lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1705/31

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1705/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 50 lg 2Kinnipeetava isiklik hügieenHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 118 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuselePS § 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1705/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.11.20163-16-1705/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 14.11.2017, Tartu 3-16-1705 Igor Abdulajevi kaebus Tallinna Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 96 eurot seoses ebapiisava duši kasutamise võimalusega ajavahemikel 11.-14.07.2013, 14.-16.08.2013, 21.11.2014-06.01.2015 ja 28.01.-17.03.2015 Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a otsus Igor Abdulajevi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Abdulajev Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Igor Abdulajevi poolt Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus.
2.Jätta Igor Abdulajevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a otsus resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas muutmata.
3.Jätta Igor Abdulajevi menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 14.12.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla registreeris 11.07.2016 I. Abdulajevi taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1740 eurot, milles ta väitis, et tema inimväärikust on alandatud ja tekitatud on tervisekahju ebapiisava duši kasutamise võimaldamisega ja ebapiisava sagedusega voodipesu vahetamisega. I. Abdulajev taotles hüvitist perioodide 09.07.2010-01.03.2012,

17.11.2012-17.05.2013, 24.09.-20.11.2013, 20.11.2013-22.07.2014 ja 22.07.2014-17.03.2015 eest.

2.Tallinna Vangla tagastas 17.08.2016. a otsusega nr 5-37/16/143-2 I. Abdulajevi kahju hüvitamise taotluse ebapiisava duši kasutamise võimaldamise nõudes perioodide 09.07.2010-10.07.2013, 15.07.-13.08.2013, 17.-20.08.2013 ja 03.09.2013-20.11.2014 osas läbivaatamatult; tagastas kahju hüvitamise taotluse voodipesu ebapiisava vahetamise nõudes perioodide 09.07.2010-10.07.2013 ja 11.07.2013-31.08.2014 suvekuude osas läbivaatamatult; jättis kahju hüvitamise taotluse ebapiisava duši kasutamise võimaldamise nõudes perioodide 11.-14.07.2013, 14.-16.08.2013, 21.11.2014-06.01.2015 ja 28.01.-17.03.2015 osas rahuldamata; jättis kahju hüvitamise taotluse voodipesu ebapiisava vahetamise nõudes perioodide 01.09.2013-31.05.2014 ja 01.09.2014-17.03.2015 osas rahuldamata.
3.I. Abdulajev esitas 23.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1740 eurot seoses ebapiisava duši kasutamise võimalusega ajavahemikel 09.07.2010-01.03.2012, 17.11.2012-17.05.2013, 24.09.-20.11.2013, 20.11.2013-22.07.2014 ja 22.07.2014-17.03.2015. Kaebaja palus alustada kohtulikku normikontrolli vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2 üle. Kaebaja väitel duši võimaldamine Tallinna Vanglas üks kord nädalas vastavalt VangS § 50 lg-le 2 ei olnud piisav ja oli kaebaja inimväärikust alandav ning tervist rikkuv tegevus. Kaebaja märkis, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis lahendis nr 80529/13, et kaks korda nädalas kinnipeetavale duši võimaldamine vanglas ei ole piisav ja on inimväärikust alandav kohtlemine.
4.Tartu Halduskohus tagastas 21.09.2016. a määrusega I. Abdulajevi kaebuse ajavahemike 09.07.2010-10.07.2013, 15.07.-13.08.2013, 17.-20.08.2013 ja 03.09.2013-20.11.2014 osas ning võttis kaebuse menetlusse ajavahemike 11.-14.07.2013, 14.-16.08.2013, 21.11.2014-06.01.2015 ja 28.01.-17.03.2015 osas.
5.Tartu Halduskohus jättis 09.11.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata taotluse tunnistada VangS § 50 lg 2 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks (resolutsiooni p 2); jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: 1) EIK lahendi nr 80529/13 faktilised asjaolud ei kattu käesolevas asjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Seetõttu ei ole EIK lahend kohaldatav. Nimetatud lahendis EIK tuvastas Euroopa inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumise muu hulgas ka seoses asjaoluga, et kinnipeetavale oli tagatud duši kasutamise võimalus kaks korda nädalas kokku 1,5 tunni jooksul koos teiste kambris viibivate kinnipeetavatega (nende arv EIK lahendist ei selgu), kuid art 3 rikkumine oli tuvastatud kõikide kinnipidamistingimuste kumulatiivse mõju tagajärjel. EIK ei võtnud seisukohta kinnipidamisasutustes duši minimaalse kasutamise osas. Seega ei ole õige jätta vastavalt PS §-le 123 kohaldamata VangS § 50 lg 2 ja juhinduda EIK lahendis Eze vs Rumeenia nr 80529/13 võetud seisukohtadest. 2) Eelnimetatud ajavahemikel tagas vastustaja kaebajale duši kasutamise võimaluse vastavalt VangS § 50 lg-s 2 sätestatud miinimumile ehk üks kord nädalas. Nii VangS § 50 lg 2 kui ka Euroopa vanglareeglistiku p 19.4 ei anna kinnipeetavale subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui ühe korra (RKPJKo nr 3-4-1-50-14, p 32). Seega vastustaja tegevus oli kooskõlas siseriiklikult kehtestatud õigusaktiga. Palavatel suvepäevadel võimaldas vastustaja kaebajal kasutada dušši kaks korda nädalas. Alates 2014. a septembrist oli kambrites tagatud soe vesi. Kaebaja võimalused elementaarse hügieeni eest hoolitsemiseks olid tagatud ja need olid piisavad. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud enda väidet tervise rikkumise kohta vastavate tõenditega. Seega jäi selline kaebaja väide paljasõnaliseks.

3) Tallinna Halduskohus kontrollis 18.06.2015. a otsuse nr 3-14-52259 p-s 5.6 kaebaja taotluse alusel põhjalikult VangS § 50 lg 2 materiaalset põhiseaduspärasust ning leidis, et VangS § 50 lg-st 2 tulenev kaebaja õiguste riive on põhiseaduspärane (vajalik, mõõdukas ja proportsionaalne). Kohus nõustus eeltooduga ega pidanud vajalikuks alustada VangS § 50 lg 2 põhiseaduspärasuse kontrolli uuesti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6.I. Abdulajev esitas 13.11.2016 apellatsioonkaebuse ja 22.11.2016 apellatsioonkaebuse täpsustuse. Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a otsuse resolutiivosa p-d 1 ja 2 ning edastada VangS § 50 lg 2 Riigikohtule põhiseadusliku normikontrolli jaoks. I. Abdulajev vähendas hüvitise nõuet 96 euroni. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Arvestades PS § 3 ja § 123 on välislepingud Eestile siduvad, s.h EIÕK art 3, EIK lahendid, ombudsmani arvamus ja CPT kontrollikäigu tulemused. Õiguskantsler on märkinud 2005. a kontrollkäigul (nr 7-2/05090, p 3.4) Tallinna Vanglasse, et esinevad probleemid duši kasutamise võimaldamisega koos sooja veega. Ka on nimetatud duši kasutamise võimaldamisel esinevaid probleeme 2008. a ja 2014. a kontrollkäikudel (nr 7-7/080046 ja nr 7-7/141246). CPT on 2012. a aruandes (p-d 53 ja 60) märkinud, et üks kord nädalas dušši on vähe. EIK on toonitanud, et liikmesriigil lasub kohustus korraldada oma kinnipidamissüsteem nii, et oleks tagatud kinnipeetavate inimväärikuse austamine ning riigil ei ole õigust jätta oma kohustust täitmata rahaliste ja/või logistiliste probleemide tõttu (lahend nr 102/02: Benediktov vs Venemaa, p 37). EIK on teinud järelduse kinnipidamisasutuses isikule võimaldatava kohta rahvusvaheliste organisatsioonide raportite abil (lahend nr 53709/11: A. F. vs Kreeka). EIK on tuginenud kinnipidamistingimuste tuvastamisel ombudsmani raportile (lahend nr 18967/07: Davydov vs Venemaa).
7.Tallinna Vangla esitas 22.03.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta I. Abdulajevi apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Õiguskantsler ei ole varasematel aastatel teinud Tallinna Vanglale ettekirjutust pesemisvõimaluste sagedasemaks loomiseks või olemasolevatest erinevate pesemisvõimaluste kindlustamiseks. Ka ei ole vanglas kehtiva praktika osas tuvastatud õigusvastasust. Puudub alus VangS § 50 lg 2 PS-ga vastuolus olevaks tunnistamiseks, kuivõrd PS, EIK praktika ega muud soovitusliku iseloomuga rahvusvahelised aktid ei kohusta vanglat korraldama kinnipeetavatele pesemisvõimalusi muul viisil kui Tallinna Vangla on taganud. Põhjust ei ole kahelda, et VangS § 50 lg 2 tagab kinnipeetavate inimväärse kohtlemise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et I. Abdulajevi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.I. Abdulajev palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a otsus resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, millega halduskohus jättis rahuldamata tema kaebuse ja ka taotluse tunnistada VangS § 50 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ei kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas ega ka osas, milles halduskohus jättis rahuldamata VangS § 50 lg 2 põhiseadusevastaseks tunnistamise taotluse. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja apellatsioonkaebuses viidatud õiguskantsleri 2005. a, 2008. a ja 2014. a kontrollkäikude kokkuvõtetes ning CPT 2012. a aruandes märgitud soovitused ei sisalda õiguslikult siduvaid norme. Riigikohus on sedastanud (RKHKo nr 3-3-1-55-16, 10), et CPT esitab raportites üksnes mittesiduvaid ettepanekuid (piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni art 10 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka eeltoodut ümber ka kaebaja apellatsioonkaebuses viidatud EIK lahendid. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõtetes ja CPT 2012. a aruandes märgitut apellatsioonkaebuses ka ebaõigesti kajastanud. Õiguskantsleri 2005. a kontrollkäigu kokkuvõttes1 ei ole märgitud, et esinevad dušiga probleemid, vaid on märgitud, et kinnipeetavatel ei ole võimalik elukorpustes sooja vee puudumise tõttu oma pesu pesta ega kuivatada ning kinnipeetavatele on jagatud ebapiisavas koguses hügieenitarbeid. Puudub viide duši kasutamise võimaldamise ebapiisavusele ja VangS § 50 lg-le 2. Õiguskantsleri 2008. a kontrollkäigu kokkuvõttes2 ei ole märgitud, et üks kord nädalas dušši on vähe, vaid on välja toodud, et mõnede vahistatute sõnul eelvangistushoonete duširuumides esineb probleeme sooja veega. Ka ei ole õiguskantsleri 2014. a kontrollkäigu kokkuvõttes3 märgitud, et vangla on rikkunud VangS § 50 lg-s 2 sätestatut, vaid on märgitud, et üks kord nädalas duši võimaldamine on absoluutne miinimum. CPT 2012. a aruande4 p-s 53 ei ole CPT seisukohana avaldanud, et üks kord nädalas dušši on vähe, vaid on üksnes avaldanud üleskutse võimaldada sagedasemat duši kasutamist. Aruande p-s 60 on kirjas analoogse sõnastusega mõte, kuid see on esitatud naissoost vangide suhtes.
11.Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kaebaja ei saanud vaidlusalustel ajavahemikel 11.-14.07.2013, 14.-16.08.2013, 21.11.2014-06.01.2015 ja 28.01.-17.03.2015 kasutada dušši nädalas rohkem kui üks kord (v.a palavatel suvepäevadel, mil võimaldati kasutada dušši kaks korda nädalas). VangS § 50 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei anna alust muuta halduskohtu seisukohta, et vastustaja tegevus oli kooskõlas siseriiklikult kehtestatud õigusaktiga. Käesoleval juhul oli kaebajale tagatud seaduses ettenähtud miinimumnõue, s.t vähemalt üks kord nädalas duši kasutamise võimalus. Siinkohal ringkonnakohus veelkord viitab Riigikohtu seisukohale, et nii VangS § 50 lg 2 kui ka Euroopa vanglareeglistiku p 19.4 ei anna kinnipeetavale subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui ühe korra. Kinnipidamisega kaasnevad mõõdukad kannatused ja ebameeldivused ei tähenda veel automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumi põhiselt (RKPJKo nr 3-4-1-50-14, p-d 32 ja 33). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses ümber lükanud halduskohtu otsuses (p 14.2) märgitut, mille kohaselt ei ole kaebaja väitnud, et vähese duši kasutamise tõttu ei saanud ta järgida hügieeni täitmise kohustust, millega kaasneksid konkreetsed ebamugavused ega ole ka väitnud, et füüsilise aktiivsuse või tervisliku seisundi tõttu oli tal põhjendatud vajadus kasutada dušši enam, kui üks kord nädalas. Kaebaja pole vaidlustanud ka vastustaja väidetu pinnalt tuvastatut, et kambrites oli kraanikauss ja külma vee kraan ning külma vett oli kaebajal võimalik soojendada veekeedukannuga, samas alates 2014. a septembrist oli kambrites tagatud soe vesi. Seega on halduskohus otsuses asjakohaselt leidnud, et kaebaja võimalused elementaarse hügieeni eest hoolitsemiseks olid tagatud ja need olid piisavad. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kaebajale oleks põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui

http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/6iguskantsleri_2005._aasta_tegevuse_ylevaade.pdf, lk 185, nr 7-2/05090, p 3.4.

http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_tallinna_vangla_0.pd f, p 4.3.

http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_tallinna_vangla_2.pd f, p 4.1.

https://rm.coe.int/168069576c.

need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kokkuvõttes on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus otsuses põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna ei ole täidetud selle rahuldamise eeldused (toimingu õigusvastasus ja isiku subjektiivsete õiguste rikkumine).

12.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus I. Abdulajevi apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a otsuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas muutmata.
13.Tallinna Vangla esitas 18.10.2017 ringkonnakohtule I. Abdulajevi poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse. Kuna senise menetluse käigus ei ole eelnimetatud taotlust kohtule esitatud, siis võtab ringkonnakohus selle asja materjalide juurde.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Ringkonnakohus jätkas 01.03.2017. a määrusega (tl 82-83) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis lähtuvalt HKMS § 118 lg-s 3 sätestatust jätab ringkonnakohus kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja