lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2157/7

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2157/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1487
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 115Menetlusabi taotluse sisuHKMS § 252 lg 1Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineRÕS § 17 lg 1Riigi õigusabi jätkuvus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2157

Haldusasi

T.T.i esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja esindajad

Taotluse esitaja – T.T. Vastustaja – Eesti Töötukassa

RESOLUTSIOON

1.Vabastada T.T. esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest summas 15 eurot.
2.Jätta T.T.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Sekretäril edastada määrus viivitamatult taotluse esitajale ja teadmiseks Eesti Töötukassale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 (menetlusabi andmine) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse punkti 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.20.10.2017 saabus Tallinna Halduskohtule T.T.i avaldus, milles ta palub kohtult: a) senise pensioni ja toetuste edasimaksmist senises määras. Esmast õiguskaitset pensioni ja toetuse koheseks jätkamiseks endises ulatuses; b) selgitusi ja c) senise menetluskorra inimlikumaks muutmist. T.T. märgib, et vajab kindlasti abi nii tugiisiku saamiseks ja õigusabi saamiseks. T.T. palub riigilõivust vabastust. Taotleja palub saata pöördumised ka youtubis, kuna see viis on talle kõige arusaadavam.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
2.24.10.2017 esitas Sotsiaalkindlustusamet vastuseks kohtunõudele kohtule teabe, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusameti 10.09.2015 otsusega nr 1259058 tuvastati T.T.il töövõimetus 80% ulatuses perioodiks 30.09.2015-30.09.2017. Nimetatud otsuse alusel on T.T.ile töövõimetuspensioni makstud kuni 30.09.2017. Töötukassa 20.09.2017 otsusega on T.T.il tuvastatud osaline töövõime. Töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa.
3.26.10.2017 edastas Eesti Töötukassa vastuseks kohtunõudele T.T.i töövõime hindamise otsuse – Eesti Töötukassa 20.09.2017 otsus nr TVH/17/043392, milles leiti, et T.T.il on osaline töövõime. Samuti edastas Eesti Töötukassa oma 28.09.2017 otsuse nr TVT/17/045134, millega määrati T.T.ile töövõimetoetus (6,74 eur kalendripäeva eest) koos haldusmenetluse materjalidega. Ühtlasi teatas Eesti Töötukassa, et T.T. on esitanud vaide töövõime hindamise otsusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades kohtule esitatud andmeid ning seda, et T.T. on paralleelselt kohtule esitatud avaldusega esitanud ka Eesti Töötukassale vaide Eesti Töötukassa 20.09.2017 otsusele nr TVH/17/043392, tõlgendab T.T.i 20.10.2017 avaldust kui esialgse õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajaks. Seega ei käsitle kohus T.T.i avaldust hetkel tulenevalt vaidemenetluse toimumisest kui kaebust, vaid üksnes kui esialgse õiguskaitse taotlust. Menetlusabi taotluse lahendamine

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. T.T. taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohtule esitatud andmete kohaselt saab taotleja töövõimetoetust 6,74 eurot kalendripäevas (tl 40). Kohtule ei ole teada, et isikul oleks muid sissetulekuid. Isikul puudub kinnisvara (43). Arvestades T.T.i sissetulekust maha mõistlikud kulud (vt HKMS § 112 lg 1 p 1), tuleb asuda seisukohale, et isik on maksejõuetu nõutava riigilõivu tasumiseks vaatamata sellele, et taotleja menetlusabi taotlus ei vasta HKMS § 115 nõuetele. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lg 1), ei pea kohus praegusel juhul otstarbekaks vormikohase menetlusabi taotluse esitamise nõudmist ja taotluse käiguta jätmist, mis üksnes pikendaks esialgse õiguskaitse taotluse sisulist lahendamist. Samal põhjusel ei pea kohus praegusel juhul otstarbekaks analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
5.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 on kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all silmas peetud olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).

7.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse taotlusega saavutada seda, et talle jätkataks maksmist Sotsiaalkindlustusameti 10.09.2015 otsuse nr 1259058 alusel töövõimetuspensioni senises määras (80% töövõimetu). Kohus selgitab taotlejale, et see ei ole võimalik, kuivõrd vastava otsusega oli taotlejal tuvastatud töövõimetus perioodiks 30.09.2015-30.09.2017. Esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik pikendada haldusakti(de) kehtivust, mille kehtivus on lõppenud seoses kehtivusaja lõppemisega. Esialgse õiguskaitse korras on võimalik peatada üksnes vaidlustatud ja kehtiva haldusakti kehtivus või täitmine. Antud juhul oleks kohtul järelikult võimalik peatada Eesti Töötukassa 20.09.2017 otsuse nr TVH/17/043392, mille T.T. vaidlustas vaide korras, kehtivus. Samas ei oleks sellega võimalik saavutada T.T.i poolt soovitut ehk seda, et teotust makstaks samas määras, kui seda tehti kuni 30.09.2017. Vastupidi, nimetatud otsuse kehtivuse peatamine tooks kaasa olukorra, kus taotlejale ei saaks toetust üldse maksta. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Eesti Töötukassa otsuse suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole vajalik taotleja õiguste kaitseks. Ka ei ole see eesmärgipärane, kuivõrd vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamata jätmine ei takista tulevikus kohtuotsuse täitmist. Kui Eesti Töötukassa otsus peaks kas vaidemenetluses või ka hilisemas kohtumenetluses tühistatama, siis ei ole kohtuotsuse täimine kuidagi raskendatud või võimatu. Kui taotleja töövõime oli hinnatud ebaõigesti, siis tuleb Eesti Töötukassal võtta vastu uus otsus tema töövõime kohta. Samuti tuleb sellisel juhul muuta töövõimetoetuse otsust. Kohus selgitab siinkohal, et selleks, et tagada see, et töövõimetoetuse määramise otsust oleks võimalik muuta ka tagantjärgi, tuleb taotlejal vaidlustada vaide korras (ja hiljem võimalikus kohtumenetluses) ka töövõimetoetuse määramise otsus. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. Arvestades asjaoluga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, puudub kohtul vajadus eraldi ja pikemalt kaaluda kaebuse eduväljavaateid, avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.

Kohtu selgitused

8.Eesti Töötukassa 20.09.2017 otsusega nr TVH/17/043392 leiti, et T.T.il on osaline töövõime. Samuti määrati Eesti Töötukassa 28.09.2017 otsusega nr TVT/17/045134 T.T.ile töövõimetoetus (6,74 eur kalendripäeva eest). Taotleja on Eesti Töötukassa 20.09.2017 otsuse nr TVH/17/043392 vaidlustanud vaide korras. Vaide esitaja selgeks eesmärgiks on T.T.il puuduva töövõime tuvastamine, millisel juhul tuleks maksta töövõimetoetust 11,25 eurot kalendripäevas. Kohus rõhutab veelkord, et T.T.il tuleb vaiet täiendada ja esitada oma eesmärkide saavutamiseks vaie ka Eesti Töötukassa 28.09.2017 otsuse nr TVT/17/045134 kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd sellisel juhul on Eesti Töötukassal juhul kui taotleja töövõime peaks ümber hinnatama (ja taotlejal tuvastatama töövõime puudumine) kohustus maksta töövõimetoetust ka tagantjärgi vastavalt uuele hindamisele. Veel märgib kohus, et kohtule ei ole võimalik esitada taotlust senise menetluskorra inimlikumaks muutmiseks. Töövõime hindamise ja töövõimeteotuse maksmise kord on sätestatud seaduses. Kohus ei saa seadust tühistada ega muuta. Seadusandlik võim on üksnes Riigikogul.
9.T.T. on märkinud, et vajab abi nii tugiisiku kui õigusabi saamiseks. Kohus T. leiab T. poolt märgitut tõlgendades, et tema sooviks võib olla riigi õigusabi korras esindaja määramise taotluse esitamine, kes esindaks teda nii haldusmenetluses (so vaidemenetluses) ja ka edaspidi võimalikus kohtumenetluses. Kohus selgitab, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kui riigi õigusabi taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib ta taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas ta viibib. Hetkel on T.T.il pooleli haldusmenetlus (vaidemenetlus). Juhul, kui ta vajab selles osalemiseks advokaadist esindajat, tuleb tal esitada Harju Maakohtule riigi õigusabi taotlus koos majandusliku seisundi teatisega (millised vormid kohus T.T.ile edastab) ja muud andmed, mis taotleja majanduslikku seisundit tõendaksid (sh pangakonto väljavõtted viimase 4 kuu kohta). Kohus selgitab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab sel juhul isikule riigi õigusabi osutamist (RÕS § 17 lg 1). See tähendab, et juhul kui maakohus määrab taotluse esitajale riigi õigusabi haldusmenetluses (vaidemenetluses), siis juhul, kui vastav haldusmenetlus peaks üle kanduma kohtumenetluseks, jätkab taotluse esitajale määratud advokaat taotleja esindamist ka halduskohtumenetluses ning selleks eraldi taotlust kohtule esitada ei ole vaja. Kui T.T. leiab, et ta suudab ennast vaidemenetluses ise esindada, siis taotlust maakohtule esitada ei ole vaja. Kohus selgitab veel, et juba vaidemenetluses tuleb esitada konkreetsed põhjendused, miks isik leiab, et tema töövõimet on hinnatud valesti arvestades vastava uue regulatsiooniga. Kokkuvõtvalt soovitab kohus esmalt täiendada T.T.il oma vaiet ka nõudega Eesti Töötukassa 28.09.2017 otsuse nr TVT/17/045134 kehtetuks tunnistamiseks ja seejärel ära oodata vaidemenetluse tulemus.

Kui vaidemenetluse tulemus T.T.i ei rahulda on tal võimalik esitada kaebus halduskohtule Eesti Töötukassa 20.09.2017 otsuse nr TVH/17/043392 ja Eesti Töötukassa 28.09.2017 otsuse nr TVT/17/045134 ning vaideotsuse tühistamiseks ning T.T.i avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Juhul, kui kaebaja T.T. haldusmenetluses enda esindamiseks riigi õigusabi korras esindaja määramist maakohtult ei taotle, on tal võimalik esitada vastav taotlus vajadusel hiljem halduskohtumenetluses koos kaebuse esitamisega. Kohus soovitab kaebajal siinkohal eelkõige oma õiguslikus olukorras kiiremini selguse saamiseks siiski kaaluda riigi õigusabi taotlemist juba haldusmenetluse ajaks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja