsus kaebajale toimetatud.
7.Eesti Advokatuur esitas halduskohtule vastuse 01.11.2017. Kohtule esitatud vastuses selgitas advokatuur, et aukohtu 20.07.2017 otsus toimetati X-ile Tartu Vanglasse 23.08.2017. Advokatuur selgitas vastuses, et advokatuur on X-i kaebuse läbi vaadanud ja seda nõuetekohaselt menetlenud, kuid ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokatuur märkis, et kuivõrd aukohtu 20.07.2017 otsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusnorme, otsus on piisavalt põhjendatud ja see ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, puudub kaebajal käesolevas asjas kaebeõigus. Kohtu seisukoht
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud halduskohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada põhjusel, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole järgnevatel põhjustel X-il kaebeõigust.
9.Tulenevalt advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks advokatuuri aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Vastavalt AdvS § 18 lg-le 1 võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. Seega, AdvS § 16 lg 1 ja § 18 lg 1 järgi võib selliseks kohtu poole pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kes esitas advokatuurile taotluse aukohtumenetluse algatamiseks (kaebaja). HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohus on otsuses nr 33-1-9-02 selgitanud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Eeltoodust lähtuvalt on huvitatud isikul aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise õigus üksnes juhul, kui vaidlustatud aukohtu otsus rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi.
10.Kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus nr 3-14-51432, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-16-1148, p 10) on järjekindlalt rõhutatud, et aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta aukohtule taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle.
11.Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Kuigi AdvS annab huvitatud isikule otsesõnu õiguse taotluse esitamiseks advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks (et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet), kuulub otsustusõigus selle üle, kas advokaadi poolt on toime pandud süütegu või kuidas rikkumisele reageerida, siiski aukohtule. Järelevalve advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle kuulub advokatuuri pädevusse (AdvS § 3 p 2). Seega asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse

käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda hindama, kas aukohus on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.

12.Kohtupraktikas on varasemalt selgitatud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes advokatuuri aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251 p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6; 20.03.2013 otsus nr 3-12-1016, p 12). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse advokatuurile taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale.
13.Seega, kohus saab advokatuuri poolt teostatavasse advokaatide kutsetegevuse üle järelevalve teostamisse sekkuda üksnes siis, kui tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega (Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2014 määrus nr 3-14-51771). Kuivõrd aukohtumenetluses ei otsustata huvitatud isiku (kaebaja) taotluse lahendamisel tema õiguste või kohustuste üle, siis ei saa ka huvitatud isiku seisundit selles menetluses samastada menetlusosaliste seisundiga haldusmenetluses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus asjas nr 3-14-52251, p 14, ja 20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016, p 15). Kohtupraktikas on sedastatud, et advokaadi suhtes süüteo mittetuvastamine ei riku AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku (advokatuurile kaebuse esitaja) subjektiivseid õigusi.
14.Kohus, olles tutvunud asja materjalidega asub seiskohale, et aukohtu otsuses esitatud põhjendused ei anna alust järeldamaks, et kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud. Eesti Advokatuuri aukohus on X-i kaebuse läbi vaadanud. Kohtule nähtub, et aukohus on X-i kaebust nõuetekohaselt menetlenud ja tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ole distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kuivõrd aukohtu 20.07.2017 otsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusnorme, otsus on piisavalt põhjendatud ning see ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, puudub X-il käesolevas asjas kaebeõigus.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuivõrd käesoleva määrusega tagastab kohus X-i kaebuse, puudub vajadus kaebaja esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium