4.Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest.
1.Viru Vangla määras 20.10.2017.a käskkirja nr 6-3/1038-1 resolutsiooni punktiga 1 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) Dmitri Krugljakovile distsiplinaarkaristuse, kartserisse paigutamise 15 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati selles, et ta ei allunud 20.09.2017.a korraldusele asuda tööle koristajana. Distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele 02.11.2017 (tl 28).
2.Dmitri Krugljakov esitas 20.10.2017.a vaidlustatud käskkirjale vaide (tl 24). Seisuga 02.11.2017 ei ole vaiet veel lahendatud (tl 22).
3.Dmitri Krugljakov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 20.10.2017.a käskkirja nr 6-3/1038-1 tühistamise nõudes. Kaebaja vaidlustab talle määratud distsiplinaarkaristust järgmistel põhjustel: - distsiplinaarkaristus määrati tähtaega ületades. Kuna vangla sai rikkumisest teada 20.09.2017, siis oleks karistus tulnud määrata hiljemalt 19.10.2017; - kaebaja ärakuulamine ei olnud nõuetekohane (kaebajale anti liiga lühike tähtaeg, vangla
ei arvestanud sellega, et kaebaja vajab tõlki).
4.Kaebaja esitas kaebuses taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja täitmine. Käskkirja täitmine tähendab kaebaja vabaduse piiramist, mida ei ole võimalik hiljem taastada.
5.Viru Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on kohustus töötada. Kaebaja tööle määramise kooskõlastas arst, 20.10.2017 vaatas kaebaja läbi meditsiiniõde. Distsiplinaarkaristus määrati tähtaegselt. Kaebajal oli võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Eeltoodud põhjustel ei ole vaidel ja hilisemal võimalikul kaebusel häid edulootusi. Arvestada tuleb kaalukat avalikku huvi, et distsipliinirikkumise toime pannud isik ei jääks karistuseta. Distsiplinaarkaristuse täideviimine aegub 8 kuu möödumisel karistuse määramisest ning see tähtaeg on vaide- ja kohtumenetluse lõppemisel tõenäoliselt möödunud. Vaidlustatud käskkirja tühistamise korral ei saa täide viidud karistust küll tagasi täita, kuid kaebajal on võimalik saada hüvitist. Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine
6.Kaebaja palus kaebuses muuhulgas tuvastada, et vangla käitus menetlust läbi viies diskrimineerivalt ja rikkus hea halduse tava. Kohtu hinnangul sisaldub see taotlus vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. See, et vastustaja on rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme, on üks kaebaja põhjendustest vaidlustatud käskkirja tühistamise taotlemisel. See tähendab, et tühistamiskaebuse lahendamise käigus tuleks hinnata ka seda, kas distsiplinaarmenetlus viidi kaebaja ärakuulamise osas läbi õiguspäraselt. Iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 alusel ka lubatav, kuna menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse ainult siis, kui menetlustoiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Eeltoodut arvestades tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 1).
7.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alusel on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on küll esitanud vaidlustatud käskkirjale vaide, kuid vaiet ei ole veel lahendatud ja vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg (VangS § 11 lg 7) ei ole möödunud. Seega ei ole kaebajal veel tekkinud kohtule kaebuse esitamise õigust. Kaebaja on esitanud kaebuse ennatlikult.
8.Kaebaja leidis, et VangS § 64 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. See paragrahv reguleerib distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Kuna kohus kaebust sisuliselt ei lahenda, siis
puudub vajadus lahendada eeltoodud sätte põhiseadusele vastavuse küsimust.
9.HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele. Riigilõivu tasus kaebaja eest Diina Krugljakova (tl 17). Kohus tagastab riigilõivu samale isikule, kes selle tasus. Kaebajal tuleb teatada kohtule Diina Krugljakova arvelduskonto number.
10.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
11.HKMS § 249 lg 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuna kaebaja on esitanud vaide, siis on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav olenemata sellest, et kaebus tagastatakse.
12.HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
13.Kartserikaristuse täitmisele pööramisega luuakse tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, siis saab kaebajale alusetult kartseris viibitud aja eest maksta hüvitist, kuid kartseris viibimist ei saa tagantjärele olematuks teha. See tähendab, et kaebaja taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et kaebaja taotlus tuleks rahuldada. Avaliku huvina on praeguses asjas käsitletav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtueelne ja kohtumenetlus võib edasikaebeõiguse kasutamise korral seda tähtaega ületada.
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel saab kohtu hinnangul määravaks kaebuse perspektiivikus ehk see, kui suur on tõenäosus, et kaebus rahuldatakse ja kaebaja on seetõttu viibinud kartseris alusetult. Kaebuse eduväljavaated ei ole head. Kaebaja tugineb peamiselt sellele, et distsiplinaarkaristus määrati selleks ette nähtud tähtaega ületades. See ei ole õige. VangS § 64 lg 4 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Praeguses asjas oli nii rikkumise toimepanemise kui ka sellest teadasaamise päevaks 20.09.2017 ning karistus tuli määrata sellest ühe kuu jooksul ehk hiljemalt 20.10.2017. Nii on vastustaja ka teinud. Kaebaja heidab vastustajale ette ka puudusi kaebaja ärakuulamisel. Isegi kui kaebuse lahendamisel leiab kinnitust, et kaebaja ärakuulamine ei toimunud nõuetekohaselt, ei piisa
sellest tõenäoliselt vaidlustatud käskkirja tühistamise saavutamiseks. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebajal üldse puudus võimalus oma seisukohta esitada. Kaebaja ise kinnitab, et talle teatati 05.10.2017.a distsiplinaarmenetluse algatamisest ja paluti esitada oma seisukoht. Arvestades, et distsiplinaarkaristus määrati 20.10.2017, oli kaebajal piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks ja eesti keelt oskava isiku leidmiseks. Vaide ja kaebuse esitamisel on kaebaja sellega toime tulnud. Kaebaja ei ole välja toonud, milline distsiplinaarmenetluses määravat tähendust omav asjaolu jäi tal haldusmenetluses esile toomata.
15.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et avalik huvi kaalub praeguses asjas üles riski, et kaebaja viibi kartseris alusetult. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.