Edasikaebamise kord Määruse peale võib kaebaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.M.L. esitas 25.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes. Tallinna Halduskohus edastas 02.10.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 8 lg 5 alusel menetlemiseks alluvusjärgsele kohtule, kuna kaebaja kannab karistust Tartu Vanglas. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtule 30.10.2017.
2.Kaebaja soovib tuvastada, et ta töötas AS-s ABB (umbes 1995. a) ja AS-s Remet ning õppis Tallinna Kopli Ehituskoolis. Kaebaja märgib, et enda jõupingutustega ei ole ta suutnud tööstaaži tuvastada. Kaebaja soovib tööstaaži tuvastamist ning et temalt võetaks vande all ütlusi. Kaebaja viitab kaebuses Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 21.03.2017 kirjale nr 6.SP-9/13248-2 ning märgib, et tal puuduvad rahalised vahendid Linnaarhiivist päringute tegemiseks. Tööstaaži tuvastamine on vajalik tuleviku jaoks ning aja möödudes on seda raskem teha.
3.SKA esitas vastuseks kohtunõudele kaebuses viidatud kirja. Samas selgitas SKA, et M.L. on alates 10.11.2015 määratud töövõimetuspension. Pensioni väljamaksmine on peatatud
riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 46 lõike 1 alusel vabadusekaotuse kandmise ajaks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Käesolevas haldusasjas on kaebaja eesmärgiks tuvastada et ta töötas AS-s ABB (umbes 1995. a) ja AS-s Remet ning õppis Tallinna Kopli Ehituskoolis. Kaebusest nähtuvalt on tegemist õigusliku asjaolu tuvastamisega vanaduspensioni määramiseks RPKS § 7 mõttes.
5.Eelnevalt on kaebaja pöördunud halduskohtusse kaebusega, et tuvastada tema töötamine ABB-s Keila (1997), AS-s Remet (1995 või 1996), Bestplastis (1998 ja 2002) ning õppimine Tallinna Kutsekoolis 1995–1996 (haldusasi nr 3-17-66). Kohus tagastas viidatud haldusasjas 31.01.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel (kaebeõiguse ilmselge puudumine). Kohus asus seisukohale, et puudub alus arvata, et SKA ei saa menetluses kogutavate dokumentide ja võimalike tunnistajate ütluste alusel kaebaja pensioniõiguslikku staaži tuvastada. SKA-l on tulenevalt RPKS § 31 lg-st 6 kohustus isikule selgitada, kas esitatud tõendid on piisavad, milliseid tõendeid veel vaja koguda ja kuidas neid saada. Samuti on vastustajal RPKS § 31 lg-st 6 tulenevalt taotleja abistamiskohustus. Menetlus kohtus ei saaks SKA-s toimuvat isiku pensioniavalduse lahendamise menetlust asendada (RPKS § 31, lg 3; § 32 lg 2 p 1). Kohus leidis viidatud lahendis, et kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusam vahend – pensionistaaži tuvastamise menetlus SKA-s (HKMS § 45 lg 2). Seega puudub kaebajal vajadus pensioniõigusliku staaži tuvastada esmalt kohtu kaudu.
6.SKA on 21.03.2017 kirjaga nr 6.SP-9/13248-2 (tl 11) vastanud M. L., et vastuseks SKA järelepärimisele on AS Remet teatanud, et neil puudub info M.L. töötamise kohta. Tallinna Kopli Ehituskool on vastuseks järelepärimisele teatanud, et on dokumendid üle andnud Tallinna Linnaarhiivi. SKA selgitas samas kirjas kaebajale, et päringud linnaarhiivi on tasulised. Samuti selgitati, et pensioniõiguslikku staaži on võimalik tuvastada tunnistajatega, kelleks saavad olla isikud, kes on töötanud samas asutuses ja saavad oma töötamist dokumentaalselt tõendada.
7.Kaebusest ega ka haldusasja nr 3-17-66 materjalist ei ilmne, et tegemist oleks töötamise või õppimisega, mis annaks kaebajale õiguse saada soodustingimustel vanaduspensionit või väljateenitud aastate pensionit, vaid kaebaja soovib tuvastada pelgalt nimetatud äriühingus töötamise ja koolis õppimise fakti.
8.Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest (RPKS § 281 lg 1). Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole (RPKS § 281 lg 2).
9.Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamise erisused kehtestab sotsiaalminister määrusega (RPKS § 27 lg 3). Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a vastu võetud määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (määrus nr 59) § 28 kohaselt on tunnistajate ütluste alusel RPKS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva
asutuse poolt väljastatud tõend. Sotsiaalkindlustusamet teeb pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel. Määruse nr 59 § 29 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.
10.Eeltoodust tuleneb, et Sotsiaalkindlustusametil on võimalik dokumentaalsete tõendite puudumisel tunnistajate ütlustega tuvastada kaebaja pensioniõiguslikku staaži.
11.Kohus järeldab RPKS-st ja määrusest nr 59, et esmalt tuleb pensionitaotlejal esitada pensioniavaldus ja pensioniõigusliku staaži tuvastamise avaldus Sotsiaalkindlustusametile (RPKS § 281, § 31 lg 1 ja määruse nr 59 § 28). Kui staaži tuvastamise menetluses selgub, et töötamist tõendavad andmed ei ole säilinud (nt tööraamatud, arhiiviteatised jne), saab Sotsiaalkindlustusamet teha pensioniõigusliku staaži kindlaks ka tunnistajate ütluste alusel (RPKS § 281 lg-d 1 ja 2 ning määruse nr 59 § 28). Kui kaebaja Sotsiaalkindlustusameti otsustusega pensioniõigusliku staaži tuvastamise osas ei nõustu, saab ta pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Eelnevalt kirjeldatud õiguslikku olukorda selgitas kohus kaebajale ka 31.01.2017 määruses haldusasja nr 3-17-66.
12.Senine kohtupraktika on asunud järjekindlale seisukohale, et SKA-l puudub võimalus tunnistajate ütlustega tõendada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži määramiseks või soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva töö sisu, kuid tal on õigus tunnistajate ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti. Ka kinnitab väljakujunenud kohtupraktika, et pelgalt töötatud perioodi kui juriidilise fakti tuvastamiseks peab isik esmalt pöörduma Sotsiaalkindlustusameti, mitte aga halduskohtu poole (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2014. a määrus asjas nr 3-1370193 ja 14. mai 2013. a määrus asjas nr 3-13-516; samuti nt Tallinna Halduskohtu 08.05.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-139 (p 26) soodustingimustel vanaduspensioni asjas). Praegusel juhul ei ole aga küsimus kaebaja töö sisus (mille kohta tuleks anda õiguslik hinnang), vaid töötatud ajas, mille kohta dokumente ei ole säilinud. Seega on kohus ka praeguses asjas seisukohal, et kaebajal puudub vajadus pensioniõigusliku staaži tuvastada esmalt kohtu kaudu. Ka 1. jaanuaril 2013 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 248 SE) seletuskirjast võib järeldada seadusandja tahet, et isikud pöörduksid esmalt SKA poole. Seletuskirjas märgitu kohaselt on tunnistajate ütluste alusel pensioniõigusliku staaži tõendamine SKA-s pensionikindlustatutele kasulik, kuivõrd kogu menetlus toimub ühes haldusorganis. Seeläbi kiireneb pensionide määramise otsuste tegemine tunnistajate ütluste alusel tõendatud staaži alusel.
13.Asjaolu, et kaebaja on sündinud 5. mail 1980 ega ole hetkel pensionitaotleja, ei välista Sotsiaalkindlustusameti poole pöördumist juriidilise fakti tuvastamiseks tuleviku tarbeks, eriti kui on alust arvata, et asjaolu tuvastamine tulevikus võib osutuda ülemäära keerukaks (sama leidis halduskohus ka haldusasjas nr 3-17-66).
14.Kuigi AS Remet on teatanud, et tal kaebaja töötamise kohta andmed puuduvad, puudub hetkel alus arvata, et SKA ei saa menetluses kogutavate muude dokumentide ja võimalike tunnistajate ütluste alusel kaebaja pensioniõiguslikku staaži tuvastada. SKA-l on tulenevalt RPKS § 31 lg-st 6 kohustus isikule selgitada, kas esitatud tõendid on piisavad, milliseid
tõendeid veel vaja koguda ja kuidas neid saada. Samuti on vastustajal RPKS § 31 lg-st 6 tulenevalt taotleja abistamiskohustus. Menetlus kohtus ei saaks SKA-s toimuvat isiku pensioniavalduse lahendamise menetlust asendada (RPKS § 31, lg 3; § 32 lg 2 p 1). SKA on 21.03.2017 kirjas kaebajale selgitanud võimalust tuvastada pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütlustega, samuti tõenditega, mis võivad neil olemas olla. Seejuures ei ole SKA suunanud kaebajat tuvastamisnõuet kohtusse esitama. Kohus selgitab veel, et lisaks määruse nr 59 §-s 2 loetletud pensionistaaži tuvastamise aluseks olevatele dokumentidele ei ole töötamise tõenditena ka muud dokumendid, kui kaebajal need säilinud on. Ka pensioni määramise menetlus on haldusmenetlus, millele kohaldub üldseadusena haldusmenetluse seadus (RPKS § 1 lg 2, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 6). HMS § 38 lg 2 järgi on tõendiks erinevad dokumentaalsed tõendid. Praeguses haldusasjas ei ole ilmnenud, et kaebaja oleks taotlenud SKA poolt AS-s Remet töötamise tõendamist tunnistajatega või et SKA oleks keeldunud või et selline tõendamisviis poleks tulemusi andnud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et soovib vande all ütlusi anda. Kohus nõustub, et kaebaja vande all antav seletus on selline tõend, mida saab koguda üksnes kohtumenetluses. Samas tuleneb HKMS § 64 lg-st 1, et menetlusosaline saab taotleda teise menetlusosalise (mitte iseenda) vande all ülekuulamist. Kohus saab omal algatusel otsustada ka kaebaja vande all üle kuulamise (HKMS § 64 lg 2), kuid seda vaid juhul, kui tõendamist vajava asjaolu kohta ei ole võimalik koguda tõendeid muul viisil või see oleks ebamõistlikult koormav. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul sellist olukorda veel ilmnenud. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal on esmalt tõhus võimalus oma pensioniõiguslikku staaži tuvastada SKA poolt läbi viidavas haldusmenetluses.
15.Selleks, et tuvastada õppimist Tallinna Kopli Ehituskoolis, on kaebajal jätkuvalt võimalus pöörduda päringuga Tallinna Linnaarhiivi poole. Asjaolu, et tegemist on tasulise teenusega, ei õigusta vastava asjaolu tuvastamist kohtumenetluses. Arhiivis on andmete säilimine tagatud ning kaebajal on võimalus neid taotleda edaspidi, kui tal on selleks raha. Arvestades kaebaja vanust (sünniaasta 1980) pole tegemist ka kiireloomulise vajadusega tõendit hankida. SKA vastusest kohtunõudele (tl 9) nähtub, et kaebajale alates 10.11.2015 määratud töövõimetuspensioni väljamaksmine on peatatud RPKS § 46 lg 1 alusel ning ei ilmne, et oleks käimasolevaid menetlusi pensioni määramiseks (kohus küsis 30.10.2017 kohtunõudes selliste menetluste olemasolu kohta).
16.Asjaolu, et kaebaja on kinnipeetav, ei muuda kohtu järeldust. Kaebajal on võimalus enda seletused ja taotlused SKA-le esitada kirjalikult, telefoni teel. Juhul, kui kaebaja soovib töötamist AS-s Remet tuvastada tunnistajate ütlustega, on SKA-l võimalus tunnistajaid üle kuulata ilma kaebaja kohalolekuta.
17.HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangu kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuna kaebajal tuleb penisoniõigusliku staaži tuvastamiseks pöörduda esmalt Sotsiaalkindlustusameti poole, leidub kaebaja õiguste kaitseks kohtu arvates tõhusam võimalus ning kaebajal puudub seega kaebeõigus kohtusse pöördumiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse
menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist, siis tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.