lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1944/3

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1944/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1100
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1944

Haldusasi

TK kaebus MTÜ Eesti Kennelliit poolt 23. augustil 2016. a välja antud registreerimistunnistuse nr LV27308/11 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2017. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – TK, esindaja v.adv Natalia Lausmaa

Menetluse alus ringkonnakohtus

TK määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta TK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1944 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.TK esitas Tallinna Halduskohtule 25.09.2017 kaebuse MTÜ Eesti Kennelliit (EKL) poolt 23.08.2016 välja antud registreerimistunnistuse nr LV-27308/11 tühistamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Kaebaja tegeleb tõukoerte kasvatamisega ja ostis 01.01.2012 Lätist saluki tõugu kutsika Arsalan Haut-Brion Hadis, identifitseerimistunnistusega nr 968000010057753. Läti Kennelliit väljastas kaebajale 27.12.2011 tõukoera eksporditunnistuse nr LV-27308/11, LV-Sal-1047/11, milles on koera omanikuks märgitud TK. Kaebaja andis koera 15.04.2012 kasvatada ja hoida LM-le, kellega sõlmiti leping. Kaebaja ei soovinud koera omandiõigust üle anda. Mõne aja pärast keeldus LM koera tagastamast, väites, et koer on nüüd tema oma ja ta on koera omanikuna registreeritud. TK esitas Viru Maakohtule hagiavalduse koera omandiõiguse tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-13134) ning sai tsiviilasjas toimunud 29.08.2017 kohtuistungil teada, et EKL väljastas 23.08.2016 registreerimistunnistuse nr EST-01426/12, LV-27308/11, mille

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-1944 järgi on koera omanikuks LM. Väidetavalt muutis EKL omaniku kande TK avalduse alusel, kuid kaebaja ei ole teinud ühtegi avaldust omandiõiguse üleandmiseks. EKL pädevuses on koerte tõuraamatu pidamine, kuid 23.08.2016 registreerimistunnistus nr EST-01426/12, LV27308/11 on väljastatud ilma õigusliku aluseta ja tegemist on õigusvastase haldusaktiga, millega on TK-le tekitatud varalist kahju, kuna tema nõue LM vastu võib jääda rahuldamata ja sellisel juhul jääb ta ilma oma varast (s.o tõukoerast), mille väärtus võib ulatuda kuni 20 000 euroni.

2.Tallinna Halduskohus tagastas 28.09.2017 määrusega TK kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk tuvastada asjaolu, et tema on koera Arsalan HautBrion Hadis omanik. Vaidlused omandiõiguse kuuluvuse / teostamise üle on oma sisult tsiviilõiguslikud ning nende lahendamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Seejuures on kaebaja juba vaidluse lahendamiseks ka tsiviilkohtu poole pöördunud ja vastav menetlus on praegusel hetkel pooleli (tsiviilasi nr 2-16-13134). EKL on eraõiguslik juriidiline isik, mitte haldusorgan, ning väljastatud registreerimistunnistus ei ole haldusakt, sest seda ei ole antud avalik-õiguslikus suhtes (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1). Kuna kaebaja ja EKL vahel puudub avalik-õiguslik suhe, siis ei ole nendevahelist vaidlust pädev lahendama halduskohus. Kaebajal tuleb esitada oma põhjendused registreerimistunnistuse õigusvastasuse kohta poolelioleva tsiviilasja raames või esitada eraldi nõue ka EKL vastu, mille läbivaatamine on samuti tsiviilkohtu pädevuses.
3.TK esitas halduskohtu määruse peale 19.10.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 20.10.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.TK palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega saata tema kaebus halduskohtule menetlemiseks. Halduskohus määratles vaidluse olemuse ebaõigesti. EKL on küll eraõiguslik juriidiline isik, kuid temale põhikirja p 1.8.1.1 alusel omistatud õigus pidada koerte tõuraamatut paneb EKL-le selles konkreetses õigussuhtes avalik-õiguslikud ülesanded. Need ülesanded nähtuvad EKL kehtivast tõuraamatu määrusest, milles on sätestatud EKL õigused pidada Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (Fédération Cynologique Internationale, FCI) poolt tunnustatud tõukoerte registrit, milles tehtud kanded on suunatud tõukoerte kasvatajate ja omanike õiguste ja kohustuste tekitamisele, lõpetamisele ja muutmisele. Tõuraamatu määrus sisaldab üksikasjalikku korda tõukoerte registrisse kandmiseks, registrisse kandmisest keeldumiseks või nende sealt kustutamiseks. Kanne tõukoerte registris annab registrisse õiguspäraselt kantud koerale ja tema omanikule õiguse võtta osa rahvusvahelistest tõukoerte võistlustest ja tõukoera ekspordiks FCI eeskirjade alusel, samuti õiguse nõuda rahvusvahelist tunnustamist. Tõuraamatu määrusega on EKL-le antud volitused rakendada karistusmeetmeid isikute vastu, kes rikuvad tõuraamatu määrust. Seega on EKL-l koerte tõuraamatu pidamise osas avalikõiguslik funktsioon ning koera registreerimistunnistuse väljastamine kujutab endast haldusakti andmist. Sellest tulenevalt on EKL poolt tõuraamatu pidamise määruses ettenähtud korda rikkudes väljastatud registreerimistunnistuse õiguspärasuse üle toimuva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3-17-1944

5.TK määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
6.HMS § 8 lg 1 on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Teenuse osutamist ei muuda iseenesest avalikuks ülesandeks see, et vastava teenuse suhtes esineb avalik huvi, vaid avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalikõigusliku isiku seaduses või määruses ettenähtud kohustuse täitmiseks või vähemalt peab sellise ülesande täitmise kohustus olema õigusnormidest tõlgendamise teel tuletatav (nt Riigikohtu 11.12.2015 otsus nr 3-1-1-98-15, p-d 60-62; 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p-d 11-14; 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-10, p 5)
7.Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile ega halduslepingule, millega oleks koerte tõuraamatu pidamine määratletud avaliku halduse ülesandena ja volitatud EKL-i seda ülesannet täitma. Ka ringkonnakohtule ei ole teada ühtegi õigusnormi, mis sätestaks koerte tõuraamatu pidamise ja registreerimistunnistuste väljastamise avaliku halduse ülesandena või millest see oleks tõlgendamise teel tuletatav. Olenemata sellest, et tõuraamatu pidamise suhtes esineb kahtlemata avalik huvi, ei ole siiski tegemist riigi tuumikfunktsiooniga ega avaliku võimu teostamisega, mistõttu on riigil õigus endal otsustada, millist teenust ta peab avaliku halduse ülesandeks ja millist mitte (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 otsus nr 3-151050, p-d 15-16). Praegusel juhul on ilmne, et kuivõrd koerte tõuraamatu pidamist ei ole avaliku õiguse normidega reguleeritud ning tegemist ei ole oma olemuselt riikliku ülesandega, toimub see eraõiguslikus suhtes. Seda järeldust ei mõjuta kuidagi asjaolu, et EKL on FCI liige ja ainsaks FCI poolt tunnustatud tõuraamatu pidajaks Eestis, sest ka FCI näol on tegemist eraõigusliku organisatsiooniga. Samuti ei oma iseseisvat tähtsust EKL tõuraamatu määruses sisalduva regulatsiooni põhjalikkus ega selles ettenähtud sanktsioonid määruse rikkumise korral, sest tegemist on organisatsioonisisese regulatsiooniga, mitte õigustloova aktiga.
8.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi koera registreerimist puudutavad andmed võivad omada määravat tähtsust õigussuhetes EKL-ga ja FCI-ga (nt võistlustel osalemise küsimustes jne), ei ole võimalik väita, et koerte tõuraamatus sisalduval omanikukandel oleks samasugune õiguslik tähendus ka tsiviilkäibes. EKL tõuraamatu määruse p-dest 3 ja 5 nähtub samuti, et koera omandiõiguse üleminek toimub sarnaselt tavapärastele tsiviilõiguslikele tehingutele. Kui tsiviilasjas nr 2-16-13134 tuvastatakse, et kaebaja on koera omanik, siis on tal võimalik nõuda EKL-lt koera registreerimistunnistusel omanikukande muutmist. Nagu halduskohus õigesti märkis, oleks ka omanikukande muutmisega seonduv võimalik vaidlus tsiviilõiguslik.
9.Eelneva põhjal jääb TK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.09.2017 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja