Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1224
Haldusasi
OÜ R. K. Maja kaebus Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja — OÜ R. K. Maja, lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Vastustaja — Tallinna linn, esindaja Jaan Lindsaar
Tagastada kaebus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
2.1 Kohtule esitatud ehitusprojekti jooniselt (tl 36) nähtub, et üle kergliiklustee oli Paldiski maanteelt mahasõit kavandatud rajada selliselt, et kergliiklusteed oleks kaebajal võimalik oma kinnistule pääsemiseks eluhoone suhtes läänesuunas ületada mh sõiduautoga. Mahasõitu ei kavandatud küll otseselt kaebaja kinnistule, vaid naaberkinnistule, kuid vastustaja on kinnitanud, et mahasõit plaaniti rajada selle endisesse asukohta, s.t kaebaja kinnistuga külgnema selliselt, et see ulatub vahetult kaebaja eluhoone kirdeküljele. Kohtule on saanud teatavaks, et praeguseks on ehitustööd lõpule viidud ja kergliiklustee vastavalt projektile rajatud. Seejuures on vastavalt projektile tagatud ka juurdepääs Paldiski mnt 249 kinnistule sõidukitega üle sõidutee ja kergliiklustee vahele jääva haljasala ja üle rajatud kergliiklustee. Sõidukite juurdepääs asub senises asukohas ja rajatud on sõidukitele mahasõit kergliiklusteelt Paldiski mnt 249 kinnistule. Kergliiklejatele on Paldiski mnt 249 eluhoonesse juurdepääs tagatud otse kergliiklusteelt selle varasemas asukohas (hoone sissepääsu ees). Ülaltoodut arvestades on kaebus kinnistule juurdepääsu tagamise kohustamise osas sisutu ning kaebajal ei ole võimalik kaebusega selles osas rohkemat saavutada. Kaebus tuleb juurdepääsu puudutavas osas kaebajale tagastada. 2.2 Kohtule esitatud ehitusprojekti joonisest saab järeldada, et rajatud kergliiklusteelt kaebaja kinnistule sadevett ei juhita, sest kergliiklustee kalle on kinnistuga vastassuunaline (vastavalt on olemasoleva maapinna horisontaal kõrgusarvuks kaebaja kinnistul märgitud 28.6, projekteeritud horisontaal kõrgusarvud kaebaja kinnistu juures 28.5 kuni 28.9, kaldega kergliiklustee haljasala suunas). Vastustaja on kinnitanud, et sadevesi juhitakse ehitusprojekti järgi Paldiski maantee ja kergliiklustee vahelisele haljasalale, mis on kergliiklusteest madalamal, parempoolsel küljel juhitakse kergliiklusteele langev sadevesi sõidutee alusesse truupi. Vastustaja on kohtule selgitanud, et selliselt on ehitusprojekt ka realiseeritud. Sellega on välditud kaebaja kinnistule sadevete valgumine ning kaebus on selle nõude osas eesmärgipäratu. Kaebus tuleb sadevete kaebaja kinnistule valgumise vältimise osas kaebajale tagastada. 2.3 Rakenduse Google-maps tänavaatest ilmneb, et kaebaja kinnistu piiriks ei ole olnud kiviaed, vaid metallpostidega võrkaed. Paekivist olid kaebaja naaberkinnistule sissesõitu ääristanud aiapostid, kuid need paiknesid naaberkinnistul, mitte kaebaja kinnistul. Kaebusele lisatud fotolt on samuti näha üksnes paigalt liigutatud ja pikali asetsevaid paekivist aiaposte (tl 8). Mingeid dokumente aiapostide kaebajale kuuluvuse tõendamiseks kaebaja kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole kaebaja nõudel kompenseerida talle ajaloolise kiviaia rikkumine eduväljavaateid. Kohus peab kaebust kiviaia rikkumise kompenseerimise nõudes ilmselgelt perspektiivituks ning kaebus tuleb selleski osas kaebajale tagastada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.