Muud

Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel:

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esiteks taotletakse esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna vangla 26.04.2017 käskkirja nr 11/17/31 kehtivus või täitmine. Tallinna vangla viidatud käskkirjaga muudeti Tallinna vangla kodukorda ja selle seletuskirja. Vaidlustatud käskkirja punktidega 1.16-1.26 muudeti kodukorda ja seletuskirja osas, mis seonduvad vanglas suitsetamisega ning tubatoodete omamisega. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse taotlusega saavutada olukord, kus tal oleks võimalik vanglas viibimise ajal suitsetada. Alates 01.10.2017 kehtima hakanud Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 3 ja 31 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud süütamisvahendid ning suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras vangla 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 kehtivuse või täitmise peatamisega ei ole võimalik saavutada taotleja eesmärki, kuna see ei annaks taotlejale õiguse vanglas viibimise ajal suitsetada. Seda põhjusel, et Tallinna vanglal on kohustus järgida vangla sisekorraeeskirja ning viidatud sisekorraeeskirja § 641 p 31 alusel on kinnipeetavatele keelatud suitsetamiseks vajalikud esemed. Seega esialgse õiguskaitse korras Tallinna vangla 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 kehtivuse või täitmise peatamine ei aitaks kaasa taotleja eesmärgi saavutamisele, kuna Tallinna vanglal on ikkagi kohustus järgida vangla sisekorraeeskirja § 641 p 3 ja 31 ning mitte lubada kinnipeetavatel omada süütamisvahendid ning suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Seega ei ole käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamisel võimalik saavutada taotlejal oma eesmärki. Teiseks taotletakse esialgse õiguskaitse korras jätta kohaldamata 06.10.2016 vastu võetud Justiitsministri määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” muutmise määruse“ alusel muudetud Vangla sisekorraeeskirja § 82 ja § 641 p-d 3 ja 31. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud Tallinna vanglale esitatud vaide, milles on vaidlustatud Tallinna vangla 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 punkte 1.16-1.26. Esitatud vaides ei ole märgitud, et taotleja oleks vaide korras vaidlustanud või esitatud kaebust kohtusse seoses Justiitsministri määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” muutmise määruse“ alusel muudetud Vangla sisekorraeeskirja § 82 ja § 641 pdele 3 ja 31. Kuna käesoleval juhul ei ole viidatud osas menetletavat vaiet vaidemenetluses ning kohtule ei ole veel kaebust esitatud, mis oleks antud hetkel kohtumenetluses, puudub selles osas esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Lisaks märgib kohus, et Justiitsministri määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” muutmise määruse“ muudetud Vangla sisekorraeeskirja § 82 ja § 641 p 3 ja 31 puhul on tegemist õigusloova aktiga, mille peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna selleks on kehtestatud teistsugune

menetluskord. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses selles osas esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamine. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 kohaselt lahendab Riigikohus taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust Põhiseadusele. Seega on taotlejal võimalik esitada vastavasisuline taotlus õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrolliks Riigikohtule. Samuti on võimalik koos õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrolli taotlusega esitada Riigikohtule ka esialgse õiguskaitse taotlus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja A.L. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.