K.-H.K. kaebus Kuusalu Vallavolikogu 29.03.2017 otsuse nr 20 resolutsiooni p 1 tühistamiseks ja Kuusalu Vallavolikogu kohustamiseks vaadata uuesti läbi tema taotlus arvata Rätsepa kinnistu (katastritunnus 35203:001:0112) Pudisoo ühisveevärgi piirkonnast välja
Menetlusosalised
Kaebaja –H.K. Vastustaja – Kuusalu vald, volitatud esindajad Janne Heredia Gonzalez ja v.adv Rivo Kaldvee
Asja läbivaatamine
12.09.2017 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.11.2017 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kuusalu Vallavolikogu 10.02.2016 otsusega nr 4 võeti vastu Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016–2027 (RT IV, 13.02.2016, 29), mille alusel kuulub ühisveevärgi piirkonda mh Pudisoo külas asuv Rätsepa kinnistu (katastritunnus 35203:001:0112).
2.K.-H.K. Rätsepa kinnistu omanikuna esitas 29.08.2016 Kuusalu vallale avalduse arvata Rätsepa kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas (edaspidi: ÜVK) fikseeritud Pudisoo ühisveevärgi piirkonnast välja. 06.03.2017 esitas K.-H. K. korduva avalduse.
3.Kuusalu Vallavolikogu otsustas 29.03.2017 otsusega nr 20 mitte algatada Kuusalu valla ÜVK muutmist eesmärgiga Rätsepa kinnistu (katastritunnus 35203:001:0112) Pudisoo ühisveevärgi piirkonnast välja arvata. 1) Pudisoo küla veevarustuse korraldamiseks on Kuusalu vald kehtestanud ÜVK, millega nähakse ette Pudisoo küla veevärgi laiendamine. Perspektiivselt nähakse ÜVK-s ette ka ühisveevärgiga liitumispunkti rajamine Rätsepa kinnistu jaoks. 2) Keskkonnalahendused OÜ on 2016. a koostanud tehnoloogilise projekti Pudisoo küla puurkaev-pumpla ja veetorustiku rajamiseks. Nimetatud projekti realiseerimiseks on Kuusalu Vallavalitsuse 2017. a eelarves ette nähtud vastavad rahalised vahendid. Samuti on projekti teostamiseks käesoleva aasta veebruaris esitatud SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taotlus kaasfinantseeringu saamiseks. 3) Kuusalu Vallavolikogu keskkonnakomisjon ei toetanud 12.10.2016 istungil Rätsepa kinnistu Pudisoo küla ühisveevärgi piirkonnast väljaarvamist. Rätsepa kinnistu ühisveevärgi piirkonnast väljaarvamiseks on vajalik muuta Pudisoo küla ühisveevärgiala piire, mille teostamiseks tuleb algatada Kuusalu valla ÜVK muutmine avaliku menetluse käigus. Lisaks küla teistele elanikele arvamuse avaldamise võimaldamisele tuleb muudatus kooskõlastada Terviseameti ja Keskkonnaametiga. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et Pudisoo küla ÜVK piirkonna vähendamisel väheneb perspektiivselt piirkonnas elavate ühisveevärgi kasutajate arv ning KIKle esitatud taotlus võib olla vähem abikõlbulik. See mõjutab ka teisi piirkonnas elavaid inimesi.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 08.05.2017 kaebus, milles K.-H. K. palub tühistada Kuusalu Vallavolikogu 29.03.2017 otsuse nr 20 resolutsiooni p 1 ja kohustada vallavolikogu uuesti küsimust lahendama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja kolis 06.06.2014 lastega maale elama (Kuusalu vald, Pudisoo küla, Rätsepa kinnistu). Kaebaja ootas, et Kuusalu vald leiab vahendid, et oma seadusest tulenevat kohustust täita, kuid vald lükkas oma kohustuse täitmise aastasse 2027. Seejuures tuleb arvestada, et kuni 2027. aastani on vastustajal õigus Kuusalu valla ÜVK-d muuta ja tühistada. Käesolevaks ajaks on selge, et vald ei investeeri Pudisoo küla veetrassi rajamisse. Tulenevalt asjaolust, et Kuusalu vald ei ole suutnud 10 aasta jooksul Pudisoo küla veeprobleeme lahendada, soovib kaebaja, et Kuusalu Vallavolikogu arvaks Rätsepa kinnistu ÜVK-st välja. 2) 2016. a taotles Kuusalu Vallavalitsus KIK-lt toetust ca 360 000 eurot Pudisoo küla ühisveevärgi väljaehitamiseks. KIK jättis taotluse rahuldamata mitmel põhjusel, muuhulgas ei olnud Kuusalu vald planeerinud omafinantseeringut, tegemata olid veeanalüüsid olemasolevatest salvkaevudest jne. 2017. a taotles Kuusalu Vallavalitsus KIK-lt toetust ca 260 000 eurot, mis on vähem kui varasemal korral. 2017. a eelarves ei ole Kuusalu vald näinud ette ühtegi eurot Pudisoo küla veetrassi rajamiseks. Kuusalu valla eelarvesse on planeeritud 2(7)
3-17-972 toetus KIK-lt 224 000 eurot. See rahastus ei ole garanteeritud. Vald ei ole ka käesoleval aastal KIK-lt toetuse saamise tingimusi täitnud. KIK-le esitatud taotluses on arvestatud keskmise inimeste arvuga ruutkilomeetri kohta Eestis tervikuna ning see ei ole ühelgi moel seotud Pudisoo küla elanikega, kes tegelikult vett vajavad. 3) Kui Rätsepa kinnistu ÜVK alast välja arvata, ei muutu teiste Pudisoo küla elanike jaoks midagi, sest ÜVK alasse ei kuulu kogu Rätsepa kinnistu, vaid väike osas sellest ning üksnes neli inimest. Rätsepa kinnistust saab ÜVK ala edasi minna kinnistuga katastritunnusega 35203:001:00554 (mis on Rätsepa kinnistu vastas/paralleelne naaber) ning ka praegu on nimetatud kinnistu ÜVK alas, seega ei ole põhjendatud väide, et siis jäävad teised kinnistud samuti ÜVK alast välja. 4) Kui Kuusalu Vallavolikogu arvab Rätsepa kinnistu ÜVK alast välja, on kaebajal võimalik taotleda hajaasustuse programmist kuni 6500 eurot toetust, et rajada kinnistule puurkaev. Võimalus saada hajaasustuse programmist toetust on suur, sest Kuusalu Vallavalitsus on puurkaevu rajamiseks väljastanud ehitusloa. Samuti on täidetud taotleja eeldused toetuse saamiseks, kuna tegemist on väikeste lastega perega. Kui Rätsepa kinnistu kuulub ÜVK alasse, ei saa hajaasustuse programmist raha taotleda, sest ÜVK aladel asuvatele kinnistutele toetust ei anta. 5) Rätsepa kinnistul ei ole kohustust ÜVK-ga liitumiseks. Rätsepa kinnistu ei ole avaldanud soovi ühisveevärgiga liitumiseks. KOV ei ole kaebajaga kooskõlastanud ÜVK veetrassi vedamist üle Rätsepa kinnistu, kuigi projekti kohaselt jookseb veetrass üle Rätsepa kinnistu. Samuti ei ole veetrassi vedamist kooskõlastatud Harju Maavalituse ja Maanteeametiga, sest hetkel kehtiva projekti kohaselt jookseb veetrass reformimata riigimaal ja riigimaanteel. Maanteeamet ei nõustu veetorustiku rajamisega riigimaantee maaüksusele ja Harju Maavalitsus ei nõustu veetorustiku rajamisega reformimata riigimaale (kohaliku tee maa). Ilma maa valitseja nõusolekuta antud maadele torustiku rajamine on perspektiivitu. 6) Projekti kohaselt rajatakse uus puurkaev Kivi-Sepa kinnistule, mis on eraomandis. Arvestada tuleb asjaoluga, et reaalservituut on seatud 50 aastaks, käesolevaks ajaks on reaalservituudi tähtaeg veel 48 ja pool aastat.
6.Kuusalu vald palub jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. 1) Kuusalu valla 2017. aasta eelarve seletuskirja lk-lt 36 nähtub, et veemajanduse all on eelarves ette nähtud hajaasustuse programmile 40 000 eurot ja Pudisoo küla veetrassi ehitusele 266 000 eurot. Lk-lt 35 nähtub, et investeerimistegevuse tuluna on eelarves ette nähtud KIK toetus Pudisoo küla veetrassi rajamiseks summas 224 000 eurot ning Maavalitsuselt hajaasustuse programmi toetus summas 20 000 eurot. Tabelis „Investeerimistegevuse kulud tegevusalade lõikes“ on 2017. a veemajanduse eelarve kulu summana välja toodud 306 000 eurot, millest toetus moodustab 244 000 eurot (KIK-lt 224 000 eurot + Maavalituse 20 000 eurot). Lihtne aritmeetika näitab, et investeerimistegevuste omaosaluseks on seega planeeritud 62 000 eurot, millest 20 000 eurot on ette nähtud hajaasustuse programmi toetuste katteks ning 42 000 eurot Pudisoo ühisveevärgi rajamise omaosaluse katteks. 2) Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 2 lg 1 kohaselt on ühisveevärk ja kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Kuusalu valla ÜVK-s on ühisveevärgi alade määratlemisel lähtutud muuhulgas nimetatud vähemalt 50 elaniku nõudest. Ühisveevärgi arendamine ning väljaehitamine toimub ÜVK alusel ning projektide elluviimiseks on vajalik KIK toetus. Vastustajale teadaolevalt arvestatakse KIK taotlustes kas keskmist leibkonnaliikmete arvu projekti piirkonna maakonnas Statistikaameti andmetel või piirkonna tegelike elanike arvu, mis on KOV poolt kinnitatud rahvastikuregistri väljavõtte alusel. Pudisoo küla elanike arv 01.01.2017 seisuga on 54 inimest. 3(7)
3-17-972 Pudisoo küla elanikud toetavad jätkuvalt küla veevärgi arendamist. Kuna Pudisoo küla elanike arv on niigi ühisveevärgi piirkonna definitsioonist lähtuvalt piiripealne ning valdav osa küla elanikest toetab ühisveevärgi väljaarendamist piirkonnas, on põhjendatud arvestada võimalusega, et Pudisoo küla ÜVK piirkonna vähendamisel (kasvõi Rätsepa kinnistu elanike võrra) väheneb perspektiivselt piirkonnas elavate ühisveevärgi kasutajate arv ning KIK-le esitatud taotlus võib olla vähem abikõlbulik. 3) Vastavad kooskõlastused Pudisoo küla ühisveevärgitrassi väljaehitamiseks hangitakse pärast KIK-lt rahastusotsuse saabumist, kui on selge, et projekt realiseerub. Kaebaja väite aluseks, et ei Maanteeamet ega ka Harju Maavalitsus ei nõustu veetorustiku rajamisega, on nimetatud ametite vastused kaebaja soovile ehitada eratrass reformimata riigimaale (teemaa) ning riigimaanteele. Kaebaja on jätnud oma kaebuses märkimata, et nimetatud asutused ei andnud eratrassi rajamiseks oma kooskõlastust, kuna tegemist ei olnud avalikes huvides rajatava trassiga. Ühisveevärgitrassi ehitamine aga on avalikes huvides rajatav trass. 4) Majapidamised, kus elavad rahvastikuregistri alusel alla 18-aastased isikud ning muu kohaliku omavalitsuse (edaspidi: KOV) poolt eelistatava sihtrühma esindajad, on hajaasustuse programmis tõesti eelisseisus, kuid see on ainult üks programmis esitatavatest tingimustest. Laste olemasolu üksi ei garanteeri programmist toetuse saamist. 5) Projektikohase Kivi-Sepa kinnistule rajatava puurkaevu reaalservituudi lõppedes 48 ja poole aasta pärast reaalservituuti kas pikendatakse või leitakse piirkonna teenindamiseks mõni teine alternatiivne lahendus. Kuusalu Vallavolikogu ei põhjenda oma otsuses Rätsepa kinnistut ÜVK alalt mitte välja arvata väitega, et Rätsepa kinnistu väljaarvamisel jääksid teised kinnistud ka ÜVK alast välja. 6) Vaidlustatud otsuse näol on tegemist menetlustoimingu, mitte haldusaktiga, kaebajal puudub õigus selle vaidlustamiseks. Samuti on tegemist väärtusotsusega. Kohtul puudub pädevus hinnata, kas vastustaja otsus oli otstarbekas. See, et kaebaja ei saa taotleda mõnda toetust, ei tähenda, et Kuusalu vald rikuks vaidlusaluse otsusega kaebaja õigusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Haldusorgani poolt vastu võetud arengukava võib olla õigusakt või toiming. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda arengukava sisust. Kui arengukava sisaldab abstraktseid õigusnorme või kui sellega tahetakse kellelegi tekitada õigusi või kohustusi väljaspool täitevvõimu aparaati, siis võib tegemist olla õigustloova akti või haldusaktiga. Kui see omab aga üksnes informeerivat või haldusorgani edasist tegevust planeerivat sisu ilma, et see kellelegi õigusi või kohustusi tekitaks, on arengukava vaadeldav halduse toiminguna (vt. Riigikohtu 29.01.2004 otsus nr 3-3-1-81-03, p 19).
8.ÜVVKS § 4 lg 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon KOV volikogu kinnitatud ÜVK alusel. ÜVK peab ÜVVKS § 4 lg 2 kohaselt sisaldama ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte (p 1), dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolualade põhiskeemi (p 2), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust (p 3). Kohtu hinnangul omab ÜVK nii haldusorgani edasist tegevust planeerivat, s.o haldusesisest (ÜVVKS § 4 lg 2 p-d 2 ja 3), kui ka halduse välist mõju (ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade määramine – ÜVVKS § 4 lg 2 p 1), mõjutades isikute subjektiivseid õigusi. ÜVVKS § 8 lg 2 kohaselt on ühisveevärgi jakanalisatsiooniga kaetud alal kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. ÜVK-ga määratletavasse ühisveevärgi piirkonda kuulumine ei tekita isikule otseselt kohustusi, kuna ÜVVKS-st ega teistest õigusaktidest ei tulene tarbijale ühisveevärgiga liitumise kohustust pelgalt ühisveevärgi piirkonda kuulumise tõttu: kinnistu 4(7)
3-17-972 veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel (vt ÜVVKS § 5 lg 2). Samas võib ühisveevärgi piirkonda kuulumine isiku õigusi riivata. Seda nt olukorras, kus isikule ei ole KOV poolt tagatud ühisveevärgi teenust (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1), samas on aga takistatud mõistlike alternatiivide (nt isikliku puurkaevu rajamine) kasutamine. Olukord, kus ühisveevärgi arendamine on perspektiivitu, kaebajal aga puudub ühisveevärgi alasse kuulumise tõttu võimalus puurkaevu rajamiseks toetust taotleda, võib isiku õigusi riivata. Sellist olukorda kaebaja väidab. Seetõttu on K.-H. K. õiguste riive võimalik ning eelduslikult on tal kaebeõigus.
9.Kohus leiab, et ÜVK on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 mõttes. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. ÜVK on haldusakt, mis on suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. ÜVVKS § 4 lg 4 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Viidatud sättest tulenevalt on ühisveevärgi piirkonda kuulumine kinnistuga, mitte kinnistu omaniku isikuga seotud õigus. Ühisveevärki tuleb arendada selliselt, et kõiki ühisveevärgi piirkonda jäävaid kinnistuid oleks võimalik ühisveevärki liita, kui konkreetne kinnistu omanik seda soovib. Ühisveevärgiga liitumise otsus puudutab seevastu kinnistuomaniku õigusi ja kohustusi. Kuna ÜVK on käsitatav haldusaktina (üldkorraldus), on haldusaktina vaadeldav ka taotletud haldusakti andmisest (ÜKV muutmine) keeldumine (HMS § 43 lg 2). Kaebajal on keeldumise vaidlustamiseks vajalik isiklik puutumus (HKMS § 44 lg 1), kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Rätsepa kinnistu omanik, nimetatud kinnistu on aga Kuusalu valla ÜVK-s lülitatud Pudisoo küla ühisveevärgi piirkonda. Vaidlust ei ole ka selles, et hajaasustuse programmist (vt hajaasustuse programmi 2017. a programmdokument, https://www.eas.ee/wpcontent/uploads/2017/03/Programmdokument-2017.pdf; p-d 6.1.1 ja 2.1.3) ei saa taotleda toetust veesüsteemi rajamiseks piirkonda, kus on toimiv ühisveevärk või mis on vastavalt ÜVVKS §-le 4 määratletud ühisveevärgiga kaetavaks alaks ÜVK või planeeringu alusel. Õiguste riive tuvastamisel ei ole vaja hinnata, kuivõrd realistlik toetuse saamine oleks. Vastustaja ei ole ka väitnud, et toetuse saamine hajaasustuse programmist oleks ilmselgelt välistatud. See ei nähtu ka kohtule. Seega ei nõustu kohus vastustajaga, et kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Kui vaidlustatud otsus olekski käsitatav toiminguna, tuleks puutumuse jaatamise korral aktsepteerida tuvastamisnõuet (HKMS § 5 lg 1 p 6), st kaebus tuleks ikkagi sisuliselt läbi vaadata. Kas tegemist on n-ö väärtusotsustusega või mitte, saab hinnata asja sisulise läbivaatamise raames. Kohus märgib ka, et kaebuse tagastamine kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu on kohtu diskretsiooniline otsus (HKMS § 121 lg 2), st kaebuse sisulist läbivaatamist ka juhul, kui kaebeõigus on küsitav, ei saa pidada menetluslikuks veaks.
10.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane.
11.Esmalt tuleb kontrollida seda, kas vaidlustatud otsusel on õiguslik alus. Vastustaja on õigesti viidanud, et ühisveevärgi arendamine ja väljaehitamine toimub ÜVK alusel. Kohtu poolt juba varasemalt viidatud ÜVVKS § 4 lg-st 4 tulenevalt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal arendama ühisveevärki selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mida kohtu hinnangul ei saa arendada fragmentaarselt kinnistute kaupa, vaid 5(7)
3-17-972 ühisveevärk tähendab keskse süsteemi väljaarendamist, millega peab saama ühendada kõik ühisveevärgi piirkonnas asuvad kinnistuid. Nähtuvalt Pudisoo küla puurkaev-pumpla ja veetorustiku rajamise kaardist (tl 18) asub Rätsepa kinnistu Alle kinnistu ja Kaasiku kinnistu vahel ning veetrass mööduks kaebaja kinnistust igal juhul. Seega ei oleks faktiliselt võimalikki kaebaja kinnistut ÜVK piirkonnast „välja jätta“, kuna veetrass kulgeks kaebaja kinnistu lähedalt ikkagi. Selles valguses ei saa vastustaja keeldumist põhjendamatuks lugeda.
12.Vastustaja on viidanud ka sellele, et Pudisoo küla ühisveevärgi piirkonna vähendamisel väheneb perspektiivselt piirkonnas elavate ühisveevärgi kasutajate arv ning KIK-le esitatud taotlus võib olla vähem abikõlbulik, see aga mõjutab teisi piirkonnas elavaid inimesi. Kuna kohtuistungi toimumise ajaks oli KIK Kuusalu valla taotluse Pudisoo küla ühisveevärgi arendamiseks rahuldanud, ei ole võimalik hinnata, kas olukorras, kus Rätsepa kinnistu oleks ühisveevärgi piirkonnast välistatud (Pudisoo küla ühisveevärgi piirkonna elanike arv oleks vähenenud nelja võrra), oleks KIK taotluse ikkagi rahuldanud. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et Pudisoo küla elanike arv on üsna lähedane sellele miinimumile (50 elanikku), mida ÜVVKS (§ 2 lg 1) ja KIK ühisveevärgi piirkonna puhul silmas peavad. Kuusalu valla ÜVK kohaselt oli veevärgi tarbijateks kava koostamise ajal 14 majapidamist (35 inimest). Perspektiivis oleks veevärgi tarbijateks aga 29 majapidamist 73 inimesega (Kuusalu valla ÜVK, lk 138). Kohus leiab, et kaebajale erandi tegemine võinuks KIK-le esitatud taotluse edulootusi mõjutada, arvestades, et Pudisoo küla ühisveevärgi piirkonnas elavate tarbijate arv on piiripealne. Ka selgelt põhjendamata erandite tegemine ühisveevärgi alal võinuks taotluse edulootusi negatiivselt mõjutada, ilma toetuseta oleks Kuusalu valla ÜVK realiseerimine aga küsitav. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja väitega, et Rätsepa kinnistu väljaarvamisega ei oleks teiste Pudisoo küla elanike jaoks midagi muutunud. Ühisveevärgi piirkonna vähendamine mõjutaks teisi piirkonnas elavaid inimesi ka seeläbi, et tõstaks tõenäoliselt ühisveevärgiga liitumise tasu. Liitumistasuga tagatakse mh ühisveevärgi arendamise kulusid (ÜVVKS § 6 lg 6 p 1).
13.Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud sisulisi argumente Rätsepa kinnistu ühisveevärgi piirkonda kuulumise vastu, pigem heidab kaebaja vastustajale ette ühisveevärgi arendamisega viivitamist. Ühisveevärgi arendamisega viivitamine, kui vastava kaebaja väitega ka nõustuda, ei muuda aga ÜVK-d ega selle muutmisest keeldumist õigusvastaseks. Kohtule ei nähtu ka, et esineks selline viivitamine, mis oleks vastustajale etteheidetav. Kuusalu valla ÜVK p-s 8.4 Investeerimisprojektide koondtabelis „Lühiajaline investeeringuprogramm 2016–2019“ on kavandatud Pudisoo küla puurkaev-pumpla rajamiseks 66 480 eurot ja Pudisoo küla ühisveevärgi laiendamiseks 220 800 eurot. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on esitanud taotluse KIK-le kaasrahastuse saamiseks (244 000 eurot) ning KIK on taotluse käesoleval aastal rahuldanud. Vastustaja on näidanud, et Kuusalu valla 2017. a eelarves on Pudisoo ühisveevärgi rajamise omaosaluseks planeeritud 42 000 eurot (vastus kaebusele, p 1). Kohtule nähtub, et Kuusalu valla ÜVK-d realiseeritakse ning ühisveevärki hakatakse Pudisoo külas laiendama lähiajal. Kohtule ei nähtu, et vald oleks oma kohustuse täitmise lükanud aastasse 2027, nagu kaebaja väidab. Vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et protsess käib (hanget valmistatakse ette) ning ühisveevärgi ehitustööd algavad tõenäoliselt sellel või järgmisel aastal.
14.Käesoleva kaebus raames ei ole vaja ega ka võimalik hinnata seda, millal ühisveevärk valmis saab ning kas praktikas esinevad võimalikud takistused (nt vaidlused maaomanikega) saavad projektile komistuskiviks. Kui ka kaebaja viidatud probleemid praktikas esinevad, nt tekib vaidlus kinnistuomanikega trassi kulgemise üle läbi eraomanikele kuuluva või riigi maa, ei saa see mõjutada Kuusalu valla ÜVK või selle muutmisest keeldumise õiguspärasust, kuna vastustajale ei saa olla etteheidetav see, et trassi rajamisel tekivad õiguslikud vaidlused. Siiski viitab kohus asjaõigusseaduse 1581 lg-le 1, mille kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides. Vastustaja on õigesti viidanud, et nii Harju 6(7)
3-17-972 Maavalitsuse (tl 21) kui ka Maanteeameti (tl 23) keeldumise põhjuseks oli see, et kaebaja kavandatud veetrass ei olnud avalikes huvides kavandatud rajatis. Viidatud vastustest ei saa välja lugeda mainitud riigiasutuste üldist vastuseisu ühisveevärgi arendamisele Pudisoo külas. Kokkuvõttes ei nõustu kohus kaebaja hinnanguga, et ühisveevärgi rajamine Pudisoo külla on perspektiivitu. Kaebajal ei ole takistusi puurkaevu rajamiseks ja oma autonoomse veevarustuse loomiseks. See, et kaebaja peab puurkaevu kulud ise tasuma, ei muuda vaidlustatud otsust ega Kuusalu valla ÜVK-d õigusvastaseks.
15.Kuna vaidlustatud õigusakti andmisel on õiguslik alus ja akti andmisel kaalutlusvigu ei esine, on vaidlusalune otsus õiguspärane ja tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.