Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 10.10.2017, Tartu 3-17-1825 Vjatšeslav Koguti taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 31.08.2017. a käskkirja nr 6-4/281-1 täitmine Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a, 13.09.2017. a ja 19.09.2017. a määrused Vjatšeslav Koguti 17.09.2017. a, 21.09.2017. a ja 24.09.2017. a määruskaebused Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätkata Vjatšeslav Kogutile Tartu Halduskohtu poolt antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuste esitamisel Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 ja 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale.
2.Võtta Vjatšeslav Koguti määruskaebused Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 ja 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale ringkonnakohtu menetlusse.
3.Jätta Vjatšeslav Koguti 17.09.2017. a määruskaebuses esitatud taotlus täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata.
4.Jätta Vjatšeslav Koguti 17.09.2017. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2017. määrus resolutsiooni p-i 2 osas muutmata.
5.Tagastada Vjatšeslav Koguti 21.09.2017. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.09.2017. a määruse peale.
6.Jätta Vjatšeslav Koguti 24.09.2017. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.
7.Täiendada Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega Vjatšeslav Koguti 12.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse osas menetlusabi andmiseks ning täiendada halduskohtu 19.09.2017. a määruse resolutsiooni järgmise sõnastusega: „Vabastada Vjatšeslav Kogut riigilõivu tasumise kohustusest 12.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.“
8.Jätta Vjatšeslav Koguti 24.09.2017. a määruskaebus halduskohtu 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määrus resolutsiooni p-i 2 osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 5-7 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 206 lg 2, § 119 lg 1, § 88 lg 5). Muus osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 31.08.2017. a käskkirjaga nr 6-4/281-1 V. Koguti suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (piiratakse kinnipeetava käimist taasühiskonnastavates tegevustes), kehakultuuriga tegelemise keelamist (keelatakse spordisaali ja -väljakute kasutamist) ning iga kord enne kambrisse sisenemist kinnipeetavale ohjeldusmeetmetena käeraudade peale panemist (taha asetatud kätele), olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte.
2.Viru Vangla registreeris 05.09.2017 V. Koguti vaide, milles ta palus tunnistada kehtetuks vangla 31.08.2017. a käskkiri, eemaldada käerauad, võimaldada tööl käia ja õppida eesti keelt.
3.V. Kogut esitas 03.09.2017 esialgse õiguskaitse taotluse (saabus kohtusse 05.09.2017), milles ta palus peatada Viru Vangla 31.08.2017. a käskkiri ja kohustada vanglat paigutama ta tagasi avatud osakonda, võtta temalt ära käerauad, ennistada ta eesti keele kursusele ja tööle sööklasse. V. Koguti väitel viskas ta kogemata ära paki, milles oli veel sigarette ning ta selgitas ametnikele oma viga ja palus panna sigaretid kappi tagasi, aga seda ei lubatud. V. Koguti väitel olid tema käed suunatud ette, et osutada kapis olevale tühjale pakile ning ta ei ähvardanud ametniku elu või tervist, vaid ta täitis korralduse minna oma kambrisse. V. Koguti arvates kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjendamatult. Taotleja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad selleks vahendid.
4.Tartu Halduskohus vabastas 12.09.2017. a määrusega V. Koguti riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et taotleja ei ole välja toonud, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise eesmärgiks ei ole vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamine, mistõttu ei käsitlenud kohus taotleja väiteid selle kohta, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli põhjendatud. Kohtu hinnangul kaalub avalik huvi üles selle, et taotleja peab taluma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vähemalt kuni käskkirja õiguspärasuse üle peetava vaidluse lõppemiseni. Kohtu arvates julgeoleku tagamist vanglas ja vanglaametnike tervise kaitset tuleb pidada kaalukamaks sellest, et taotleja peab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu taluma mõningast ebamugavust ja piiranguid. Kohus leidis, et praegusel juhul tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine, et taotleja võib olla saavutanud vaidluse eesmärgi, kuid sellise olukorra loomise eelduseks olevat ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust taotleja puhul ei ole.
5.V. Kogut esitas 07.09.2017 esialgse õiguskaitse taotluse (saabus kohtusse 12.09.2017), milles ta väitis, et soovib täiendada oma taotlust uute asjaoludega ning märkis, et tema elule ja
tervisele on ohtlik see, kui ta liigub koridorides ja treppidel käeraudades. Ka on takistatud enesekaitse kallaletungi korral. V. Kogut palus kohtul kohustada vanglat võtma käerauad maha vaidemenetluse ajaks.
6.Tartu Halduskohus jättis 13.09.2017. a määrusega V. Koguti 07.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohus leidis, et taotleja ei ole välja toonud uusi asjaolusid võrreldes nendega, millele ta tugines või millele tal oli võimalik tugineda algse taotluse esitamisel. Taotluses toodud asjaolud esinesid alates vaidlusaluse käskkirja andmisest ning ka taotleja ise ütleb, et ta liigub sel viisil alates 01.09.2017. Seega puudus kohtul alus 12.09.2017. a määruses toodud kohtu seisukohtade ümbervaatamiseks.
7.V. Kogut esitas 12.09.2017 esialgse õiguskaitse taotluse (saabus kohtusse 14.09.2017), milles ta väitis, et komistas ja kukkus metallist trepil ning käeraudade tõttu ei saanud ta kukkumist ja trauma saamist ära hoida, ning ka ei saa ta ennast kallaletungi korral kaitsta. Seega on käeraudade kohaldamisega tema elu ja tervis ohtu seatud.
8.Viru Vangla esitas 18.09.2017 vastuse kohtunõudele, milles ta palus jätta taotleja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla märkis, et taotleja on isik, kes võib käituda ettearvamatult ja agressiivselt, tuues näitena, et 15.09.2017 ründas taotleja läbi kambri toiduluugi toidujagajat ja valvurit. Vangla väitel taotleja ei kirjelda 12.09.2017. a juhtumit õigesti, sest videosalvestiselt nähtuvalt taotleja ei kukkunud, vaid imiteeris kukkumist ning videolt nähtuvalt käerauad ei seganud tema liikumist. Taotleja vigastused tekkisid väga tõenäoliselt tema enda aktiivse ja ennast kahjustava tegevusega. Vangla esitas kohtule meditsiinitõendi, mille kohaselt fikseeriti taotlejal 12.09.2017 vigastustena kriimustused mitmes kehapiirkonnas ja hematoom otsmikul. Vangla esitas kohtule ka videosalvestise, mille osas ta palus tunnistada menetluse kinniseks, eemaldada taotleja salvestisega tehtavatelt menetlustoimingutelt ja toimikuga tutvumisel taotlejale vastavat infot mitte väljastada, sest tegemist on vangla turvalisuse ja vanglas toimepandavate rikkumiste vältimise seisukohast olulise avaliku huviga, mis kaalub üles taotleja huvi andmetega tutvumiseks.
9.Tartu Halduskohus keelas 19.09.2017. a määrusega taotlejal tutvuda 12.09.2017. a sündmuse videosalvestisega ja saada selle koopiaid või ärakirju (resolutsiooni p 1) ning jättis 12.09.2017. a taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus pidas põhjendatuks mitte anda taotlejale võimalust tutvuda videosalvestisega ja saada selle koopiaid või ärakirju. Kohus nõustus, et vangla julgeoleku tagamise huvides ei saa kinnipeetavale avaldada andmeid, mis näitavad turvakaamerate asukohta ja salvestusvõimet. Kohus veendus, et vangla kirjeldus kajastab salvestiselt nähtuvat täielikult ja õigesti. Seega ei ole taotleja menetlusõigused piiratud olenemata sellest, et ta videosalvestisega tutvuda ei saa. Kohus mõistis 12.09.2017. a taotlust nii, et taotleja soovib 12.09.2017. a määruses tehtud kohtu otsustuse ümbervaatamist käeraudade kohaldamise osas. Kohus märkis, et iseenesest on õige, et käte fikseerimine selja taha võib mõjutada inimese liikumist, eriti kui inimene on loomult kohmakas või tal on raskusi tasakaalu hoidmisega, kuid kohtule esitatud videosalvestis näitab, et taotleja puhul see nii ei ole. Salvestiselt nähtuvalt liigub taotleja selja taha paigaldatud käeraudades kiiresti ja osavalt, s.h trepil astmeid vahele jättes. Samuti tõuseb taotleja kiiresti ja ilma abita lamavast asendist püsti. Selja taha paigaldatud käerauad ei häiri taotleja liikumist või tasakaalu. Kui taotleja sellist häiringut tajuks, siis liiguks ta treppidel aeglaselt ja ettevaatlikult. Kohtu väitel ei ole salvestise põhjal õige see, et taotleja komistas trepil ja kukkus, vaid taotleja peatus, vaatas ringi (tõenäoliselt selleks, et teha kindlaks, et trepikoda on tühi), liikus trepist alla ja imiteeris kukkumist. Taotleja kehaasend ja liikumise viis on iseloomulikud kontrollitud liikumisele, mitte kontrollimatule kukkumisele. Kuna taotleja ei ole põhistanud, millist
kallaletungi ta kardab, siis kohus seda taotleja argumenti ei käsitlenud. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole usutav taotleja väide, et liikumine selja taha paigaldatud käeraudades seab ohtu tema elu ja tervise, vaid pigem leidis kinnitust, et taotleja on ettearvamatu käitumisega ega pruugi valida vahendeid oma eesmärgi saavutamiseks. Seega ei ole võimalik vaidlustatud käskkirjas kohaldatud meetmete leevendamine esialgse õiguskaitse korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.V. Kogut esitas 17.09.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määrus resolutsiooni p-i 2 osas; nõuda välja 12.09.2017. a õiend vangla meditsiiniosakonnast; vabastada ta riigilõivust. V. Kogutile on arusaamatu, millega on rikutud vangla julgeolekut, kui ta ei rünnanud ametnikku, mistõttu on ebaselge, miks kohaldati erivahendeid käte seljataha panemisega, milline on äärmuslik abinõu ja seda ei ole vangla kohaldanud mitte ühegi teise kinnipeetava suhtes. V. Koguti väitel käerauad seavad ohtu tema elu ja tervise ning rikutud on PS §-i 16 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 2. V. Kogut märkis, et ta igapäevaselt käib mööda treppi, millel võib kukkuda ning käed seljataga raudus olukord suurendab traumaohtu ja surma saamise riski, sest tema enesekaitse refleksid on käeraudadega likvideeritud. V. Koguti väitel kukkus ta 12.09.2017 trepil ja saadud trauma on fikseeritud medõe poolt.
11.V. Kogut esitas 21.09.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.09.2017. a määrus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. V. Kogut ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohta tehtud määruse ümbervaatamiseks ei ole alust, sest ta kukkus 12.09.2017 trepil ja sai vigastada, kuna oli käeraudades.
12.V. Kogut esitas 24.09.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määrus ja rahuldada tema taotlus ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. V. Koguti väitel ei ole ükski inimene kindlustatud õnnetusjuhtumi eest, seda eriti olukorras, kus sellele aitab kaasa käte fikseerimine tagant, mis mõjutab inimese liikumist ja väldib enesekaitse funktsiooni. V. Koguti väitel ei vasta tegelikkusele vangla nimetatud 15.09.2017. a sündmus, sest vastasel juhul oleks vangla esitanud kohtule ka videosalvestise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Taotleja on esitanud määruskaebused Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a, 13.09.2017. a ja 19.09.2017. a määruste peale. Taotleja palub 17.09.2017. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määrus (tl 21-22) resolutsiooni p-i 2 osas, millega halduskohus jättis rahuldamata V. Koguti 03.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse (tl 1-7p, tõlge tl 9-10). 21.09.2017. a määruskaebuses palub taotleja tühistada Tartu Halduskohtu 13.09.2017. a määrus (tl 35), millega halduskohus jättis rahuldamata V. Koguti 07.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse (tl 24-27, tõlge tl 29-30). 24.09.2017. a määruskaebuses palub taotleja tühistada Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määrus (tl 53-54p), millega halduskohus keelas taotlejal tutvuda 12.09.2017. a sündmuse videosalvestisega (resolutsiooni p 1) ja jättis V. Koguti 12.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse (tl 41-42p, tõlge tl 43) rahuldamata (resolutsiooni p 2). Tartu Halduskohus vabastas 28.09.2017. a määrusega taotleja menetlusabi jätkuvuse tõttu riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel ja võttis halduskohtu 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. V. Koguti 24.09.2017. a määruskaebuses märgitust järelduvalt on
määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks ka Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2.
14.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus esmalt Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 ja 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebuste menetlusse võtmise küsimuse (I) ning seejärel Tartu Halduskohtu 13.09.2017. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise küsimuse (II). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus seisukoha V. Koguti 17.09.2017. a määruskaebuse põhjendatuse osas (III) ja seejärel 24.09.2017. a määruskaebuse põhjendatuse osas (IV). I
15.HKMS § 114 lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse esitajale määruskaebemenetluses menetlusabi andmise eelduste esinemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Arvestades vangla poolt 21. ja 27.09.2017 esitatud määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtetelt nähtuvaid andmeid perioodide 17.05.-16.09.2017 (17.09.2017. a määruskaebuses esitatud menetlusabi taotlus) ja 24.05.-23.09.2017 (24.09.2017. a määruskaebuses esitatud menetlusabi taotlus) kohta on ringkonnakohtu hinnangul menetlusabi andmise eeldused jätkuvalt täidetud ning käesolevas menetlusstaadiumis puuduvad alused menetlusabi jätkuvuse katkestamiseks. Seega tuleb V. Kogut vabastada määruskaebuste esitamisel riigilõivu (15 eurot ja 15 eurot) tasumisest Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale ja 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale.
16.V. Koguti määruskaebused Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale ja 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale vastavad määruskaebusele esitatavatele nõuetele ja on esitatud tähtaegselt. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus V. Koguti määruskaebused Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale ja 19.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse.
17.Arvestades, et Viru Vangla on V. Koguti 12.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse osas endapoolse seisukoha (tl 47-48) esitanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda vanglalt seisukohta eelmärgitud määruskaebuste osas. II
18.HKMS § 203 lg 1 kohaselt halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 206 lg 1 järgi kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui seadustik teisiti ette ei näe. HKMS § 50 lg 1 järgi loetakse avalduseks ka kohtule esitatav taotlus. Seega laieneb eeltoodud säte ka esialgse õiguskaitse taotlusele. Avalduse samasisulisuse nõue tähendab, et võrreldes
varasemalt lahendatud avaldusega ei tohi asjaolud olla muutunud ning avaldus peab olema esitatud samal alusel. Kui asjaolud on muutunud või esitatakse avaldus teisel alusel, pole HKMS § 55 lg 3 kohaldatav.
19.Halduskohus põhjendas 07.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist asjaoluga, et taotleja ei ole 07.09.2017. a taotluses välja toonud uusi asjaolusid võrreldes nendega, millele ta tugines või millele tal oli võimalik tugineda algse taotluse esitamisel, seega puudub alus 12.09.2017. a määruses toodud kohtu seisukohtade ümbervaatamiseks. Kuna tegemist on korduva esialgse õiguskaitse taotlusega, siis kuulus kohaldamisele HKMS § 55 lg 3, kuigi halduskohus ei ole sellele sättele määruses viidanud. HKMS § 55 lg-st 3 ei nähtu, et korduva avalduse läbi vaatamata jätmise kohta tehtud määruse peale saaks esitada määruskaebuse. Sellekohast võimalust ei tulene ka HKMS § 203 lg-st 1 ega § 252 lg-st 7. Seetõttu pole Tartu Halduskohtu 13.09.2017. a määrus vaidlustatav ja V. Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.09.2017. a määruse peale tuleb talle tagastada.
20.Kuna ringkonnakohus tagastab V. Koguti määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.09.2017. a määruse peale, siis ei ole vajalik tasuda määruskaebuselt riigilõivu ning seetõttu ei ole vajalik ringkonnakohtul selles osas menetleda määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlust. III
21.V. Kogut palub 17.09.2017. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määrus resolutsioon p-i 2 osas, millega kohus jättis tema 03.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
22.Ringkonnakohus leiab, et 17.09.2017. a määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse esitajal tuleb HKMS § 250 lg 2 kohaselt oma taotlust põhistada, mis tähendab konkreetsete ja veenvate selgituste esitamist selle kohta, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saabuksid taotluse rahuldamata jätmisel. HKMS § 63 kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Kuigi taotleja ei märkinud halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses põhjendusi, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega, siis taotleja on määruskaebuses põhjendusena märkinud, et tema elu ja tervis on ohus, kuna ta peab koridoris ja trepil liikuma käed selja taga raudus. Eeltooduga seonduvalt peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks märkida, et vaidlustatud määruse puhul on halduskohus lahendanud taotleja 03.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotlust, mistõttu ei ole asjakohane tema viide hilisemale, 12.09.2017 toimunud sündmusele. Samas ei lükka taotleja määruskaebuses esitatud väited ümber halduskohtu põhjendust, et avalik huvi kaalub praegusel juhul üles selle, et taotleja peab taluma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Julgeoleku tagamine vanglas on vangla avalikes huvides täidetav ülesanne. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vangla 31.08.2017. a käskkirjas (tl 19-20) märgitu õigsuses, mistõttu ei anna taotleja väide ametnike mitteründamise kohta ja teiste kinnipeetavate suhtes käeraudade mittekohaldamise kohta alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist ning praegusel juhul tähendaks esialgse õiguskaitse
kohaldamine, et taotleja võib olla saavutanud vaidluse eesmärgi. Taotleja ei ole määruskaebuses eeltoodut ümber lükanud.
24.Taotleja väidab määruskaebuses, et käeraudade panek seab tema elu ja tervise ohtu, seega on rikutud PS §-i 16 ja EIÕK art-t 2. Taotleja viidatud PS § 16 ja EIÕK art 2 sätestavad isiku subjektiivse õiguse elule, millele vastandub riigi kohustus seda kaitsta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas ilmselgelt järeldada, et vangla oleks eelviidatud kohustust rikkunud. Põhjendamatu on ka taotleja väide tema elu ja tervise ohustamise kohta, sest isikul endal on võimalik ohtu vältida, olles kõndides ettevaatlik ning liikudes koridorides ja treppidel aeglases tempos.
25.Kaebaja palub 17.09.2017. a määruskaebuses nõuda vanglalt välja 12.09.2017. a õiend. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on vangla 18.09.2017. a vastuse lisana halduskohtule taotletud 12.09.2017. a tõendi esitanud (tl 50). Seega on kaebaja nõutud tõend asjas juba olemas, mistõttu jätab ringkonnakohus kaebaja 17.09.2017. a taotluse täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata.
26.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus V. Koguti 17.09.2017. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määruse resolutsiooni p 2 osas muutmata. IV
27.V. Kogut palub 24.09.2017. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määrus, millega kohus keelas taotlejal tutvuda 12.09.2017. a sündmuse videosalvestisega (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata tema 12.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2).
28.Asja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja 12.09.2017 halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse. RLS § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Taotleja ei ole eeltoodud taotluse esitamisel riigilõivu tasunud ega ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist sõnaselgelt taotlenud. Siiski saab ringkonnakohtu hinnangul pidada tõenäoliseks, et taotlejal oli soov ka 12.09.2017. a taotluse esitamisel saada riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Seda kinnitab asjaolu, et 03.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluses ja ka 17.09.2017. a määruskaebuses palus taotleja end vabastada riigilõivu tasumisest. Halduskohus on küll taotleja 12.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud, kuid jätnud eelnevalt lahendamata riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise või mittevabastamise küsimuse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus võimalikuks anda ise hinnang taotleja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise põhjendatusele 12.09.2017. esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
29.Menetlusosalisele menetlusabi andmised tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja
transpordile. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetavate puhul sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikuarvele, s.h lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, elektriseadmete kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast ehk 23,50 eurot.
30.Vangla poolt 07. ja 21.09.2017 esitatud taotleja isikukonto väljavõtetest nähtuvalt on tema nelja viimase kuu sissetulek enne 12.09.2017. a taotluse esitamist (perioodil 12.05.-11.09.2017) olnud 320 eurot. Taotleja sissetulekutest on seaduse alusel nõuete fondi ja vabanemisfondi ning elektri eest maha arvatud 226,52 eurot, millele lisandub igakuiste vältimatute kulutustena nelja kuu arvestuses 94 eurot, seega kokku 320,52 eurot. Eeltoodust nähtuvalt ei suutnuks taotleja oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu (15 eurot) tasuda. Seega kuulub taotleja 12.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamisele. Ringkonnakohus täiendab Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määruse põhjendusi eeltoodud põhjendustega ning täiendab ka määruse resolutsiooni, vabastades V. Koguti riigilõivu tasumise kohustusest 12.09.2017. a esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
31.Ringkonnakohus leiab, et V. Koguti 24.09.2017. a määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Taotleja väited õnnetusjuhtumite võimalikkuse osas ei väära halduskohtu seisukohta, mille kohaselt kohtule esitatud videosalvestis näitab, et taotleja ei ole kohmakas ega ole tal ka raskusi tasakaalu hoidmisega. Taotleja ei ole määruskaebuses kahtluse alla seadnud kohtu kirjelduse õigsust videosalvestise kohta. Ka ei ole ta väitnud, et tema menetlusõigused oleksid piiratud ebamõistlikult määral, põhjusel, et ta ei saa videosalvestisega tutvuda. Taotleja viide 15.09.2017. a sündmusele ei ole asjakohane, kuna see ei seondu käesoleva vaidluse esemega. Kokkuvõttes on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et vaidlustatud käskkirjas kohaldatud meetmete leevendamine esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik.
32.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus V. Koguti 24.09.2017. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.09.2017. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.