lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2370/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2370/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1098
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2370

Määruse kuupäev

14. november 2017

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Sulev Ketsi (Kets) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebajal suitsetada ning osta vangla kauplusest sigarette

Resolutsioon

1.Tagastada Sulev Ketsi kaebus.
2.Jätta Sulev Ketsi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Sulev Kets esitas 12. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebusena pealkirjastatud avalduse, milles palus kohtul tagada kaebajale võimalus suitsetamiseks. Et Viru Vanglas on kahel kinnipeetaval lubatud suitsetamine, siis palub kaebaja, et ka temale antaks luba suitsetamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lisaks on S. Kets märkinud, et palub luba Tartu Vangla kauplusest sigarettide soetamiseks. Koos eelnimetatud avaldusega on S. Kets esitanud taotluse, milles palub kustutada riigilõiv, kuna kaebaja ei ole suuteline seda tasuma.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest, on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel ning tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt. Arvestades, et S. Kets esitas kohtule kaebusena pealkirjastatud pöördumise, pole kohtu hinnangul välistatud olukord, kus kaebaja on soovinud esitada kohtule kaebuse Tartu Vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kuna kaebaja on esitatud avalduses rõhutanud, et palub suitsetamise luba ja luba osta vangla kauplusest sigarette kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, mõistab kohus, et kaebaja on esitanud lisaks kaebusele ka esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale suitsetamine ja kauplusest sigarettide ostmine.
3.Kohus märgib, et võtab seisukoha esmalt kaebuse menetlusse võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II).

I

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vastusena kohtunõudele teatas Tartu Vangla 14. novembril 2017 kohtule, et kinnipeetav S. Kets ei ole esitanud vanglale ega Justiitsministeeriumile vaiet seoses suitsetamise keelamisega. Seega pole S. Kets esitanud suitsetamise keeluga seotud vaiet, mida oleks Tartu Vangla või Justiitsministeerium saanud lahendada, ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa läbituks lugeda.
7.Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei oleks lubatav ka kohtule suitsetamise keelu ettenägeva Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamisnõude esitamine. Samuti ei oleks lubatav ka üksnes suitsetamiskeelu või poest sigarettide ostmise võimatuse õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille esitamiseks ei oleks vajalik kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS §-le 11. Nimelt on õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus kaebajal üksnes siis, kui tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on praegusel juhul tõhusam õiguskaitsevahend olemas – selleks on Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ja ja/või vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määruse nr 3-17-749 p-s 12 toodud selgitustele kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kuivõrd tuvastamis- ega tühistamisnõude esitamine ei vii kaebajat hetkel eesmärgile, puudub kohtu hinnangul vajadus jätta kaebus selle nõude täpsustamiseks käiguta.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Ketsi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus tõlgendab kaebaja taotlust kustutada riigilõiv kui menetlusabi taotlust vabastada kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
10.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka

vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

11.S. Kets on esialgse õiguskaitse taotluses taotlenud Tartu Vangla kohustamist võimaldama kaebajal suitsetamine ning vangla kauplusest sigarettide ostmine. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole Tartu Vangla poolt käesolevas asjas esitatud vastusest nähtuvalt S. Kets esitanud vanglale või Justiitsministeeriumile taotlusi või vaideid seoses suitsetamise keeluga. Seega pole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses.
12.Tartu Ringkonnakohus on 24. juuli 2017. a kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (RKHKm 17. mai 2017, 3-3-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. HKMS § 121 lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata“.
13.Kuivõrd Tartu Halduskohus tagastas käesoleva määrusega S. Ketsi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning samuti ei käi vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
14.Kohtu hinnangul võib mõista, et S. Kets on taotlenud muuhulgas riigilõivu tasumisest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta ka eelnimetatud menetlusabi taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium