OÜ Ratsionaal kaebus Tallinna Linnavolikogu 09.03.2017 otsuse nr 24 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Ratsionaal (registrikood 12265287), seaduslik esindaja Priit Altpere Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Elis Allas Kolmas isik – Provident OÜ (registrikood 11931026), volitatud esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Ratsionaal kaebus rahuldamata.
2.Mõista OÜ-lt Ratsionaal Provident OÜ kasuks välja menetluskulu 150 (ükssada viiskümmend) eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.12.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-766 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus algatas 12.12.2007 korraldusega nr 2169-k „Hansu tn 1 ja 3 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas.“
2.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 09.03.2017 otsusega nr 24 Provident OÜ-le kuuluvate Hansu 1 ja 3 kinnistute detailplaneeringu, milles nähti ette Hansu tn 1 ja 3 maaüksuste liitmine üheks elamumaa krundiks ning moodustatavale krundile ehitusõiguse määramine ridaelamu ning korterelamu ehitamiseks. Otsuse kohaselt on detailplaneeringu ülesanne mh juurdepääsude põhimõtteline lahendamine (p 1). Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude valmisehitamine tagatakse vastavalt 08.06.2015 sõlmitud lepingule nr 3-7/108 (p 4). Otsuse nr 24 lisas (seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Hansu tn 1 ja 3 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas“ juurde) on märgitud, et juurdepääs planeeritud alale on kavandatud Hansu tänavalt (p 5). Lisa kohaselt selgitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) detailplaneeringu kolmanda avaliku väljapaneku kestel saadud ettepanekutele vastates, et detailplaneeringusse tuleb lisada planeeringu elluviimise kava, mis sisaldab mh planeeringualaga külgneva Hansu tänava lõigu terviklikku rekonstrueerimist hiljemalt planeeritavatele elamutele ehitusloa taotlemise ajaks. Rannamõisa tee 50a ja 52c kinnistutel asuva juurdepääsutee laiendamine ja korrastamine, mis eeldab ka tee täpse asukoha määramist, nähakse ette Rannamõisa tee 50a ja 52c kinnistute ning lähiala detailplaneeringus. Samuti tuleb detailplaneeringus määrata nõue, et ehitusloa väljastamise eelduseks on juurdepääsutee maa omanikega (sh Rannamõisa tee 50a ja 52c, Hansu tn T3 ja T4 omanikud) juurdepääsuservituudi lepingu sõlmimine. Hansu tn 1 ja 3 omanik on leppinud kokku juurdepääsu mööda erateid (otsuse nr 24 lisa, lk 4, 4. lõik, tl 9p). Hansu tn T3 omanik on detailplaneeringulahenduse kooskõlastanud (otsuse nr 24 lisa, lk 6, 4. lõik, tl 10p). Detailplaneering esitati maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks 15.10.2014 kirjaga. Järelevalve tulemusena asus Harju maavanem seisukohale, et detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.1.7 tuleks nimetada kõik kinnistud, millede omanikelt on vajalik saada nõusolekud teede kasutamiseks ning kellega on planeeringu kehtestamise järel vajalik kokkuleppele jõuda teeservituudi seadmises (sh Taludevahe tn T11 kinnistu – otsuse nr 24 lisa, lk 6, viimane lõik, tl 10p). Harju maavanem andis 19.02.2015 kirjas nr 6-7/837 detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu, paludes arvestada oma märkustega. Detailplaneeringu seletuskirjas (seisuga 04.02.2014, tl 15 jj) oli märgitud järgmist. Planeeritud alale on kavandatud juurdepääs olemasolevalt asfalteeritud teelt nii nagu piirkonna kõikidele teistele korterelamutele ning detailplaneeringule on lisatud täiendavat ka eratee omaniku Eastwest OÜ kooskõlastus (p 4.1.1). Juurdepääs planeeritavale krundile toimub TallinnRannamõisa-Kloogaranna maanteelt mööda olemasolevat asfalteeritud teelt nii, nagu toimub juurdepääs ka kõikidele teistele piirkonna korterelamutele (p 4.2). Detailplaneeringu seletuskirjas (seisuga 02.05.2017, Tallinna planeeringute registrisse (TPR) lisatud 05.05.2017) on lisaks eelnevale märgitud järgmist. Planeeritud alale on kavandatud juurdepääs olemasolevalt asfalteeritud teelt nii nagu piirkonna kõikidele teistele korterelamutele ning detailplaneeringule on lisatud täiendavalt ka eratee omaniku Eastwest OÜ kooskõlastus ning juurdepääsuservituut on kantud ka kinnistusraamatusse. Kontaktvööndi joonisel DP-2-2 on tähistatud nii juba sõlmitud servituudialaga teed kui ka enne hoone kasutusluba vajaminevate servituudivajadustega teed, kui kasutusloa taotlemise ajaks ei ole juba juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (p 4.1.1). Detailplaneering on pärast kehtestamist
2(11)
3-17-766 aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele /.../. Elluviimise tegevuskava etapid: vajalike servituutide seadmine /.../. Projektide koostamiseks on määratud järgmised tingimused: /.../ Planeeringualaga külgneva Hansu tänava lõigu tervikliku rekonstrueerimist hiljemalt planeeritavate elamute ehitusloa taotlemise ajaks. Ehitusloa väljastamise eelduseks on juurdepääsutee maa omanikega (Rannamõisa tee 52c, Rannamõisa tee 50a, Hansu tn T3, Hansu tn T4, Taludevahe tn T10 ja Taludevahe tn T11 omanikud) juurdepääsuservituudi lepingu sõlmimine, kui ehitusloa väljastamise ajaks ei ole juurdepääsu juba tagatud avalikult kasutatavalt teelt (p 4.1.7).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.OÜ Ratsionaal esitas 07.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 09.03.2017 otsuse nr 27 „Hansu 1 ja 3 detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas“ tühistamiseks (täiendavad seisukohad 28.08.2017 ja 30.10.2017). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebajale kuuluval Taludevahe tänav T11 kinnistul asub eratee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Ilma seda teed kasutamata ei pääse avalikult kasutatavalt TallinnaRannamõisa teelt detailplaneeringu alale. Kaebaja on seega puudutatud isik kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS; siin ja edasi viidatakse enne 01.07.2015 kehtinud planeerimisseadusele) § 16 lg 4 p 3 mõistes ja menetlusosaline haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt. Vastustajagi on varem leidnud, et kaebaja on puudutatud isik (nt kaebaja teavitamisel detailplaneeringu kehtestamise otsusest 15.03.2017 kirjaga). Kaebajat ei teavitatud detailplaneeringu teisest ega kolmandast avalikust väljapanekust. Kaebajale teatati detailplaneeringust alles pärast selle kehtestamist. Kaebajat ei kaasatud ja ei kuulatud ära detailplaneeringu koostamisel, mistõttu jäid kaalumata ja arvestamata tema huvid ja õiguste riive. Vastustaja väide kaebaja detailplaneeringu menetlemisest teavitamisest kolmanda isiku 12.12.2014 saadetud kirjaga (tl 78) ei selgita, kuidas see kiri kaebajale kätte toimetati. Kaebaja ei olnud sellest kirjast teadlik. Kui kiri saadeti e-posti teel, nagu võib järeldada kirja päises olevast kontaktaadressist ning asjaolust, et sama kiri saadeti mitmele saajale, on tõenäoline, et kiri sattus spam-kirjana otse prügikasti. Isegi kui kaebaja oleks selle kirja kätte saanud, ei asendaks see sisuliste ja formaalsete puuduste tõttu vastustaja teavitamise ja puudutatud isiku kaasamise kohustuse täitmist. 2) Harju maavanem palus 19.02.2015 detailplaneeringu järelevalve tulemusena detailplaneeringule heakskiitu andvas kirjas nimetada vaidlustatud otsuse seletuskirja p-s 4.1.7 kõik kinnistud, mille omanikelt on vaja saada nõusolekud teede kasutamiseks ning kellega on planeeringu kehtestamise järgselt teeservituudi seadmises vaja kokkuleppele jõuda. Maavanema nõue on täitmata. Tegelikkusele ei vasta ka vastustaja põhjendus kolmanda isiku poolt 12.12.2014 saadetud kirja kohta. Harju Maavalitsus esitas oma tähelepanekud kaebaja kinnistul oleva eratee kasutamise kohta alles 19.02.2015 järelevalveotsuses, vastustaja põhjendas kirja saatmist aga asjaoluga, et Harju Maavalitsus juhtis 2014. a detsembris tähelepanu sellele, et planeeritavale alale pääseb kaebaja kinnistul oleva eratee kaudu. 3) Detailplaneeringu dokumentides on detailplaneeringu ala juurdepääsu põhjendatud eksitavalt ja vastuoluliselt. Seejuures ei ole kaalutud kaebaja õigusi ja huve. Väidet huvide kaalumise kohta ei ole tõendatud. Väide huvide kaalumise kohta on sisulises vastuolus vastustaja muude vastuväidetega, kuivõrd vastustaja põhjendab juurdepääsu kavandamist detailplaneeringualale ilma kaebaja kinnisasja kasutamata mööda olematuid teid. Juurdepääsu näitamine kohast, kust juurdepääs tegelikkuses puudub (Roolahe ja Hansu tänava kaudu, mille vahele jäävad ilma ühendusteeta Rannamõisa tee 50a ja 52c kinnistud) ning asjaolude varjamine tegeliku juurdepääsutee kohta on oluline kaalutlusviga ja põhjendamiskohustuse rikkumine. 3(11)
3-17-766 Jättes nimetamata juurdepääsuks tegelikult vajalikud Taludevahe tn T10 ja T11 kinnistud, jäeti puudutatud isik formaalse välistamisega menetlusse kaasamata. Ka Tallinna Linnavaraameti kooskõlastusest selgub, et juurdepääsuna on eksitavalt nimetatud kinnistuid, kust ligipääs puudub. Eksitav on väide, et Hansu tn 1 ja 3 omanik on leppinud kokku juurdepääsu mööda erateid. Ta on kokku leppinud üksnes Hansu tn T3 ja T4 kinnistute kasutamises. Kaebajat ei ole isegi teavitatud vajadusest tema kinnistul asuvat erateed kasutada. Eksitavate põhjenduste tõttu ei selgu detailplaneeringu dokumentidest, kuidas on lõplikult otsustatud ligipääs lahendada. Kooskõlastuse andnud Eastwest OÜ on vaid Hansu tn T3 kinnistu omanik ning seletuskirjast ei selgu, kuidas on planeeritud ligipääs Tallinn-Rannamõisa teelt Hansu tn T3 kinnistuni. Samuti ei selgu, kuidas oli kavandatud juurdepääs Roolahe tänavani, sest ka selle kasutamine eeldab detailplaneeringus nimetamata erateede kasutamist. Seletuskiri on teadlikult eksitavalt sõnastatud, jätmaks muljet, et juurdepääsu küsimus on lahendatud ja teeomanikega kooskõlastatud. Vastustaja esitas kohtule detailplaneeringu seletuskirja uue versiooni, mille p-s 4.1.7 on maavanema märkus formaalselt täidetud ning kaebaja kinnistu on nimetatud servituudi vajadusega kinnistuna. Seevastu põhjendatakse selleski dokumendis, et ligipääs hakkab olema ilma kaebaja kinnistut kasutamata. Hansu tn 1 ja 3 detailplaneeringus ei saa tugineda Rannamõisa tee 50a ja 52c kinnistutele ette nähtud avaliku kasutusega sõiduteedele, sest nende kinnistute osas ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Isegi kui neile kinnistutele ehitatakse kunagi sobivad teed, ei ole selge, kuidas on kavandatud Roolahe tänavalt pääs avalikult kasutatavale Rannamõisa teele. Ligipääs on seega jäänud lahendamata ning sellega seotud kaalutlusotsus tegemata. Vastuoluliselt kirjeldatud ja puudulik ligipääsu lahendus, kus pole võimalik tuvastada selle kaalutlusi, on aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks. 4) Vaidlustatud otsus rikub kaebaja õigusi. Detailplaneeringuga nähakse ette planeeritavale alale 15 eluruumi ehitamise ja hinnanguliselt 30 auto igapäevase kasutamise võimalus, mis toob kaasa kaebaja kinnistu olulise koormamise. Erinevalt mõnede teiste erateede omanikest ei ole kaebaja õiguste kaitseks detailplaneeringus sätestatud eeltingimusena servituudi nõuet. See rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebajal puudub kohane ja efektiivne võimalus välistada detailplaneeringust tulenevat mõju tema omandis olevale kinnistule, vaidlustamata detailplaneeringu kehtestamise otsust. Vastustaja on siiani õigusvastaselt suunanud inimesi kasutama Taludevahe tn 11 kinnistut ilma omaniku nõusolekuta (kehtestades kinnistu taha jäävatel aladel detailplaneeringuid ja andes ehitusõigusi) ning kinnistu omavolilise kasutamise osas on pooleli tsiviilvaidlus nr 2-15-18478. Vastustaja õigustab kaebaja õiguste rikkumist enda varasemate rikkumistega, väites sisuliselt, et praegusel rikkumisel puudub oluline mõju varasema rikkumise tõttu. Vale on väide, et eratee on välja ehitatud eelmiste omanike poolt ja seda hooldab vastustaja. Need asjaolud ega ka see, mis eesmärgil kaebaja kinnistu omandas, ei anna kohalikule omavalitsusele õigust eirata HMS-s ja PlanS-s sätestatud norme. Ka viide asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 156 tulenevale kohustusele ei ole asjakohane ega õigusta rikkumisi. 5) Vastustaja väide, et kaebaja on lähtunud aegunud materjalidest, tähendab, et vastustaja on rikkunud haldusakti teatavaks tegemise kohustust. Kaebaja lähtus kaebuse koostamisel (ca kuu aega pärast vaidlustatud otsuse tegemist) TPR-s avaldatud dokumentidest, millele viidati ka kaebajale detailplaneeringu kehtestamise kohta saadetud kirjas. Hiljemalt kirja saatmise hetkeks pidanuks vastustaja tagama planeeringute registris õigete dokumentide olemasolu või saatma need koos teatega. Senine seletuskiri on registris uue versiooniga asendatud alles 2017. a mais. Vastustaja leiab 03.10.2017 seisukohas, et erinevus seletuskirja versioonide vahel seisneb üksnes ühe punkti lisamises, samas heitis vastustaja ise eelnevalt kaebajale ette „aegunud“ ja „mittelõplikust“ versioonist lähtumist. Sellest järeldub, et vastustaja pidas versioone väga erinevateks. 4(11)
3-17-766 6) Detailplaneering sisaldab valeandmeid – kontaktvööndi jooniselt DP-2-2 (tl 58) järeldub, et Taludevahe tn T11 kinnistu omanikku on vastavalt maavalitsuse otsusele kirjalikult teavitatud, kuid see ei vasta tegelikkusele. See ei saaks ka ajaliselt võimalik olla, sest kaebajat teavitati detailplaneeringust alles pärast selle kehtestamist TLPA 15.03.2017 kirjaga. Seega sisaldub detailplaneeringus valeväide, mis on suunatud kaebaja õiguste riivele. Seetõttu on detailplaneeringu kehtestamise otsus õigusvastane. Vastustaja põhjendab kontaktvööndi joonisel esitatud faktiväite õigsust maavalitsuse poolse tähelepanu juhtimisega kaebaja teavitamise vajadusest 2014. a detsembris ning 12.12.2014 kirjaga (tl 78). Kuna maavanem esitas oma otsuse alles 19.02.2015, ei olnud kronoloogiliselt võimalik kaebajat maavalitsuse otsusega seoses mitu kuud varem teavitada. 7) Detailplaneeringu dokumente on pärast kehtestamise otsust muudetud. Arvestades detailplaneeringu seletuskirjalt nähtuvat kuupäeva (02.05.2017) ning vastustaja esitatud kontaktvööndi joonisel fikseeritud kuupäeva (15.03.2017), mis on volikogu otsusest hilisemad, on põhjust arvata, et need on lõpliku vormi ja sisu saanud alles pärast detailplaneeringu kehtestamist. Pärast kaebuse menetlusse võtmist on planeeringute registrist eemaldatud seni avalikult kättesaadav olnud seletuskiri. Volikogu otsuse osaks on sel ajal eksisteerinud seletuskiri ja joonised, mitte pärast otsust loodud või muudetud dokumendid. Vastustaja esitatud dokumendid ei saa seega olla detailplaneeringu dokumentideks. Tegu võib olla teadvalt valeandmete esitamisega. Nendele „uuendatud“ dokumentidele ei saa kaebuse lahendamisel tugineda. Lisaks on vastustaja esitatud dokumentide (seletuskirja ja kontaktvööndi joonise uue versiooni) vahel oluline vastuolu – seletuskirja kohaselt tuleb juurdepääsu servituut sõlmida enne ehitusloa väljastamist, kontaktvööndi joonise kohaselt aga enne kasutusloa taotlust. Ka see vastuolu kinnitab, et kaebaja õigusi ei ole asjakohaselt kaalutud. Vastustaja võttis 03.10.2017 seisukohas omaks haldusakti teatavaks tegemise kohustuse rikkumise, millega võidakse üritada varjata haldusakti hilisemat õigusvastast muutmist. Vastustaja selgitused volikogu otsusest hilisema kuupäevaga detailplaneeringu dokumentide tekkimise kohta kinnitavad, et detailplaneeringu menetlemisel olid täiendavad õigusrikkumised ning volikogu otsus on õigusvastane. Vastustaja tunnistab halduspraktikat, mille kohaselt esitatakse kaustad ja materjalid alles pärast detailplaneeringu kehtestamist (Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lg 1 rikkumine). Volikogu ei saanud õiguspäraselt kehtestada detailplaneeringut, kui koostaja K-Projekt AS polnud detailplaneeringu materjale veel esitanud, sest detailplaneeringu seletuskiri, joonised ja volikogu otsus moodustavad ühtse tervikliku haldusakti. Kui kohus leiab, et detailplaneeringu materjale ei muudetud pärast volikogu otsust, tuleks vaidlustatud otsus tühistada seetõttu, et volikogu on oma ainupädevuses oleva otsuse teinud vaid formaalselt ja jätnud otsuse sisu muude isikute otsustada. Paljasõnaline on vastustaja väide, et seletuskirjal ja joonistel olevad hilisemad kuupäevad näitavad vaid printimise või pdf-vormingu salvestamise aega. Kaebaja nimetatud asjaolud tõendavad, et hilisemates dokumentides nimetatud faktilised asjaolud said tekkida alles pärast kehtestamise otsust. Tõele ei vasta vastustaja poolt kontaktvööndi jooniselt nähtuvatele kuupäevadele omistatud asjaolud (koostamise kuupäev 21.10.2016, printimise kuupäev 15.03.2017). Kontaktvööndi joonis ei saa sellisena olla koostatud juba 21.10.2016, sest vastustaja ise väitis, et kaebaja puudutatud isikuks olemine selgus detsembris 2014. a ja maavanem tegi vastava otsuse alles 19.02.2015. Kontaktvööndi joonisel sisaldub faktiväide maavalitsuse otsusest ja selle alusel kaebaja teavitamisest, mis toimusid alles vastavalt 19.02.2017 ja 15.03.2017. Dokumendil olev koostamise kuupäev saab olla dokumendi esialgse versiooni loomise kuupäev, kuid mitte lõpliku sisu saamise kuupäev. Sisuliste asjaoludega langeb kokku, et dokument sai lõpliku sisu 15.03.2017. Vastustaja väited seoses detailplaneeringu dokumentide hilisema muutmise eitamisega on seega eksitavad.
5(11)
3-17-766
4.Tallinna linn palub 02.06.2017 vastuses (täiendav seisukoht 03.10.2017) jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Kaebaja kinnistu ei piirne detailplaneeringu alaga ning jääb sellest 0,5 km kaugusele. Seega ei ole kaebaja puudutatud isik PlanS § 16 lg 4 p-de 1 ja 2 tähenduses. Kaebaja ei ole puudutatud isik ka sama sätte p 3 alusel, sest detailplaneeringuga kavandatu ei mõjuta tema kinnisasja kasutamistingimusi. Kaebaja kinnisasja kasutamisotstarbeks on transpordimaa, mida kasutatakse liiklemiseks ja transpordiks. Kinnisasi on terves ulatuses osa Taludevahe tänavast. Kinnistul on eelmiste omanike poolt välja ehitatud tänav koos tänavarajatistega, sh asfalteeritud sõidutee ja kõnniteed, tänavavalgustus ja haljastus. Kinnistut läbivad ligikaudu 400 eluruumi elanikud, kes elavad Hansu tänaval, Rannamõisa teel ja Taludevahe tänaval, ning alates 01.10.2007 ka ühistransport (bussiliin nr 4). Kaebaja kinnisasja korrastab ja hooldab vastustaja. Järelikult ei mõjuta detailplaneeringuga kavandatud 15 eluruumi lisandumine kaebaja kinnistu tänaseid kasutamistingimusi ega suurenda ka olulisel määral liikluskoormust kaebaja kinnistul. 2) Paralleelselt koostamisel olevas Rannamõisa tee 50a ja 52c kinnistute ning lähiala detailplaneeringus nähakse ette avalikku kasutusse määratavate teede võrgustik, mille kaudu saab Hansu tänavalt Roolahe tänavale ilma kaebaja kinnistut läbimata (vt tl 56, 57). Hansu tn 1 ja 3 kinnistute detailplaneeringu puhul arvestati, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele hakkab toimuma mööda uusi avalikuks kasutuseks minevaid teid. Ka vaidlustatud detailplaneeringu seletuskirjas selgitati, et Rannamõisa tee 50a ja 52c kinnistute ning lähiala detailplaneeringus nähakse ette neil kinnistutel asuva juurdepääsu tee laiendamine ja korrastamine, mis eeldab ka tee täpse asukoha määramist. Harju Maavalitsus juhtis 2014. a detsembris vastustaja tähelepanu asjaolule, et esimene avalik tee, mida mööda planeeritavale alale pääseb, on Harku vallale kuuluv Keskpäeva tee ja sealt edasi kulgeb juurdepääs kuni Hansu tn T4 ja T3 kinnistuteni teistel eraomandis olevatel kinnistutel kulgevatel teelõikudel, mistõttu on need maaomanikud puudutatud isikuteks PlanS tähenduses ja neid tuleks detailplaneeringu menetlusest teavitada. Sellest tulenevalt teavitas detailplaneeringu koostaja K-Projekt AS kaebajat 12.12-2014 kirjaga detailplaneeringust (tl 78). Kaebaja ei vastanud kirjale. Arvestades, et juurdepääsu detailplaneeringu alale avalikult kasutatava tee kaudu veel ei ole ning tulenevalt Harju maavanema märkustest, sätestati detailplaneeringu seletuskirjas, et kui ehitusloa väljastamise ajaks ei ole juba tagatud juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt, on ehitusloa väljastamise eelduseks teiste hulgas Taludevahe tn T11 omanikuga juurdepääsuservituudi lepingu sõlmimine. Seega on Harju maavanema märkusi arvestatud. Kaebaja lähtus ekslikult detailplaneeringu avaliku väljapaneku aegsest versioonist, mitte kehtestatud versioonist. Seega ei ole rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõtet. 3) Isegi kui kaebajat lugeda puudutatud isikuks, keda tulnuks detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitada, ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise. Vastustaja on detailplaneeringu menetluses kaebaja huve kaalunud. Detailplaneeringu tingimustest tulenevalt ei saa detailplaneeringut ellu viia enne, kui detailplaneeringu alale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kaebajaga on juurdepääsutee kasutamise tingimustes kokku lepitud. Üksnes detailplaneeringu kehtestamine ei too kaasa liikluskoormuse kasvu kaebaja kinnistul, milles kaebaja sõnul seisneb tema subjektiivsete õiguste riive. 4) Detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine ei takista kaebajal oma kinnistut kasutamast. Kaebaja omandas kinnistu 2012. a aprillis sellisel kujul nagu see praegu on, st kinnistu oli terves ulatuses osaks Taludevahe tänavast, sellel asus asfalteeritud sõidutee ja kõnniteed, seda läbisid igapäevaselt kogu piirkonna elanikud ja ühistransport. On eluliselt ebausutav, et kaebaja 6(11)
3-17-766 omandas sellise kinnistu muul eesmärgil kui sooviga kasutada seda transpordimaana. Kaebaja peab AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt võimaldama juurdepääsu läbi talle kuuluva kinnistu, kui isikul puudub oma kinnisasjale vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Vajadusel määrab sellise juurdepääsu tingimused kohus. Vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisest tulenevat juurdepääsu võimaldamise kohustust ei saa pidada ülemäära koormavaks, kuna Taludevahe tn T11 kinnistut kasutavad juurdepääsuks juba praegu ligi 1000 elanikku, samuti läbib seda ühistransport. Kuna Hansu tn 1 ja 3 kinnistutele ehitusloa väljastamise eelduseks on juurdepääsuservituudi seadmine, kui juurdepääs ei ole selleks ajaks tagatud avalikult kasutatavate teede kaudu, on kaebajal võimalik oma huve kaitsta AÕS § 156 alusel. 5) Detailplaneeringu alale ei ole juurdepääsuna eksitavalt nimetatud kinnistuid, mille kaudu ligipääs puudub. Detailplaneeringu jooniselt DP-2-2 nähtub selgelt, millised teed on koormatud juurdepääsuservituudiga, millised teed määratakse avalikuks kasutamiseks ja milliste teede kasutamiseks tuleb sõlmida tee omanikuga servituudileping. Detailplaneeringuga kujutatakse kavandatavat, mitte olemasolevat olukorda. Seetõttu ei detailplaneeringul kujutatu vastata Maaameti kaartidel kujutatule. Kaebaja arvamus, et tema kinnistuga ning Harju maavanema märkustega ei ole detailplaneeringus arvestatud, tuleneb asjaolust, et kaebaja on lähtunud aegunud materjalidest. 6) Vastustaja möönab, et haldusakti teatavaks tegemisel on olnud minetusi, kuid kinnitab, et detailplaneeringu materjale ei ole pärast detailplaneeringu kehtestamist sisuliselt muudetud. Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lg 1 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamiseks esitab selle koostaja TLPA nõude järgi täiendatud ja parandatud planeeringu TLPA-le elektrooniliselt ja paberil 7 eksemplaris. Tallinna linna halduspraktika kohaselt esitatakse planeeringu kaustad ja materjalid pärast kehtestamist, sest see võimaldab planeeringu koostajal lisada kaustadesse kohe ka kehtestamise korralduse või otsuse ning planeeringu kehtestamise kohta avaldatud ajalehekuulutused, vähendades seeläbi halduskoormust. Samad materjalid esitatakse ka digitaalselt ja need lisatakse Tallinna planeeringute registrisse (TPR). Praegusel juhul kulus selleks ebatavaliselt kaua aega. Minetused haldusakti teatavaks tegemisel on olulised eelkõige kaebetähtaja seisukohast, mille üle praegusel juhul vaidlus puudub. Need minetused ei toonud kaebaja jaoks kaasa muid negatiivseid tagajärgi. Kehtiva seletuskirja jaluses olev kuupäev 02.05.2017 näitab kuupäeva, millal dokument on prinditud ja/või pdf-vormingus salvestatud. Ehkki vaidlusaluse planeeringu puhul esitati detailplaneeringu materjalid oluliselt hiljem kui tavaliselt, vastavad need sisult sellele, millisena detailplaneering kehtestati. Kontaktvööndi jooniselt nähtub nii printimise kuupäev 15.03.2017 kui ka joonise koostamise kuupäev 21.10.2016. 7) Erinevus seletuskirja kahe versiooni vahel seisneb üksnes selles, et seletuskirja täiendati vastavalt Harju maavanema juhistele ning selle p-i 4.1.7 lisati mh tingimus, et ehitusloa väljastamise eelduseks on juurdepääsutee maa omanikega juurdepääsuservituudilepingu sõlmimine, kui ehitusloa väljastamise ajaks ei ole juba tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Selline tingimus on sedastatud ka detailplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas (lk 7), millest nähtub, et sellest tingimusest lähtuti detailplaneeringu kehtestamisel ning seda ei ole sinna lisatud tulenevalt kohtumenetlusest. 8) Kaebusest ei selgu kaebuse eesmärk. On selgusetu, kuidas muutuks kaebuse rahuldamise ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise korral kaebaja jaoks faktiline olukord. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine ei saa üksi olla kaebuse eesmärk.
5.Kolmas isik Provident OÜ palub 20.06.2017 vastuses ja 16.10.2017 seisukohas jätta kaebus rahuldamata, nõustudes täielikult vastustaja seisukohtadega.
7(11)
3-17-766
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja on tühistamisnõudega vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 09.03.2017 otsuse nr 24, millega kehtestati Provident OÜ-le kuuluvate Hansu 1 ja 3 kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringus nähti ette maaüksuste liitmine üheks elamumaa krundiks ning krundile ehitusõiguse määramine ridaelamu ja korterelamu ehitamiseks. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajale kuuluv Taludevahe tn T11 kinnistu on osaks Taludevahe tänavast ning sellel asub asfalteeritud tee (tl 28; tee seisukord nähtav ka Googlemaps rakendusest). Menetlusosalised ei vaidle sellegi üle, et juurdepääsu detailplaneeringu alale avalikult kasutatava tee kaudu praegu ei ole ning sellises olukorras tuleks juurdepääsuks kasutada kaebajale kuuluvat Taludevahe tn T11 kinnistut (vt ka kontaktvööndi joonis, tl 58). Kaebaja on esitanud kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks.
7.Kaebaja leidis kaebuse esitamisel, et vaidlustatud otsus rikub tema õigusi esmalt seetõttu, et vastustaja on võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes jätnud kaebaja kinnistu osas sätestamata servituudi nõude. Asja materjalidest ja kaebaja viitest käimasolevale tsiviilvaidlusele saab järeldada, et kaebaja soovib välistada oma kinnistu omavolilist kasutamist vastustaja poolt (vt 28.08.2017 täiendavate seisukohtade p 4, tl 66). Kaebaja tahet võib selle väite osas seega mõista selliselt, et tema eesmärgiks halduskohtule kaebuse esitamisel on välistada tema kinnistu täiendav kasutamine ilma eelneva vastava kokkuleppeta. Kaebaja märgib seejuures, et vastustaja, jättes kaebaja kohaselt detailplaneeringu koostamise menetlusse kaasamata, ei ole teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt, ei ole arvestanud kaebaja huve ning on detailplaneeringu dokumentides põhjendanud juurdepääsu detailplaneeringualale vastuoluliselt.
8.Vastustaja on menetluses viidanud 02.05.2017 TPR-s avaldatud detailplaneeringu seletuskirjale, mille servituudivajadusega kinnisasjade loetelus (p 4.1.7) sisaldub ka kaebajale kuuluv Taludevahe tn T11 kinnistu (tl 59). Kaebaja sõnul lähtus ta kaebuse esitamisel talle sel ajal kättesaadavaks tehtud detailplaneeringu seletuskirja versioonist, mille loetelus aga kaebaja kinnistu puudus. Vastustaja tunnistab, et haldusakti teatavaks tegemisel esines minetusi ning detailplaneeringu dokumentide TPR-i lisamine võttis ebatavaliselt kaua aega. Asjaoludest nähtub seega, et halduskohtule kaebuse esitamise ajal oli TPR-s avaldatud detailplaneeringu seletuskiri, milles kaebaja kinnistut nimetatud ei olnud. See asjaolu ei muuda siiski kehtestatud detailplaneeringu dokumentide sisu. Detailplaneeringu seletuskirja p-st 4.1.7 nähtub, et kaebaja kinnistu ei ole õigusvastaselt ega vastuolus maavanema nõudega servituudivajadusega kinnistute loetelust välja jäetud. Sellest tulenevalt on alusetu kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole kaebaja vastava huviga arvestanud. Praeguse vaidluse lahendamisel ei saa kaebaja õiguste seisukohast omada tähtsust küsimus sellest, millal või mistõttu detailplaneeringu seletuskirja lõplik versioon TPR-s avaldati ning eelmine versioon sealt eemaldati. Kohus saab lähtuda TPRs avaldatud detailplaneeringust ja selle seletuskirjast, milles kaebaja kinnistu on nimetatud juurdepääsutee maana, mille omanikega tuleb ehitusloa väljastamise eeldusena sõlmida juurdepääsuservituudi leping. Kaebusest nähtuvalt oli see ka algselt kaebaja sooviks. Seega ei ole kaebajat koheldud ebavõrdselt teiste, seletuskirjas nimetatud kinnisasjade omanikega.
9.Kaebaja etteheide enda kaasamata jätmise osas seondub samuti eelkõige sellega, et kaebaja hinnangul on tema huvid jäänud arvestamata ning vastustaja pole tõendanud kaebaja huvide kaalumist. Kohus ülaltoodud põhjustel kaebajaga ei nõustu. Lisaks ilmneb asja materjalidest, et vastustaja on ka vaidlustatud otsuse seletuskirjas toonud välja asjaolu, et detailplaneeringu seletuskirjas tuli nimetada kõik kinnistud, mille omanikelt oli vajalik saada nõusolekud teede kasutamiseks ning kellega on planeeringu kehtestamise järel teeservituudi seadmises vajalik kokkuleppele jõuda (vaidlustatud otsuse seletuskirja lk 6 viimane lõik ja lk 7 esimene lõik,
8(11)
3-17-766 tl 10p-11). Ka seetõttu puudub alus arvata, et vastustaja vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel selle kaalutlusega ei arvestanud.
10.Kaebaja huve aitab tagada ülal nimetatud detailplaneeringu seletuskirjas sisalduv tingimus projektide koostamiseks (p 4.1.7), mille kohaselt on ehitusloa väljastamise eelduseks juurdepääsutee maa omanikega, teise hulgas Taludevahe tn T11 omanikuga juurdepääsuservituudilepingu sõlmimine, kui ehitusloa väljastamise ajaks ei ole juurdepääsu juba tagatud avalikult kasutatavalt teelt. Kaebaja saab vajadusel oma huve kaitsta AÕS § 156 alusel. Kohtu hinnangul ei saa sätestatut arvestades praegusel juhul pidada kaebaja õigusi riivavaks põhjendamiskohustuse rikkumiseks ning juurdepääsu vastuoluliseks näitamiseks vastustaja poolt detailplaneeringu koostamisel ka selliste juurdepääsuteede nimetamist (Rannamõisa tee 50a ja Rannamõisa tee 52c kinnistutele kavandatav avaliku kasutusega sõidutee), mille kaudu juurdepääsu detailplaneeringu alalt avalikult kasutatavale teele praegusel hetkel ei ole, kui alternatiivselt on ehitusloa väljastamise eeldusena sätestatud ka kaebaja kinnistu osas juurdepääsuservituudi lepingu sõlmimise nõue.
11.Vastustaja osundab õigesti, et detailplaneeringu joonistel kujutatakse detailplaneeringuga kavandatavat, mitte olemasolevat olukorda. On tõsi, et planeeringu kehtestamisel tuleb käsitleda ka juurdepääsu küsimust ning detailplaneeringu ülesandeks on muu hulgas ka servituutide vajaduse määramine. Samas ei anna kohalik omavalitsus teeservituudi seadmisele lõplikku hinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-78-12). Detailplaneeringu jooniselt DP-2-2 (tl 58) nähtuvad kohtu hinnangul arusaadavalt teed, mida kavandatakse määrata avalikuks kasutamiseks, niisamuti need, mille omanikega tuleb sõlmida servituudileping. Praegusel juhul on kaebaja kinnistu servituudivajadust ka detailplaneeringu seletuskirjas nimetatud juhuks, kui avalike teede kaudu ligipääs ehitusloa väljastamise ajaks planeeringualale puudub. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub selgelt, et servituudilepingu sõlmimine on ehitusloa väljastamise eelduseks. Sellises olukorras ei ole kaebaja huvid jäänud arvestamata. Seda ei muuda asjaolu, et detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.1.1 ning detailplaneeringu joonise DP-22 eksplikatsioonis on juurdepääsuservituudi lepingu sõlmimise vajadust seostatud kasutusloa taotlemise ajahetkega (detailplaneeringu seletuskirja p 4.1.1 viitab enne kasutusluba vajaminevate servituudivajadustega teedele, samuti asjaolule, et kasutusloa taotlemise ajaks peab olema juurdepääs tagatud). See nõue ei ole sisu osas vastuolus p-st 4.1.7 tulenevaga ega kinnita kaebaja õiguste rikkumist. Sätete sõnastust koos vaadates saab nende põhjal järeldada, et muu juurdepääsutee puudumisel on juurdepääsuservituudi sõlmimine juba ehitusloa väljastamise eelduseks.
12.Teiseks rikub kaebaja arvates vaidlustatud otsus tema õigusi ka põhjusel, et detailplaneeringu realiseerimine (15 eluruumi ehitamine) toob kaasa kaebaja kinnistu olulise koormamise hinnanguliselt 30 auto igapäevase kasutamise võimaluse näol. Kaebus on seega ajendatud ka soovist välistada detailplaneeringust tulenevat mõju (liikluskoormuse kasv) kaebaja kinnistule. Kohus märkis ülal, et kaebajale kuuluv kinnistu on detailplaneeringu dokumentides nimetatud servituudivajadusega kinnistuna juhuks, kui ehitusloa väljastamise ajal puudub avalike teede kaudu ligipääs planeeringualale. Selles kontekstis ei saa kaebaja omandiõiguse riivet täielikult välistada. Isegi kui riive peaks olema väheintensiivne, on ka õiguse väheintensiivne riive halduskohtus vaidlustatav (HKMS § 44 lg 1, RKHKo 3-3-1-87-16, p 8).
13.Vastustaja märgib aga õigesti, et üksnes detailplaneeringu kehtestamine ei too endaga praegusel juhul kaasa liikluskoormuse kasvu kaebaja kinnistul, kuna detailplaneeringut ei saa ellu viia enne, kui detailplaneeringu alale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või sõlmitud juurdepääsuservituudi lepingud. Praegusel hetkel ei ole seega kaebaja poolt nimetatud probleemi tekkimist veel võimalik prognoosida. Kaebajale kuuluva kinnistu kasutamise 9(11)
3-17-766 tingimused sätestatakse vajadusel alles detailplaneeringu kehtestamise järgselt ning kaebajal on võimalik juurdepääsuservituudi seadmisel oma huve asjakohases menetluses kaitsta.
14.Lisaks saab praegusel juhul arvestada, et kaebajale kuuluva Taludevahe tn T11 kinnistu sihtotstarve on 100% transpordimaa. Kinnistu on osaks Taludevahe tänavast ning sellel asub asfalteeritud sõidutee. Olukorda, kus detailplaneeringu realiseerimisega võib kaasneda kohustus lubada transpordimaa kasutamist liiklemiseks ja transpordiks 15 eluruumi elanikul, sh hinnanguliselt 30 sõiduautol, ei ole kohtu hinnangul põhjust pidada sellise kinnisasja kasutamistingimuste oluliseks mõjutamiseks. Asjaolu, kui paljud sõidukid kinnistut praegu kasutavad ning mis alusel see toimub, ei oma seejuures määravat tähtsust. Ka ei takistaks detailplaneeringu kehtestamine ja hilisem realiseerimine kaebajal oma kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Kaebajal on õigus kasutada oma maad senisel sihtotstarbel, milleks on transpordimaa sihtotstarve. Kaebusest ei nähtu, et vaidlustatud detailplaneering seda kuidagi takistaks. Seega leiab kohus, et praegusel juhul ei ole tegu sellise intensiivsusega mõjuga, mis oluliselt kaebaja omandiõigust riivaks.
15.Kaebaja leiab, et detailplaneeringualale vastuoluliselt juurdepääsu näitamise tõttu jäeti ta õigusvastaselt detailplaneeringu menetlusse kaasamata ning ära kuulamata. Kohus leiab, et isegi kui kaebajat tulnuks PlanS § 16 lg 4 p 3 mõistes käsitada puudutatud isikuna, ei tingiks tema kaasamata jätmine praegusel juhul vältimatult detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasust. Kaebaja kinnistu ei jää planeeringualasse ega külgne sellega. Ülaltoodust nähtub, et kaebaja kinnistut ei ole detailplaneeringu seletuskirjast juurdepääsuservituudi lepingu nõude sätestamisel õigusvastaselt välja jäetud ning ka detailplaneeringu realiseerimine ei rikuks kaebaja omandiõigust. Seega ei määra praeguse vaidluse tulemust see, kas kaebaja tulnuks menetlusse kaasata ja ära kuulata.
16.Lisaks eeltoodud rikkumistele tugineb kaebaja mitmele muule detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamisega seonduvale rikkumisele (etteheited vastuoludele detailplaneeringu materjalide kuupäevades, detailplaneeringu dokumentide väidetav hilisem muutmine ning neis valeandmete esitamine, kaebaja kinnistu senine õigusvastane kasutamine vastustaja poolt, vead volikogu ainupädevuse teostamisel, õigusvastane halduspraktika). Kohus kontrollib vastustaja tegevuse õiguspärasust üksnes selles ulatuses, milles see võib riivata kaebaja õigusi, praegusel juhul seega osas, kas vaidlustatava tegevusega on jäetud kaebaja huvid arvestamata, teda ebavõrdselt koheldud või kahjustatud kaebaja omandiõigust (kinnistule tekkiva liikluskoormuse kasvu näol). Kohus ei kontrolli vaidlustatud otsuse õiguspärasust osas, milles see ei seondu kaebaja õigustega (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kohus leiab, et kaebaja väljatoodud muud etteheited ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi ning need pole praeguse vaidluse kontekstis asjakohased.
17.Kuna vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
19.Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja menetluskulu tema kanda.
20.Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
21.Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist 650 euro ulatuses ning on esitanud menetluskulude nimekirja ja õigusabi eest tasumist tõendava dokumendi (tl 81-82). Kolmas isik taotleb menetluskulude väljamõistmist viie tunni eest, tunnihinnaga 130 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kaebaja vaidleb esitatud taotlusele vastu (tl 87), leides, et sellised
10(11)
3-17-766 menetluskulud ei ole olnud vajalikud ega põhjendatud, sest kolmanda isiku esindaja on üksnes esitanud seisukoha, et kolmas isik ühineb vastustaja vastuväidetega. Kaebaja palub kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Provident OÜ on kolmas isik vastustaja poolel ning kaebajal tema vastaspoolena on viidatud sätetest tulenevalt kohustus hüvitada kolmanda isiku menetluskulud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kolmanda isiku taotluses näidatud ajakulu (1 tund kohtumiseks ja olukorra aruteluks; 0,8 tundi tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks koos kõigi kohtu poolt nõutud lisadokumentide ja selgitustega ning telefonivestlustega; 2 tundi kaebuse ja lisade ning Tallinna Linnavalitsuse vastusega tutvumine; 1,2 tundi vastuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul ei saa täies ulatuses põhjendatuks lugeda tähtaja pikendamise taotluse esitamisele (koos kõigi kohtu poolt nõutud lisadokumentide ja selgitustega ning telefonivestlusega) kulunud aega. Arvestades, et kolmas isik esitas taotluse kaebusele vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks (tl 45) ning kohus nõudis selgitusi kolmanda isiku esindaja esindusõiguse osas (tl 50), peab kohus seda kulu põhjendatuks umbes neljandiku osas, seega 0,2 tunni ulatuses. Samuti ei saa täies ulatuses põhjendatuks lugeda vastuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks kulunud 1,2 tundi. Kohtule esitatud vastuse sisust lähtudes peab kohus sedagi kulu põhjendatuks umbes neljandiku osas, seega 0,3 tunni ulatuses. Ülejäänud osas peab kohus kulusid põhjendatuks. Seega tuleks kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulu 455 eurot, mis vastab 3,5 tunnile advokaadi tööle, arvestades, et teenuse tunnihinnaks oli 130 eurot. Praegusel juhul oleks põhjendatud menetluskulu täielik väljamõistmine kaebaja suhtes siiski äärmiselt ebaõiglane, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta kulud osaliselt menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 11). Kaebaja lähtus kohtusse pöördumisel talle veebilehe (TPR) vahendusel teatavaks tehtud detailplaneeringu dokumentidest. Nende sõnastust arvestades ei oleks osa kaebaja etteheidetest olnud alusetu, sest kaebaja argumentatsioon põhines osaliselt etteheitel, et talle kuuluva kinnistu osas ei ole sätestatud servituudivajadust. Seda arvestades ei ole põhjendatud ega õiglane mõista kaebajalt välja kogu kolmanda isiku põhjendatud menetluskulu. Seetõttu jätab kohus kolmanda isiku menetluskulu osaliselt tema enda kanda ja mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 150 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.