Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Oksana Kutšmeile ja edastada teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule.

Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tartu Maakohus 24.08.2011. a välja hageja pankroti. 13.12.2012. a kinnitas kohus pankrotimenetluses lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ja algatas hageja suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 6.06.2013. a kinnitas Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-55187 kohtumäärusega hageja ja kostja vahel kompromissilepingu, millega hageja kohustus kostjale tasuma laenulepingust nr 16831 tuleneva võlgnevuse. Nimetatud kohtumääruse kui täitedokumendi ja kostja avalduse alusel alustas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2013/2142. Tulenevalt pankrotiseaduse § 174 lg 1, mille kohaselt ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja tunnistada kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt hageja suhtes alustatud täitemenetluse täiteasjas nr 084/2013/2142 lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja poolt esitatud hagi tagamise taotluse alusel on kohus peatanud 8.09.2014.a. kohtumäärusega täitemenetluse täiteasjas nr 084/2013/2142. Kostja vastuväited Kostja vastuväidete kohaselt (tl.21) ei olnud kostja enne tsiviilasjas nr 2-12-55187 6.06.2013 toimunud kohtuistungit teadlik hageja pankrotimenetlusest. Kostja on arvamusel, et kohtu poolt nimetatud tsiviilasjas kinnitatud kompromiss on seaduslik ja kehtiv. TsMS § 430 lg 8 ei ole antud juhul kohaldatav, kuna kompromissi sõlmimise ajal oli hageja esitanud pankroti lõpetamise avalduse. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (tl 21, 44 pöördel). Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 45). Tulenevalt TsMS § 438 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2 (4)

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. 24.08.2011. a kuulutas Tartu Maakohus välja hageja pankroti (tl 7-8) ja 13.12.2012. a kinnitas kohus pankrotimenetluses lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ning algatas hageja suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (tl 57-60). Tartu Maakohtu 6.06.2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-55187 on kinnitatud kompromiss, millega hageja kohustus kostjale tasuma 120 eurot (tl 11). Kostja kui sissenõudja avalduse ja eelnimetatud kohtumääruse alusel on kohtutäitur Oksana Kutšmei algatanud hageja suhtes täiteasja nr 084/2013/2142 (tl 61-63). Hageja taotleb nimetatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamist, toetudes Pankrotiseaduse (PankrS) § 174 lg 1. Osundatud sätte kohaselt ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Viidatud sätte eesmärk on sarnases õiguslikus positsioonis olevate võlausaldajate võrdne kohtlemine. Võlausaldajate nõuete rahuldamine nii pankrotimenetluses kui ka sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses peab toimuma ühiselt jaotusettepanekus ette nähtud jaotiste alusel. Võlgnik ei saa ühe võlausaldajaga kompromissi sõlmimise kaudu anda talle teiste ees eelist, võimaldades kompromissist tulenevat nõuet täitemenetluses sisse nõuda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Riigikohus on seisukohal, et TMS § 221 lõikes 1 sätestatu näol on tegemist näidisloeteluga, see on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete, sh võlgniku kohustuse täitmisest vabastamise vastuväite esitamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.01.2008. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Kostja on vastuolus PankrS § 174 lg 1 esitanud avalduse hageja suhtes täitemenetluse alustamiseks hageja kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel. Tsiviilasja nr 212-55187 eelistungi protokollist (tl 33) nähtub, et 6.06.2013. a kohtuistungil rääkis hageja tema suhtes käimasolevast kohustustest vabastamise menetlusest, seega pidi kostja 2013. a juulikuus täitmisavaldust esitades olema sellest asjaolust teadlik. Kostja on oma vastuses hagile viidanud, et tsiviilasjas nr 2-12-55187 kinnitatud kompromiss on seaduslik ja hageja pole seda tähtaegselt vaidlustanud. Seoses sellega selgitab kohus järgmist: sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi näol on tegemist täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seetõttu on tsiviilasjas nr 2-12-55187 kohtumäärusega kinnitatud kompromiss kui täitedokument kehtiv vaatamata asjaolule, et selle sundtäitmine ei ole tulenevalt PankrS § 174 lg 1 käesoleval ajal võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja sundtäitmine täiteasjas nr 084/2013/2142 lubamatuks tunnistada.

3 (4)

TMS § 48 lg 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse, kui talle esitatakse kohtulahend, millega on sundtäitmine lubamatuks tunnistatud. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud seoses hagi rahuldamisega jätta kostja kanda. TsMS § 190 lg 3 alusel mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 21 alusel võib kohus lisada kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab tulenevalt TsMS § 179 lg 5 lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 8). Hagejale anti 8.09.2014. a määrusega menetlusabi, vabastades ta riigilõivude tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 300 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot. Seega tuleb kostjalt nimetatud menetluskulud Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.