Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-831 23. oktoober 2017, Tartu Janar Jäätma OÜ Sunna kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18. novembri 2016. a otsuste nr 10-6/541 ja 10-6/542 tühistamiseks Kaebaja OÜ Sunna Vastustaja PRIA Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Sunna kaebus osaliselt.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18. novembri 2016. a otsus nr 10-6/542.
3.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. november (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus.
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
(PRIA)
jättis
18.novembri 2016. a otsusega nr 10-6/541 rahuldamata OÜ Sunna koolipiimatoetuse taotluse, kuna OÜ Sunna ei pidanud õppeasutuste kohta eraldi arvestust.
3-17-831
2.PRIA nõudis 18. novembri 2016. a otsusega nr 10-6/542 OÜ-lt Sunna tagasi toetuse 631 eurot ja 17 senti, kuna OÜ Sunna ei pidanud õppeasutuste kohta eraldi arvestust.
3.PRIA jättis 20. märtsi 2013. a vaideotsusega nr 10-4/17/1-2 OÜ Sunna vaide rahuldamata. PRIA esitas järgmised põhjendused: 1) kontrollaktis on märgitud järgnev: „Taotlejal puudub eraldi arvestus LA PUHHI [edaspidi lastehoid] ja Tartu Waldorfgümnaasiumis [edaspidi kool] pakutud koolipiimatoodete kohta. Kontrolli tulemus on vormistatud mõlema õppeasutuse kogused ja maksumused kokku.“ Taotlejale jäeti kontrollakti koopia, millele kirjutas alla OÜ Sunna juhatuse liige. Kommentaare sellele ei esitatud. Kontrollaktis on märge rikkumise kohta; 2) PRIA on esitanud kõik juhendmaterjalid, millele taotleja peab vastama. Haldusaktid sisaldavad viiteid õigusaktidele.
4.OÜ Sunna esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 18. novembri 2016. a otsuste nr 10-6/541 ja 10-6/542 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab oma kaebust järgnevalt: 1) kaebaja pakkus toitlustusteenust koolile jaanuar 2015–juuni 2016. Alates detsembrist 2015-juunini 2016 pakkus kaebaja toitlustusteenust ka lastehoiule. Toitu valmistati kooli köögis; 2) PRIA ei teavitanud kaebajat kontrollist ette kaks nädalat; 3) koolipiimatoetuse üle pidas arvestust praktikal olev sekretär. Aruannete aluseks olevad arved asusid tarnijate kaupa eraldi kaustas. Arvetele oli märgitud tärnikesega koolipiima arvestusse minevad kogused. Pärast kontrolli lõppu leidis praktikant puuduvad arved, mille kohta saadeti inspektorile koheselt teave. PRIA vastas, et uusi dokumente vastu ei võeta; 4) aruannetes on teave õppeasutuse nime, aadressi, õppepäevade ja õpilaste arvu ning taotletud perioodi kohta. Kuna toitu käideldi kooli köögis, väljastati lastehoiule toit saatelehtede alusel. Märgitud olid toidukogus lapse kohta eraldi. Piim väljastati liitrites. PRIA ei tuvastanud, et ületatud oleks ühele õpilasele määratud piima maksimumkogust. PRIA ei ole kehtestanud arvestuse pidamise korda; 5) PRIA kodulehel viidatud õigusaktides ei ole nõuet, et arvestust tuleb õppeasutuste kohta eraldi pidada. PRIA tehtud otsus ei põhine õigusel.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti järgmiselt: 1) kaebaja juures viidi läbi kohapealne kontroll. Kontrollaktis on märgitud, et kaebaja ei pidanud õppeasutuste kohta eraldi arvestust. Kaebaja andis kontrollaktile allkirja; 2) kaebaja väide, et ta pidas arvestust, on tõendamata; 3) toetuse tagasinõudmine toimub seaduslikul alusel. Maaeluministri 24. juulil 2015. a vastu võetud määruse nr 74 „Koolipiimatoetus“ (määrus nr 74) § 7 teeb viite Euroopa Komisjoni määrusele nr 657/2008 (komisjoni määrus nr 657/2008), mille art 9 kohustab pidama eraldi arvestust.
KOHTU SEISUKOHT
6.Asjas on peamine vaidlus selle üle, kas PRIA jättis õiguspäraselt kaebaja koolipiimatoetuse taotluse rahuldamata (periood 1. juuni 2016-31. juuli 2016) ning nõudis tagasi välja makstud koolipiimatoetuse 631 eurot ja 17 senti (periood 1. aprill 2016-31. mai 2016). Taotluse rahuldamata ja väljamakstud toetuse tagasinõudmise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ei pidanud eraldi arvestust õppeasutustele tarnitava piima
3-17-831 kohta. PRIA ei ole kaebajale teinud etteheiteid tegelikult tarnitud piimatoodete kogustele ning selle maksumusele. PRIA tegi seega kaebajale etteheite, et viimane ei järginud vormilist nõuet.
7.Koolipiimatoetust saab anda taotlejale, kelle taotlus vastab määruses nr 657/2008 sätestatud tingimustele (määrus nr 74 § 7 lg 2). Liidu õigusest saab järeldada, et koolipiimatoetuse maksmisel on kaks peamist tingimust, mida taotlejad peavad järgima, s.o päevade ja koguse nõue (komisjoni määrus nr 657/2008 põhjenduste p-d 3 ja 10, art-d 4 ja 5). Mitmele haridusasutusele koolipiima tarnimisel tagatakse eespool nimetatud nõuete täitmise kontroll mh seeläbi, et toetuse taotlejal on kohustus pidada haridusasutuste kohta eraldi arvestust (komisjoni määrus nr 657/2008 art 9, art 11 lg 4 teine lause, art 15 lg 2 punkt b).
8.Liidu õigus sätestab õigusliku tagajärje, kui taotleja ei täida toetuse saamise tingimusi, sh kohustust pidada haridusasutuste kohta eraldi arvestust.
8.1.Komisjoni määruse art 10 sätestab, et kui abi taotleja ei täida enam mh art-s 9 sätestatud tingimust, peatatakse abi saamise heakskiidu kehtivus üheks kuni kaheteistkümneks kuuks või tühistatakse see, sõltuvalt eeskirjade eiramise tõsidusest. Selliseid meetmeid ei võeta vääramatu jõu korral või juhul, kui liikmesriik leiab, et eeskirjade eiramine ei toimunud tahtlikult ega hooletuse tagajärjel ning oli väheoluline. Seega komisjoni määruse nr 657/2008 art 10 reguleerib õiguslikke tagajärgi olukorra jaoks, kus abi andmine taotlejale on põhimõtteliselt heaks kiidetud, kuid hiljem selgub, et taotleja või tema tegevus ei vasta kehtestatud nõuetele.
8.2.Kui toetus on makstud alusetult, kohaldatakse komisjoni määruse nr 796/2004 art 73 lg-d 1, 3, 4 ja 8 (komisjoni määrus nr 657/2008 art 15 lg 9). Alusetult tehtud väljamakse peab põllumajandustootja koos intressiga tagasi maksma (komisjoni määrus nr 796/2004 art 73 lg 1). Seega komisjoni määruse nr 657/2008 art 15 lg 9 reguleerib olukordi, kus abi on heaks kiidetud ja see on taotlejale välja makstud, kuid seda on tehtud kas alusetult või toetus on saadud pettuse teel.
8.3.Liidu õigusest võib järeldada, et sanktsiooni kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka rikkumise raskust (komisjoni määrus nr 657/2008 põhjenduste p 12, art 10 ja art 15 lg 9). Seetõttu kehtib seos, et mida raskema rikkumisega on tegemist, seda raskem tagajärg sellele peab järgnema ning vastupidi (vrd RKHKo 3-3-1-79-08, p-d 19 ja 22). Toetuse rahuldamata jätmine ja tagasinõudmine on kõige raskem tagajärg (sanktsioon), mistõttu peab selle tagajärje kohaldamiseks olema tegemist tõsise rikkumisega.
8.4.Kohus mõistab komisjoni määruse nr 657/2008 art 15 lg-t 9 selliselt, et toetus on alusetult makstud eeskätt juhul, kui toetuse saaja pole nt kinni pidanud maksimumkogusest õpilase kohta, ta ei ole väljastanud nõutavat toodet ettenähtud otstarbel ja ajal, s.t kokkuvõtlikult on toetuse saaja tegelenud pettusega (vt komisjoni määrus nr 657/2008 põhjenduste p-d 10–12, art 5 lg 1, art 15 lg 2). Üksnes asjaolust, et isik ei esitanud kontrolli läbiviimise hetkel tõendit selle kohta, et arvestust on õppeasutuste kohta eraldi peetud, ei järeldu tingimata, et toetuse saajal puudus õigus toetusele.
9.Kohus mõistab vaidlustatud 18. novembri 2016. a otsust nr 10-6/541 selliselt, et perioodi 1. juuni 2016-31. juuli 2016 osas on PRIA sisuliselt tühistanud kaebajale antud heakskiidu (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 35, § 45 lg 1; määrus nr 51 § 5; komisjoni määrus nr 657/2008 art 10). Vaidlustatud
18.novembri 2016. a otsusega nr 10-6/542 nõuti tagasi perioodi 1. aprill 2016-31. mai 2016 välja makstud toetus (komisjoni määruse nr 657/2008 art 15 lg 9).
3-17-831
10.Kaebaja heidab PRIA-le ette, et viimane keeldus vastu võtmast tõendeid (s.o arved), mis kinnitavad õppeasutuste kohta eraldi arvestuse pidamist.
10.1.PRIA viis 7. novembril 2016. a kaebaja juures läbi kohapealse kontrolli. Kontrollakti märkuste lahtrisse on märgitud järgnev: „Taotlejal puudub eraldi arvestus LA PUHHI ja Tartu Waldorfgümnaasiumis pakutud koolipiimatoodete kohta. Kontrolli tulemus on vormistatud mõlema õppeasutuse kogused ja maksumus kokku.“ Kontrollakti allkirjastas kaebaja j uhatuse liige (tl-d 25–26). Pärast kohapealse kontrolli lõppu saatis kaebaja juhatuse liige 7. novembril 2016 kontrolli läbiviijale meili, milles kirjutas: „[L]eidsime kõik puuduvad arved, kuna need olid teises kaustas. Kas on võimalik meil need tuua teie juurde kontorisse või saate ise läbi astuda? Arvestusleht oli samuti teises kaustas.“ (tl 20). Kontrolli läbiviija vastas järgmist: [K]una puuduolevate koguste kohta arveid esitatud ei olnud, siis lõpetasime kontrolli ja vormistasime kontrollakti. Pärast kontrollakti allkirjastamist on kohapealne kontroll lõpetatud ja tulemusi ei saa muuta.“
10.2.Koolipiimatoetust reguleerivad liidu ja riigisisesed õigusnormid ei välista pärast kohapealse kontrollimenetluse lõpetamist PRIA-l koguda asjas tähtsust omavaid täiendavaid tõendeid. Seetõttu tuleb juhinduda haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel (vt ELÜPS § 1 lg 2). Haldusorganil, sh PRIA-l tuleb asjaolud tuvastada haldusakti andmise aja seisuga (HMS § 54). Kohus on seisukohal, et PRIA ei ole vaidlustatud haldusaktide andmise aja (s.o
18.novembri 2016. a) seisuga teinud kindlaks, kas kaebajal olid arved ja arvestusleht, mis kinnitavad õppeasutustele piima väljastamist lubatud koguses või mitte. Seda enam veel olukorras, kus kaebaja pärast kontrolli lõppu koheselt pöördus PRIA poole tahtega vastavad tõendid esitada. PRIA vastusest („Pärast kontrollakti allkirjastamist on kohapealne kontroll lõpetatud ja tulemusi ei saa muuta.“) võis kaebaja esindajale kui õigusteadmisteta inimesele jääda ekslik mulje, et tõendeid enam esitada ei saa.
10.3.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA rikkus HMS §-s 6 sätestatud kohustust selgitada välja tähtsust omav asjaolu, kui ta jättis kaebajalt kogumata ja vastu võtmata arved, mida viimane soovis PRIA-le esitada. Need arved oleksid võinud kinnitada asjaolu, et kaebaja on õppeasutuste kohta eraldi arvestust pidanud (vt käesoleva otsuse p 11).
11.Kaebaja on erinevalt PRIA-st seisukohal, et ta pidas õppeasutuste kohta eraldi arvestust. Kohus nõudis kaebajalt tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid (tl-d 46, 47, 50, 52). Kaebaja vastas kohtunõudele, et saatelehed ei ole säilinud, kuid ta esitas kaubatarnija arved aprill–mai 2016 (tl-d 55–72, 76–95). Samuti esitas kaebaja lastehoiule ja koolile esitatud arved toiduteenuse osutamise eest (tl-d 73–74).
11.1.Kohus jagab PRIA seisukohta, et esitatud arvetest ei nähtu otseselt seda, millises koguses piima tarniti lastehoidu ja kooli (tl 99). Aprilli–mai arved kajastavad seda, kui palju ja millises koguses kaebajale piima tarniti.
11.2.Küll aga nõustub kohus kaebajaga osas, et esitatud arvetest koos kaebaja selgitustega on võimalik loogiliselt järeldada ja tuletada, kellele ja kui palju piima saadeti. Erinevatest
3-17-831 arvetest nähtub, et piimakogused on kordades erinevad. Piima on tellitud suurtes kogustes, valdavalt nt 80, 70 või 60 liitrit (nt tl-d 56–60, 63, 90–95). Samuti on piima tellitud väikestes kogustes, valdavalt nt 10, 15 või 20 liitrit (nt tl-d 65–70, 79–88). Kaebaja väidab, et kooli ja lastehoidu puudutavad arved asusid kahes eraldi kaustas. Kaebaja lisab, et lastehoiulapsi oli 30 ja koolilapsi oli 300, seega 10% piimast läks lastehoiud. Seega võib kaebaja seisukohast aru saada nii, et suured kogused telliti koolile ja väikesed lastehoiule. Kohtul ei ole alust kahelda kaebaja nende väidete usaldusväärsuses. PRIA ei ole kahtluse alla seadnud toetuse heakskiidutaotluses märgitud lastehoiulaste ja koolilaste arvu ega toitlustusteenuse osutamist. Arvetelt nähtuvad piimakogused ja kuupäevad. Eluliselt on usutav, et arvetel märgitud piim nt 80, 70 või 60 liitrit on mõeldud 300 koolilapsele ning arvetel märgitud piim nt 10, 15 või 20 liitrit on mõeldud 30 lastehoiulapsele. Kaebaja on teenuse osutamise eest esitanud arved koolile ja lastehoiule (tl-d 73 ja 74). Lastehoiule esitatud arvelt nähtub, et teenus koosnes hommiku-, lõunasöögist ja õhtuootest (tl 73). Koolile esitatud arvest nähtub, et teenuseks oli lõuna, pikapäevarühm ja lastehoid (tl 74).
11.3.Kaebajale ei ole etteheite tegemine põhjendatud, et ta otsustas eraldi arvestust pidada just sellisel viisil. Liidu ega riigisisene õigus ei näe eraldi arvestuse pidamiseks ette kindlat vormi. Seega võib arvestust pidada ka selliselt, et arveid hoitakse eraldi kaustades. Kohus möönab, et selliselt arvestuse pidamine võib tekitada segadust, kuid seda on võimalik kõrvaldada nii tõendite kogumise kui ka nende usaldusväärsuse hindamise teel. Praegusel juhul on PRIA põhjendamatult keeldunud kogumast tõendeid, sh võtmast pärast kontrollimenetlust vastu kaebaja pakutud tõendeid (vt käesoleva otsuse p 10).
11.4.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA-l ei olnud alust nõuda
18.novembri 2016. a otsusega nr 10-6/542 kaebajale välja makstud koolipiimatoetust tagasi komisjoni määruse nr 657/2008 art 15 lg 9 alusel.
12.Kaebaja ei ole kohtule ega PRIA-le esitanud tõendeid perioodi 1. juuni-31. juuli 2016 kohta. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida, kas kaebaja pidas vaidlusalusel perioodil erinevate haridusasutuste kohta eraldi arvestust. Kohtu hinnangul on seega PRIA jätnud perioodi 1. juuni-31. juuli 2016 osas toetuse õigesti 18. novembri 2016. a otsusega nr 10-6/541 rahuldamata ja toetuse väljamakse tegemata (komisjoni määrus nr 657/2008 art 10).
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab PRIA
18.novembri 2016. a otsuse nr 10-6/542. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.