Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3) juhul kui p-s 2 toodud taotlus jääb rahuldamata, siis maksuotsuse alusel korrigeeritud ja tekkinud maksuvõlg tulumaksu osas summas 13 378,63 eurot ja tulumaksult 09.05.2012.a intressinõude nr 13-3/7297 alusel tekkinud intress; 4) juhul kui p-s 3 toodud taotlus jääb rahuldamata, siis maksuotsusega määratud käibemaksult ja tulumaksult 09.05.2012.a intressinõude nr 13-3/7297 alusel tekkinud intress summas 11 757 eurot (maksuvõla kustutamise taotlus). Taotluste põhjenduse kohaselt: 1) maksuotsuse faktiline alus ja OÜ-le Extorno tehtud etteheide on ebaselged ja Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ebaõiged ning maksu- ja kohtumenetluses on jäänud käsitlemata OÜ Extorno hea- või pahausksus; 2) Tallinna Ringkonnakohus on 09.12.2013.a teinud haldusasjas nr 3-11-1803 praktiliselt identsetel asjaoludel vastupidise kohtulahendi; 3) „teadis või pidi teadma kontseptsioon“ Eesti kohtupraktikas on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga; 4) tõendid kinnitavad, et teenuste tegelikuks müüjaks oligi just OÜ Konsultant; 5) OÜ-l Extorno sisendkäibemaksu maha arvamist keelates on tegemist tema ning tehingutest käivet deklareerinud ja sellelt käibemaksu arvestanud OÜ Konsultant topeltmaksustamisega; 6) maksuotsus ega kohtuotsus ei sisalda argumentatsiooni, milline eriline teave OÜ-l Extorno müüja, tehingu või kauba kohta oli või hoolsuskohustuse täitmisel olnuks ning kuidas see teave sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, viitas; 7) maksukohustuslase võimalused tehingute toimumist tõendada on piiratud ning seetõttu tulnuks kohtul hinnata ka tehinguosaliste ütlustes esinevaid vastuolusid veendumaks, et need ei ole põhjustatud inimlikest eksimustest sündmuste meenutamisel või on seletatavad muul eluliselt usutaval viisil; 8) Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et tõendid ei kinnita maksuotsuse faktilist alust, kuid on ometi jätnud maksuotsuse tühistamata; 9) kuna maksuhaldur ei ole spetsiifilise valdkonna tööde teostamise viiside osas asjatundja, ei saa ta asuda seisukohale, et miski on ebaharilik või mingi risk on liiga suur või vastutus ebatavaline; 10) olukorras, kus kauba olemasolus vaidlus puudub, ei ole tulumaksu määramine või tulumaksusumma hindamise teel kindlaks määramata jätmine õiglane, sest OÜ Extorno ei ole teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi.

Tartu Halduskohus leidis oma otsuses, et Extorno OÜ ei täitnud äris nõutavat tavapärast hoolsuskohustust piisava hoolikusega ning Ringkonnakohus asus seisukohale, et Extorno OÜ pidi teadma tehingute mitte toimumisest. Nii Maksuotsuses endas kui ka kohtuvaidluses tuvastatu annab piisavalt alust järeldada, et Extorno OÜ käibe- ja tulumaksukohustuse tekkimise aluseks olev regulatsiooni kohaldamine ei saa olla selliseks erandlikuks asjaoluks, mille tekkimine ei sõltunud Extorno OÜ tahtest, mis ei olnud välditav, mida Extorno OÜ-l ei olnud võimalik kõrvaldada ning mis seaks Extorno OÜ teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ja võimaldaks seetõttu Extorno OÜ maksuvõla kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel. Extorno OÜ taotluses toodud seisukohti arvestades leiame, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud ka muude selliste asjaolude esinemine, mis oleksid vääramatust jõust tingituna põhjustanud Extorno OÜ maksuvõla tekke. Seega ei ole täidetud MKS § 114 lg-s 3 ja MmKk §-s 51 sätestatud eeldused Extorno OÜ maksuvõla kustutamiseks. Maksuhaldur ei saa kustutada isiku maksuvõlga, kui see ei ole põhjendatud, kuna see seaks ebavõrdsesse olukorda teised maksukohustuslased. Maksuvõlgade kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, kuid selle eesmärk ei ole uue ebaõigluse tekitamine, vaid püüd taastada õiglus olukorras, mida seaduse koostajad ei ole suutnud või mida polegi võimalik ette näha. Sellest lähtuvalt tuleb MKS § 114 lg-t 3 kasutada ebaõigluse likvideerimiseks, mitte tekitamiseks“ (tl 16).

[---] Ainuke uus põhjendus võrdluses kohtuvaidlustega on (kohtulahendite tekstist järelduvalt) vaide esitaja väide, et Tallinna Ringkonnakohus on 09.12.2013 teinud haldusasjas nr 3-11-1803 praktiliselt identsetel asjaoludel vastupidise (maksuotsust tühistava) kohtulahendi. Vaide lahendaja ei pea seda argumenti asjakohaseks. Hoolimata asjaolust, et ka tolles vaidluses müüs ostjale (seekord OÜ Windak) arvete järgi detailide koostamise teenuseid OÜ Konsultant, on iga kaasus erinev ning iga maksuotsus erinevalt põhjendatud ja tõendatud ning seetõttu ei ole õige OÜ Windak kohtumenetluse tulemusest niivõrd kaugeleulatuvaid järeldusi teha, seda enam, et kohtud on ju ka OÜ Extorno kaasust kohtumenetluses põhjalikult uurinud ning lõpuks OÜ Extorno maksuotsuse ikkagi jõusse jätnud. Pealegi on kohtud teinud ka teisi OÜ Extorno lahendiga sarnaseid lahendeid st lahendeid, kus teenuseid väidetavalt OÜ-lt Konsultant soetanud isikutele koostatud maksuotsused on jõusse jäetud (nt 01.03.2016 Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-12-903, kus kontrolliti OÜ-le Leberdon Metall tehtud maksuotsuse põhjendatust ja seaduslikkust), mille tõttu ei ole samuti põhjust OÜ Windak lahendit üle tähtsustada. [---] Veelgi enam, MKS § 114 lg 3 seob ebaõigluse olukorra tekkimise maksukohustuslasest mitteolenevate asjaoludega (sh vääramatu jõuga), ent käesoleval juhul on kõnealused maksud määratud just vaide esitaja enda tegevuse (tegevusetuse) tõttu - vaide esitaja pidi teadma, et arvetel näidatud OÜ Konsultant tegelikult teenuste osutajaks ei ole, kuid arvas sellest hoolimata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvetel näidatud sisendkäibemaksu ja tegi pangaülekandeid OÜ Konsultant arvelduskontole, millest tulenevalt maksuhaldur määraski tasumiseks käibe- ja tulumaksu ning intressid. Käesolevas asjas pole seega alust väita, et maksukohustuse tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, et see ei olnud välditav, [---] Vaide esitaja maksuvõla kustutamise taotluse rahuldamine mitte ei likvideeriks ebaõiglust, vaid hoopis tekitaks seda, sest nii võrdustaks maksuhaldur vaide esitaja põhjuseta korrektsete maksukohustuslastega või eelistaks teda maksukohustuslastele, kellele on sarnastes nn ostjamüüja asjades käibe- ja tulumaks määratud ning kelle maksuvõlga ei ole kustutatud“ (tl 19p).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6.3 MTA väide, et käibe- ja tulumaksukohustuse tekkimise aluseks oleva regulatsiooni kohaldamine ei saa olla selliseks erandlikuks asjaoluks, mille tekkimine ei sõltunud Extorno OÜ tahtest, mis ei olnud välditav, mida Extorno OÜ-l ei olnud võimalik kõrvaldada ning mis seaks Extorno OÜ teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ja võimaldaks seetõttu Extorno OÜ maksuvõla kustutamist, ei vasta MTA enda praktikale maksuvõla kustutamise juhtumitel. 6.4 Kustutamiseks ei ole vaja vääramatut jõudu. Diskretsiooni on ebaõigesti teostatud või teostamata jäetud. Maksuvõlgade kustutamine ei ole kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, sest pidi teadma argumendil tulumaksu ei määrata ning kui puuduvad tõendid pahausksuse kohta ehk pole viiteid, millist hoolsuskohustust rikuti ja millisest seadusest see tuleneb, siis ei saa maksuotsust anda. Riigil ja täitevvõimul on kohustus tagada EL õiguse ja direktiivi täitmine ka olukorras, kus kohtuvõimul ei ole see õnnestunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

on vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele ja on piisavalt motiveeritud. Kohus nõustub nimetatud otsuse ja MTA 29.06.2016.a vaideotsuse nr 6-1/3375-2 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Kuna kaevatav otsus on seaduslik puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. 8.2 Kohus märgib täiendavalt järgmist. Maksuvõlgnevuse kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest. Vastavat regulatsiooni tuleb kasutada ebavõrdsuse likvideerimiseks, mitte tekitamiseks (vt MKS seletuskiri, www.rahandusministeerium.ee/et/ maksu-ja-tollipoliitika). Käesoleval juhul seaks maksuvõla kustutamine kaebaja võrreldes teiste maksumaksjatega eelisolukorda. 8.3 Kaebuse kriitika MTA 30.03.2012.a maksuotsuse nr 12.2-3/8029-16 ja kohtulahendite suhtes pole käesolevas vaidluses asjakohane.

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.