Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2224
Haldusasi
PH kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kehavigastuste ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2017. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – PH (ik XXXXXXXXXXXX), esindajad Katrin Kiisk ja Valeria Titova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-2224 menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.
3.Teha selles osas uus otsus, millega mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja PH kasuks esimese astme kohtu menetluskulude katteks 2000 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud halduskohtus nende enda kanda.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja PH kasuks 400 eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende enda kanda.
5.Politsei- ja Piirivalveametil tasuda kaebaja menetluskulud 30 päeva jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. novembril 2017 (HKMS § 212 lg 1).
3-15-2224 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PH esitas 03.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) kehavigastuste ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju eest õiglase hüvitise väljamõistmist. Kaebuse kohaselt toimetati PH 02.09.2012 kell 17.00 PPA Pärnu arestimajja. Arestimajas tarvitas politseiametnik kaebaja suhtes vägivalda (lõi korduvalt näkku, kasutades löömisel ka käeraudu). Pärast turvakontrolli viidi kaebaja arestikambrisse, kus ta aheldati 14 tunniks ühe käega nari külge selliselt, et kaebajal polnud võimalik liikuda. Sellega põhjustati kaebajale alusetult kannatusi ning alandati tema inimväärikust. Käerauad eemaldati 03.09.2012 kell 07.30 ning kaebaja vabastati arestimajast samal päeval kell 10.00. Kaebajal tuvastati pärast politseiametniku vägivallatsemist peapõrutus, vasakul silmalaul ja paremal silmaalusel põsesarnal hematoom ning kehal mitmed verevalumid. Vägivalda tarvitanud politseiametnik tunnistati Pärnu Maakohtu 06.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr 113-5302 süüdi karistusseadustiku § 291 järgi. Politseitöötaja on ilmselgelt teotanud kaebaja au ja väärikust, rikkunud tema põhi- ja inimõigusi ning alandanud inimväärikust väga intensiivsel ja ebainimlikul moel. Kaebaja kannatas iivelduse ja oksendamise, peavalu ning tasakaaluhäirete all, mille põhjal tuvastati peapõrutus. On ilmne, et kaebaja pidi pikalt taluma ka sinikatest põhjustatud valu, seda eelkõige näo piirkonnas, ent ka kogu ülejäänud kehal.
2.PPA leidis vastuses kaebusele, et arvestades õiguserikkumise raskust, süü vormi ja kaebaja enda osa kahju tekkimises (provotseerimist), ei ole põhjendatud välja mõista hüvitisena rohkem kui 1500 eurot.
3.Tallinna Halduskohtu 03.02.2017 otsusega mõisteti PPA-lt kaebaja kasuks välja 4800 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis ja menetluskulud summas 2775 eurot. Ametialaseid ülesandeid täitnud politseiametniku vägivaldne ning ebaseaduslik tegevus on tuvastatud kriminaalasjas nr 1-13-5302. Ka muude mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste üle pooled ei vaidle. Pooled vaidlevad üksnes hüvitise suuruse üle. Kaebajale tekitati põhjendamatult tervisekahjustusi ning ta oli mitmeteks tundideks liikumist mittevõimaldaval ning valu tekitaval viisil käeraudadega nari külge aheldatud. Kaebajal ei olnud võimalik kahju ära hoida. Vastustaja väiteid kaebaja provotseeriva käitumise ja aktivse sõnalise vastupanu kohta saab arvestada vaid minimaalselt. Võimuliialdus oli intensiivne ja kestev. Mis puutub korralduste väidetavasse täitmata jätmisesse või ebakohasesse täitmisesse, siis ei õigusta see toimunut. Väljamõistetav summa ei peaks erinema märkimisväärselt Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt sarnastel juhtumitel välja mõistetud summadest. Kaebaja soovitud 11 000 euro suurune summa ei ole põhjendatud, arvestades siseriiklikku praktikat ja erinevat majanduslikku situatsiooni erinevates riikides. 2(5)
3-15-2224 Kaebaja menetluskulud 2775 eurot on üldjoontes põhjendatud ning kuigi kompromissläbirääkimiste pidamiseks 12 tunni kulutamine esindaja poolt on küsitav, kuna poolte seisukohad olid algusest peale väga erinevad, ei ole menetluskulude osaliselt vastustajalt välja mõistmata jätmiseks põhjust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 03.02.2017 otsus menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1400 eurot. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral palub vastustaja määrata kohtuotsuse täitmise tähtajaks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Halduskohtu mõttekäik menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas ei ole lõpuni jälgitavad, sest kohtuniku siseveendumuse kujunemine ei ole ammendavalt esitatud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb Riigikohtu praktika kohaselt proportsionaalsuse põhimõtet, asja mahukust ja keerukust ning menetluse kestust.
arvestada
Vastustaja soovis kohe pärast kaebuse menetlusse võtmist alustada kompromissläbirääkimisi. Läbirääkimised toimusid ja olid oma sisult konstruktiivsed ning intensiivsed. Kohus ei ole tuvastanud, et läbirääkimiste käigus oleks toimunud põhjendamatut viivitust või keegi menetlusosalistest oleks kasutanud oma õigusi pahauskselt. Apellandi initsiatiiv kompromissläbirääkimistel on esitatud kirjavahetusest ning kohtule esitatud vastusest ja selle lisadest tajutav. Vaidlus ei ole keerukas ja puudutas üksnes hüvitise suurust. Läbirääkimised ei muutunud ainetuks – kaebaja vähendas soovitud summat 3000 euro võrra. Halduskohtu poolt välja mõistetud hüvitis jäi tuntavalt alla kaebaja soovitud summale, mis oli läbirääkimiste ajal 9000 kuni 12 000 eurot. Kompromissläbirääkimiste kulu väljamõistmine vastustajalt loob olukorra, kus vastustaja jaoks muutub läbirääkimiste pidamine kahjulikuks, ning on seetõttu vastuolus HKMS eesmärgiga ja vastustaja suhtes ebaõiglane. TsMS § 461 lg 2 sätestab, et Eesti Vabariigil tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. 30-päevane tähtaeg on piisav, et suhelda vastaspoolega ja selgitada välja hüvitise tasumise asjaolud ning saata kohtuotsus täitmisele asutuse finantsbüroole.
PH palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vastustaja käitumine läbirääkimiste ajal ei olnud heauskne. Vastustaja taotlusel pikendati kompromissläbirääkimiste kestust korduvalt. Kaebaja palus jätta viimase vastustaja taotluse läbirääkimiste pikendamiseks rahuldamata, sest oli arusaadav, et läbirääkimised ei vii tulemuseni. Seejärel taotles vastustaja halduskohtus menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu ning esitas ka määruskaebuse, mis jäeti rahuldamata. Kaebaja taotles kompromissläbirääkimiste lõpus hüvitise väljamõistmist summas 9000 eurot koos menetluskuludega, seega umbes 6000 euro suurust hüvitist. Halduskohtu poolt välja mõistetud summa on sellele ligilähedane ja erineb vastustaja poolt piisavaks peetud summast 1500 eurot oluliselt. Ekslik on seisukoht, et kaebaja peab maksma läbirääkimiste pidamise eest
3(5)
3-15-2224 oma esindajale tasu igal juhul omal vastutusel ka siis, kui läbirääkimised nurjuvad. Kaebaja menetluskulud olid põhjendatud. Kuna vastustaja ei vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 03.02.2017 otsusega väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust, on kohtuotsus selles osas jõustunud. Kaebaja palub ka vaidlusaluses osas välja mõistetav summa, s.o menetluskulud, kanda alates kohtuotsuse jõustumisest mitte hiljem kui 15 päeva jooksul Katrin Kiisa pangakontole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonimenetluses käib vaidlus menetluskulude väljamõistmise üle seonduvalt kompromissläbirääkimistega. Halduskohus pidas kaebaja põhjendatud ja vajalikuks esindajatasuks 2775 eurot (menetluskulude nimekirja kohaselt seondusid neist kompromissläbirääkimistega 1375 eurot ja 1400 muu tegevusega kaebaja esindamisel halduskohtus), PPA hinnangul on põhjendatud esindajatasu väljamõistmine 1400 euro ulatuses.
7.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotles hüvitise väljamõistmist kohtu määratud suuruses, seega on kaebus rahuldatud täielikult.
8.HKMS § 108 lg 3 sätestab, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Selle sätte kohaldamise kumbki eeldus ei ole täidetud. Kaebust ei rahuldatud osaliselt. Hüvitis mõisteti välja suuremas ulatuses, kui PPA kompromissläbirääkimistel pakkus.
9.Esindajatasu suurus seonduvalt kompromissläbirääkimistega oli aga ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud üksnes osaliselt. Asjaolu, et kompromissläbirääkimisi soovis vastustaja, kes ka taotles läbirääkimisteks lisaaega, ei mõjuta seda hinnangut. Kõik menetlusosalised saavad hinnata kompromissläbirääkimiste edulootust iseseisvalt ning sellest lähtudes teha läbirääkimistega seotud kulutusi. Läbirääkimiste pidamiseks esindaja töö tegemine 13 tundi ja 45 minutit on ülepaisutatud. Asjakohase kohtupraktika läbitöötamine ja sellele viitamine ei ole sedavõrd eriline, et õigustaks halduskohtus toimunud menetluses kokku 27 tunni ja 45 minuti töö tegemist. Kompromissläbirääkimistega seotud menetluskulud on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja vajalikud 600 euro ulatuses. Halduskohtus kantud menetluskulud tuli seetõttu vastustajalt välja mõista kokku summas 2000 eurot.
10.Vastustaja taotles kohtuotsuse täitmiseks 30-päevase tähtaja andmist, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja nõustus selle taotlusega osaliselt, paludes anda vastustajale summa tasumiseks 15-päevase tähtaja. Kuna ringkonnakohtus käib vaidlus üksnes välja mõistetavate menetluskulude suuruse üle, saab ringkonnakohus määrata kohtuotsuse täitmiseks tähtaja üksnes menetluskulude tasumisega seotud osas. Ringkonnakohtu hinnangul on 30-päevane tähtaeg menetluskulude hüvitamiseks sobiv, sest summa suurus ja pangaandmed (SEB Pank, pangakonto nr EE221010010347886019, Katrin Kiisk) on kaebaja poolt kohtule esitatud ning haldusülesannete täitmine selle tähtaja jooksul võimalik. Puudub eriline vajadus lühema tähtaja andmiseks.
11.Kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist arvestades jagada menetlusosaliste vahel proportsionaalselt apellatsioonkaebuse rahuldamisega. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ca 44% ulatuses. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist summas 600 eurot. Arvestades seda, et ringkonnakohtus on vaidluse all üksnes menetluskulude hüvitamisega seotud küsimused ning 4(5)
3-15-2224 asjas esitatud dokumentide maht on väike ning küsimused ei ole kuigi keerukad, on see summa põhjendatud ja vajalik 400 euro ulatuses. Nimetatud osas tuleb apellatsioonimenetluse menetluskulud vastustajalt välja mõista ja ülejäänud osas jätta kaebaja enda kanda.
12.Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist apellatsioonimenetluses väitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.