Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.S. H. (taotleja) esitas 25.10.2017 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Taotleja märkis probleemidena, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, inimõiguste räige rikkumise kinnipidamisel, liikumispuudega ja keskmist puuet omava inimese väärkohtlemise, väära meditsiinilise kohtlemise, kinnipidamise Tallinna Vanglas juuni 2012 – märts 2013 ja alates 15.02.2017 ebainimlikes tingimustes ning ülerahvastatud kambrites, arestimaja ebainimlikud tingimused, jalutamise üle päeva jne. Taotleja põhjendas riigi õigusabi saamise vajadust temal juriidilise hariduse puudumisega. Taotleja eesmärgiks on õigluse saavutamine, vigade parandamine kinnipidaja poolt ja invaliidi õiglane kohtlemine. Vangla suhtub taotleja ravisse ükskõikselt ja puudulikult.
2.Tallinna Halduskohus jättis 25.10.2017 määrusega taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotlejal tuli kohtule selgitada, kelle poolt, millal ja millist toimingut peab ta oma õigusi rikkuvaks. Samuti tuli taotlejal esitada kohtule täidetud majandusliku seisundi teatise vorm.
3.Kohus palus 26.10.2017 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada taotleja isikukonto väljavõte perioodi 25.06.-25.10.2017 kohta.
4.Tallinna Vangla esitas 27.10.2017 kohtule taotleja K-Raha vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 25.06.-25.10.2017 kohta.
3-17-2186
5.Taotleja esitas 31.10.2017 kohtule selgituse, et soovib saada esindajat haldusmenetluses järgmistel asjaoludel:
5.1.taotleja viibis 20.06.2012–05.03.2013 Tallinna Vanglas, kus ühes kambris oli koos temaga 6 inimest ehk kamber oli ülerahvastatud, puudus soe vesi ja taotleja soovib kahju hüvitamist;
5.2.taotleja viibis 17.02.-05.04.2017 Rahumäe Arestimajas, kus temale kui südamehaigele ja liikumispuudega inimesele võimaldati üle päeva maksimaalselt 30 minutit jalutamist. Arstiabi oli puudulik. Kambris oli puudulik loomulik valgus, kuna akna ees oli karastatud klaas. Pesta oli võimalik 1 kord nädalas. Kambris oli avatult tualett. Puudus soe vesi. Narivoodil puudus redel üles ronimiseks. Taotleja soovib kahju hüvitamist;
5.3.taotleja soovib riigi õigusabi Tallinna Vangla 20.10.2017 käskkirja nr 5-2/17/970 vaidlustamiseks halduskohtus. Taotleja on viidatud käskkirjale vaide juba esitanud. Taotleja soovib kahju hüvitamist. Taotleja lisas riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, riigilõivust vabastamise taotluse põhjusel, et ta on töövõimetuspensionär ja tal puudub sissetulek, K-Raha väljavõtte perioodi 01.07.-30.10.2017 kohta, millest nähtub, et taotlejat toetab tema invaliidist kurt ema, Tallinna Vangla 20.10.2017 käskkirja nr 5-2/17/970 taotleja distsiplinaarkorras karistamise kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus mõistab taotleja pöördumist selliselt, et ta soovib saada riigi õigusabi, vaidlustamaks kinnipidamise tingimusi perioodidel 20.06.2012–05.03.2013 ja 17.02.-05.04.2017, millede osas on taotlejal kohustuslik kohtueelne menetlus taotlusest nähtuvalt läbimata. Samuti soovib taotleja õigusabi enda halduskohtumenetluses esindamiseks vangla käskkirja vaidlustamisel, mille osas on taotleja kinnitusel käimas haldusmenetlus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) kohaselt tuleb taotlus haldusmenetluses esindaja taotlemiseks esitada maakohtule (RÕS § 10 lg 3 ja § 15 lg 2). Seevastu taotlus esindaja saamiseks halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks tuleb esitada halduskohtule (RÕS § 10 lg 2). Kuna taotleja tegelikuks tahteks on siiski pöörduda halduskohtusse, on menetlusökonoomiast tulenevalt otstarbekas lahendada kõik taotlused halduskohtul ühe taotluse raames.
7.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on seadusega ette nähtud võimalus saada õigusabi riigi kulul juhul, kui isikul endal puuduvad selleks materiaalsed võimalused ning eesmärgiga, et isiku õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta (vt ka RÕS § 28). Otsustamaks, kas isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul on põhjendatud, tuleb kontrollida, kas taotlejal endal on võimalik tasuda õigusabi teenuse osutamise eest. Isiku majandusliku seisundi hindamisel tuleb lähtuda RÕS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud kriteeriumist ehk kas kulud õigusteenusele ületavad taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Kuivõrd riigi õigusabi puhul on tegemist menetlusabi andmise otsustamisega (HKMS § 110) ja Riigikohtu üldkogu tunnistas 12.04.2016 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-35-15 HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks osas, milles see ei võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimata kulutusi, siis tuleb ka riigi õigusabi
2(4)
3-17-2186
andmise puhul arvestada viidatud seisukohaga. Kuivõrd taotleja on kinnipeetav, siis on vajalik lähtuda tema puhul samuti Riigikohtu 18.05.2016 määruse haldusasjas nr 3-3-1-34-16 p-s 10 avaldatud printsiibist, et kinni peetavate isikute puhul võib eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (2017. a 23,50 eurot) vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata.
8.Taotleja on kinni peetav, kelle kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek RÕS § 7 lg 1 p 4 järgi perioodil 25.06.-25.10.2017 oli 277 eurot 70 senti ((565 – 9,6) ÷ 4 × 2). Kuna taotleja on vaadeldaval perioodil kulutanud kaupluses 551,09 eurot, siis pärast Riigikohtu määruses nr 3-3-1-34-16 (p 10) osundatud 5%-list kulutuste mahaarvamist (4 × 23,50) 94 euro ulatuses jäi taotlejale kasutamiseks 183 eurot ja 70 senti. Kuna taotleja viibib vanglas, ei võta kohus arvesse RÕS §-s 14 viidatud taotleja muud vara ega perekonnaliikmete vara. Põhjusel, et Eesti Õigusbüroo OÜ koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta õigusabi (vt http://www.juristaitab.ee/), mille puhul tuleb õigusabi saamiseks isikul tasuda 5 eurot omaosalustasu ja seejärel on kuni 15 tunni ulatuses õigusnõustamise tasu kokku 60 eurot, siis ei saa pidada taotleja majanduslikku seisundit sedavõrd halvaks, et ta ei suudaks tasuda viidatud õigusabi eest 5 eurot lepingu sõlmimise tasu ja kuni 60 eurot õigusabi osutamise eest. Taotleja esitatud vaidlustatavate küsimustega tegelemine ei tohiks eelduslikult ületada 15 tundi. Seega on taotlejal võimalik tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ja RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud eeldus, et taotleja oleks õigustatud saama RÕS § 5 lg-s 1 sätestatud advokaadi osutatavat riigi õigusabi, ei ole täidetud. Järelikult tuleb RÕS § 7 lg 1 p 4 alusel keelduda taotlejale riigi õigusabi andmisest.
9.Täiendavalt märgib kohus järgmist. Taotleja esitas soovi saada hüvitist perioodil 20.06.2012–05.03.2013 Tallinna Vanglas ebarahuldavates kinnipidamistingimustes sunnitud viibimise tõttu. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-le 3 tuleb taotlus või kaebus esitada 3 aasta jooksul päevast, mil kannatanu sai teada või pidi teada saama talle põhjustatud kahjust. Taotluses esitatud andmetest järelduvalt pidi taotleja viidatud perioodi osas pöörduma vangla poole hiljemalt 05.03.2016 (vt vangistusseaduse § 11 lg 8). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku kinni pidamist tuleb käsitada jätkuva toiminguna kuni kas tema vabastamiseni või kinnipidamistingimuste olulise muutumiseni. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema jätkuva toimingu lõppemisel. Kolmeaastane kahju hüvitamise nõude esitamise õigus lõppes 05.03.2016. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 järgi võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. HMS § 34 lg 3 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtajast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kuna taotleja ei ole kahju hüvitamise taotlust vanglale esitanud, ja tähtajast on möödunud enam kui üks aasta, on välistatud ka võimalik kahjunõude esitamise tähtaja ennistamine. Järelikult ei saa taotleja võimalikku vangla poole pöördumist haldusmenetluses enam edukas pidada. Sellise nõude põhjal tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, sest taotleja võimalus oma õiguse kaitseks on asjaoludest tulenevalt ilmselt vähene.
10.Perioodil 17.02.-05.04.2017 väidetava tekitatud kahju hüvitamise nõude osas hindab kohus, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ja sellest tulenevalt ei ole vajalik talle riigi õigusabi anda. Taotleja on võimeline ka ilma advokaadi abita selgitama, milliseid konkreetseid kinnipidamistingimusi ta oma õigusi rikkuvatena tajus. Asja lahendamiseks vajalikud õigusnormid leiavad haldusorgan ja kohus ise. Haldusorganil ja -kohtul lasuvat uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades pole põhjust arvata, et taotleja õigused võiksid jääda kaitseta üksnes selle tõttu, et taotlejal puuduvad õigusalased teadmised. Seetõttu ei ole viidatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks taotlejale riigi õigusabi andmine põhjendatud (RÕS § 7 lg 1 p 1).
3(4)
3-17-2186
11.Kohus leiab ka, et taotleja on ise võimeline Tallinna Vangla 20.10.2017 käskkirja nr 52/17/970 halduskohtus vaidlustama. Viidatud haldusakti vaidlustamist ei saa pidada ülemäära keerukaks. Haldusasjas nr 3-3-1-58-05 osundas Riigikohus, et kohus ei tohi menetlust halduskohtus läbi viia nii keerukal moel, mis nõuaks alati kvalifitseeritud esindaja olemasolu (vt p 7 lg 2). Taotleja on selgitustest nähtuvalt juba vaide haldusorganile esitanud. Taotlejal tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel lisada üksnes need faktilised asjaolud, millest lähtuvalt ta leiab, et vastustaja on eksinud haldusakti andmisel. Sellised asjaolud peab isik igal juhul ise esile tooma – ka juhul, kui tal oleks halduskohtu kaebemenetluses õigusteadmistega esindaja. Seetõttu ei ole viidatud haldusakti vaidlustamiseks halduskohtus taotlejale riigi õigusabi andmine põhjendatud (RÕS § 7 lg 1 p 1).
12.Juhul, kui taotleja soovib ka Tallinna Vangla 20.10.2017 käskkirja nr 5-2/17/970 alusel tekitatud kahju hüvitamist, tuleb taotlejal ka selles osas esmalt, enne halduskohtusse pöördumist, esitada kahjunõue vanglale.
13.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejale on õiguslikult tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks vangla tegevust nii vaide- kui ka kohtumenetluses ilma riigi määratud advokaadita. Ka eelnev kohtupraktika kinnitab, et üksnes asjaolu, et taotleja on kinni peetav, ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks piisav vaidlustamaks vangla igapäevast põhitegevust.
14.Taotleja riigilõivust vabastamise taotlus ei ole riigi õigusabi menetluses asjakohane ja kohus jätab selle tähelepanuta, kuivõrd riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 alusel menetlusabi taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.