Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 17. oktoober 2017, Tartu 3-16-504
Haldusasi
A.P. e kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 8. juuni 2016. a otsus A.P. e apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.P. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. juuni 2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 16. november 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav A.P. esitas Viru Vanglale kahel korral (10. septembril 2015 ja 19. novembril 2015) taotluse sügiste või talviste jalanõude nr 46 väljastamiseks. Vangla jättis mõlemad taotlused rahuldamata.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. P kaebuse, milles palus mõista vanglalt tema kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 20 000 eurot. Kaebuse kohaselt keelduti talle jalatsite andmisest, mistõttu sai ta külmetuse ja raske haiguse. Halva ilmaga ei lubatud kaebajat jalutada sektsiooni koridoris. Samuti ei väljastatud talle hambapastat, mida ta taotles teises taotluses.
3.Tartu Halduskohtu 8. juuni 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebajal oli kambris kaks paari spordijalatseid, viis paari sokke ja paar villaseid sokke. Laos oli tal üks paar spordijalatseid ja kaks paari sokke.
3.2.Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt oli tal 24. novembril 2015 diagnoositud nohu ja neelupõletik, samuti oli tal eelnevalt kaebuseks kurguvalu, kuid nohu ja köha levivad viiruslikul teel ning sügisel ja talvel haigestutaksegi sagemini. Kaebajal olid jalatsid olemas ja külmema ilma korral oli tal võimalik kasutada soojemaid sokke.
3.3.Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebajale oli võimaldatud igakülgset ravi.
3.4.Väide hambapasta mitteväljastamisest ei vasta tõele. Kaebajale väljastati hambapasta viis päeva pärast taotluse esitamist.
3.5.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kartserikambris viibimise ajal jalutamisvõimalust vangla eluosakonnas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:
4.1.Spordijalatsite suurus ei võimalda kasutada neis villaseid sokke.
4.2.Kaebaja on vähekindlustatud ning see tähendab, et vangla peab teda vastavate jalatsitega kindlustama.
4.3.Kaebaja jalatsid on võrkmaterjalist, mis saavad koheselt märja ilmaga märjaks. Kui jalad on märjad, siis inimene haigestub.
4.4.Kohtunik ei ole haiguste alal spetsialist.
4.5.On arusaamatu, miks kaebajat varustatakse vangla poolt riietega, kuid jalatseid ei anta.
5.Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Vastuse kohaselt on üldteada, et spordijalatseid kasutatakse ka talvel sportimiseks. Jahedamad või niiskemad ilmad ei tähenda, et jalanõud koheselt vettivad.
5.2.Jalutusalad on betoonpõrandaga ja neid koristatakse pidevalt. Kui sinna peaks tekkima vesi, siis see eemaldatakse. Kui koristada pole võimalik, ei saadeta kinnipeetavat jalutama veega ujutatud alasse, vaid leitakse teine jalutusruum.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlus asjas käib selle üle, kas kaebajal oli õigus talvejalatsite väljastamisele või mitte. Selgesõnaliselt sätestatud absoluutset subjektiivset õigust talvejalatsite väljastamiseks ühestki normist kaebajale ei tulene. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 11.4.1 järgi võib kinnipeetav vajaduse korral taotleda vanglalt riideesemeid, mis on talle vanglas lubatud. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutada olnud raha ja taotletud riideesemete saamise põhjendatust (vajadust). Seega on jalatsite väljastamine kaalutlusotsus, mille puhul tuleb muuhulgas arvestada seda, milline on isiku vajadus jalatsite järele. Viru Vangla on jalatsite väljastamisest keeldudes leidnud, et jalatsite väljastamine kaebajale ei ole vajalik, kuna kaebajal olid olemas kolm paari spordijalanõusid ja villased sokid, mis olid vangla hinnangul piisavad ühetunniseks jalutuskäiguks õues (tl 14, 16).
8.Ringkonnakohtu hinnangul on need põhjendused uute jalatsite väljastamisest keeldumiseks põhjendatud. Üks tund jalutamist värskes õhus spetsiaalses jalutusboksis, mida koristatakse sademetest (vt ülal p 5.2) ei nõua vältimatult spetsiaalsete talvejalatsite kandmist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et üldteadaolevalt kasutatakse sageli tavalisi spordijalanõusid ka
talvel välitingimustes sportimiseks. Ühetunnine liikumine puhastatud jalutusboksis tavaliste spordijalanõudega, mida kantakse vajadusel kas villaste sokkidega või mitme sokipaariga, ei saanud seda arvestades ka kaebajale tuua kaasa rahas hüvitamisele kuuluvat kahju. Seda eriti asjaolu arvestades, et üldteadaolevalt oli 2015/2016. a talv pigem soojapoolne.
9.Apellatsioonkaebusest on väljaloetav kaebaja seisukoht, justkui ei võimaldaks spordijalatsite suurus kasutada neis villaseid sokke ning et need jalanõud on võrkmaterjalist, milles saavad jalad kiiresti märjaks. Mõlema väitega seoses märgib ringkonnakohus esiteks, et nende väidete tõsiseltvõetavuse seab kahtluse alla asjaolu, et kaebaja ei olnud ära näidanud neid probleeme kummaski jalanõude väljastamise taotluses (tl 13, 15). On usutav, et kui see tõesti nii oleks olnud, siis oleks kaebaja vähemalt teiseski taotluses, pärast seda, kui talle oli juba antud vangla poolt keelduv vastus koos viitega olemasolevatele jalanõudele ja villastele sokkidele (tl 14), selgitanud, miks olemasolevad jalanõud ja villased sokid õues jalutamiseks sobilikud pole. Ka ei esitanud kaebaja sellist väidet kaebuses (tl 8). See kinnitab kokkuvõttes pigem, et kaebaja poolt apellatsioonkaebuses väidetud probleemi tegelikult ei esine ning ta tuli selle väite peale alles apellatsioonkaebust koostades. Lisaks pole ka eluliselt usutav, et ükski kolmest kaebaja kasutuses olevast jalanõupaarist ei sobi kasutamiseks koos villaste sokkidega või nt topeltsokkidega, kusjuures seda vaid tunni aja vältel. See tähendaks, et kõik need kolm paari jalanõusid on kaebajale pigem väikesed, kuna tõenäoliselt hakkaksid jalanõud, mis ei lase kasutada pisut paksemaid sokke kõigest ühe tunni jooksul, pigistama ka tavaliste sokkidega, kui neid jalanõusid kanda pikema aja vältel. On väheusutav, et kaebajale on sattunud kõik niivõrd täpselt jalga mahtuvad jalanõud, ning veelgi väheusutavam on, et kaebaja sellise olukorraga oleks leppinud ning poleks taotlenud sobivamaid jalanõusid. Ka väide, et jalanõud on võrkmaterjalist, mille tõttu saavad jalad koheselt märjaks, ei ole usutav. Vastustaja on selgitanud, et jalutusbokse puhastatakse. Seega ei pidanud kaebaja jalutama vees, ning ringkonnakohus ei näe põhjust, miks pidanuks sellisel juhul isegi võrkmaterjalist pealispinnaga jalatsid märjaks saama. Pole usutav, et kaebaja pidi jalutama alati niivõrd tugevate sadudega, mis jalatsite pealispinna iga jalutuse ajal märjaks tegi.
10.Asjaolu, et kaebaja tervisekaardis kirjeldatud haigused on sageli nakkuslikud ning levivad eriti sagedasti sügistalvisel perioodil, on üldteada. Ringkonnakohus nõustub selle halduskohtu seisukohaga. Sellele asjaolule viitamiseks ei pea olema haiguste alal spetsialist. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks peatuda pikemalt kaebaja sellekohasel etteheitel halduskohtule.
11.Küsimus, miks väljastatakse kinnipeetavatele riideid, kuid ei väljastata jalanõusid, ei vaja käesolevas asjas lahendamist. Ringkonnakohus viitas eelnevalt Viru Vangla kodukorra regulatsioonile, millest lähtudes jalanõude väljastamine otsustatakse. Viru Vangla on toiminud kooskõlas selle regulatsiooniga.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.