Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2224
Haldusasi
PH kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kehavigastuste ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2017. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – PH (ik XXXXXXXXXXXX), esindajad Katrin Kiisk ja Valeria Titova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. novembril 2017 (HKMS § 212 lg 1).
3-15-2224 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-2224 Kaebaja menetluskulud 2775 eurot on üldjoontes põhjendatud ning kuigi kompromissläbirääkimiste pidamiseks 12 tunni kulutamine esindaja poolt on küsitav, kuna poolte seisukohad olid algusest peale väga erinevad, ei ole menetluskulude osaliselt vastustajalt välja mõistmata jätmiseks põhjust.
arvestada
Vastustaja soovis kohe pärast kaebuse menetlusse võtmist alustada kompromissläbirääkimisi. Läbirääkimised toimusid ja olid oma sisult konstruktiivsed ning intensiivsed. Kohus ei ole tuvastanud, et läbirääkimiste käigus oleks toimunud põhjendamatut viivitust või keegi menetlusosalistest oleks kasutanud oma õigusi pahauskselt. Apellandi initsiatiiv kompromissläbirääkimistel on esitatud kirjavahetusest ning kohtule esitatud vastusest ja selle lisadest tajutav. Vaidlus ei ole keerukas ja puudutas üksnes hüvitise suurust. Läbirääkimised ei muutunud ainetuks – kaebaja vähendas soovitud summat 3000 euro võrra. Halduskohtu poolt välja mõistetud hüvitis jäi tuntavalt alla kaebaja soovitud summale, mis oli läbirääkimiste ajal 9000 kuni 12 000 eurot. Kompromissläbirääkimiste kulu väljamõistmine vastustajalt loob olukorra, kus vastustaja jaoks muutub läbirääkimiste pidamine kahjulikuks, ning on seetõttu vastuolus HKMS eesmärgiga ja vastustaja suhtes ebaõiglane. TsMS § 461 lg 2 sätestab, et Eesti Vabariigil tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. 30-päevane tähtaeg on piisav, et suhelda vastaspoolega ja selgitada välja hüvitise tasumise asjaolud ning saata kohtuotsus täitmisele asutuse finantsbüroole.
PH palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vastustaja käitumine läbirääkimiste ajal ei olnud heauskne. Vastustaja taotlusel pikendati kompromissläbirääkimiste kestust korduvalt. Kaebaja palus jätta viimase vastustaja taotluse läbirääkimiste pikendamiseks rahuldamata, sest oli arusaadav, et läbirääkimised ei vii tulemuseni. Seejärel taotles vastustaja halduskohtus menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu ning esitas ka määruskaebuse, mis jäeti rahuldamata. Kaebaja taotles kompromissläbirääkimiste lõpus hüvitise väljamõistmist summas 9000 eurot koos menetluskuludega, seega umbes 6000 euro suurust hüvitist. Halduskohtu poolt välja mõistetud summa on sellele ligilähedane ja erineb vastustaja poolt piisavaks peetud summast 1500 eurot oluliselt. Ekslik on seisukoht, et kaebaja peab maksma läbirääkimiste pidamise eest
3(5)
3-15-2224 oma esindajale tasu igal juhul omal vastutusel ka siis, kui läbirääkimised nurjuvad. Kaebaja menetluskulud olid põhjendatud. Kuna vastustaja ei vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 03.02.2017 otsusega väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust, on kohtuotsus selles osas jõustunud. Kaebaja palub ka vaidlusaluses osas välja mõistetav summa, s.o menetluskulud, kanda alates kohtuotsuse jõustumisest mitte hiljem kui 15 päeva jooksul Katrin Kiisa pangakontole.
3-15-2224 asjas esitatud dokumentide maht on väike ning küsimused ei ole kuigi keerukad, on see summa põhjendatud ja vajalik 400 euro ulatuses. Nimetatud osas tuleb apellatsioonimenetluse menetluskulud vastustajalt välja mõista ja ülejäänud osas jätta kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.