Lõuna-Eesti Erametsa OÜ, Osaühing Robin Wood Trading ja MHM Invest OÜ kaebus Luunja Vallavolikogu
16.veebruari 2017. a otsuse nr 9 tühistamiseks ning asjas uue otsuse tegemise kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – Lõuna-Eesti Erametsa OÜ Kaebaja II – Osaühing Robin Wood Trading Kaebaja III – MHM Invest OÜ Kaebajate esindaja Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja – Luunja vald, esindaja Heiki Kuningas
Asja läbivaatamine
Istung 7. septembril 2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lõuna-Eesti Erametsa OÜ, Osaühing Robin Wood Trading ja MHM Invest OÜ kaebus.
2.Tühistada Luunja Vallavolikogu 16. veebruari 2017. a otsus nr 9 ja kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebajate 22. detsembri 2016. a detailplaneeringu algatamise taotlust.
3.Mõista Luunja vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 6297 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. novembril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Lõuna-Eesti Erametsa OÜ, OÜ Robin Wood Trading ja MHM Invest OÜ on Ratasvälja kinnistu, registriosa nr 3236904, katastritunnus 3201:001:0095, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 5,49ha, kaasomanikud (tl 10).
2.Lõuna-Eesti Erametsa OÜ esitas 10. veebruaril 2015 Luunja Vallavalitsusele taotluse Ratasvälja kinnistut hõlmava detailplaneeringu algatamiseks (tl-d 11-13). Lõuna-Eesti Erametsa OÜ pidas Luunja Vallavalitsusega nii enne kui pärast nimetatud taotluse esitamist detailplaneeringu algatamise eesmärgil läbirääkimisi ning muutis hiljem korduvalt ja oluliselt
10.veebruaril 2015. a detailplaneeringu algatamise taotlust, s.o 8. detsembril 2015. a (tl-d 8183), 18. mail 2016. a ja 22. detsembril 2016. a (tl-d 14-16). Käesolevas haldusasjas soovivad Ratasvälja kinnistu omanikud detailplaneeringu algatamist vastavalt 22. detsembri 2016. a taotlusele.
3.Luunja Vallavolikogu otsustas 16. veebruari 2017. a otsusega nr 9 mitte algatada detailplaneeringut Lohkva külas Ratasvälja maaüksusele (tl-d 48-49). Otsuses on kokkuvõtvalt järgmised põhjendused:
3.1.Vastavalt kehtivale Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kaardile on Ratasvälja maaüksusel asuv mets määratud metsaks Tartu linna rohelises vööndis. Teemaplaneeringu seletuskirjas sätestatakse, et ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks tuleb säilitada linnaümbruse metsatukad, rohelise võrgustiku mõistes mikrotasandil tugialad.
3.2.Vastavalt Luunja valla üldplaneeringu seletuskirjale on metsamaade mittemetsamajandusliku kasutuse piiramine tingitud metsamaade vähesusest Luunja vallas, eelkõige Tartu linnaga piirnevas rohelises vööndis.
3.3.Üldplaneering seab Ratasvälja kinnistu kasutamisele teatud piirangud, millised on planeeringust huvitatud isikutele olnud teada juba maa soetamisel. Planeeringutest tulenevaid piiranguid tuleb omanikel taluda.
3.4.Koostamisel oleva Tartumaa maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb Tartu linna lähialal üldplaneeringutes kavandada rohelise võrgustiku puhveralad väiksematele metsatukkadele ja loodusliku maakattega aladele ehk vältida nende muutumist ehituskruntideks.
3.5.Koostamisel olevas Luunja valla üldplaneeringu eskiislahenduses on Ratasvälja maaüksuse ala määratud kompensatsioonialaks, mille puhul on tegemist majandatavate või looduslike rohealade, liiklus-, tootmis- ja elamualade vaheliste puhveralade alaga.
3.6.Eeltoodust tulenevalt ei ole Ratasvälja kinnistule elamukruntide kavandamine Luunja valla üldplaneeringu põhimõtete ja eesmärkidega kooskõlas. Samuti taotlevad metsa ja loodusliku ala jätkuvat säilitamist ka koostamisel olevad kõrgema astme planeeringud.
3.7.Planeeringust huvitatud isikute poolt on detailplaneeringu algatamise taotlustes Ratasvälja maaüksusele eelkõige välja toodud oma arvamused, ja olulisi põhjendusi, mis omaks kaalu üldplaneeringu muutmiseks, välja toodud ei ole.
3.8.Metsa vähenemisega väheneks, mitte ei suureneks ökoloogiline tasakaal.
3.9.Metsa säilimine tagab maastiku mitmekesisuse. Elamumaa juurde tekitamine mitmekesisuse tekitamiseks ei ole vajalik.
3.10.Ala rekreatsiooniväärtus ei ole esmatähtis, olulisem on loodusliku puhverala säilimine elamualade vahel.
3.11.Avalik huvi metsamaa säilimise osas ei eelda, et seal peab tingimata inimene viibima. Inimese viibimine ei ole antud juhul obligatoorne ja eesmärk omaette, vaid eelkõige omab väärtust ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine metsa näol.
2(9)
3-17-675
4.Tartu Halduskohtusse saabus 23. märtsil 2017 Lõuna-Eesti Erametsa OÜ, Osaühing Robin Wood Trading ja MHM Invest OÜ kaebus, milles kaebajad paluvad kohtul tühistada Luunja Vallavolikogu 16. veebruari 2017. a otsus nr 9 ning kohustada Luunja Vallavolikogu otsustama uuesti 22. detsembri 2016. a taotluse alusel Ratasvälja kinnistu suhtes detailplaneeringu algatamine (tl-d 2-7).
5.Tartu Halduskohus jättis 27. märtsi 2017. a määrusega kaebuse käiguta andes kaebajatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (tl 60). Kaebajad kõrvaldasid puudused 28. märtsil 2017 (tl 62).
6.Tartu Halduskohus võttis 29. märtsi 2017. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 63).
7.Luunja vald palus 27. aprilli 2017. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitajate kanda (tl-d 67-71).
8.Tartu Halduskohus määras 1. juunil 2017. a asja läbivaatamisele kohtuistungil (tl 127). Istung toimus 7. septembril 2017 (istungiprotokoll tl-d 151-155).
9.Kaebajad esitasid kohtule 30. augustil täiendavad seisukohad (tl-d 131-134). Kaebajad esitasid 7. septembril 2017 kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl-d 158167). Vastustaja esitas 12. septembril 2017 seisukoha kaebajate menetluskulude kohta (tl 169). Kaebajad esitasid 12. septembril 2017 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, täiendavate menetluskulude nimekirja ja vastuväited vastustaja 12. septembri 2017. a menetlusdokumendile (tl-d 181-182).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebajad on taotlenud Luunja Vallavolikogu 16. veebruari 2017. a otsuse nr 9 tühistamist ning asjas uue otsuse tegemise kohustamist, väites järgmist:
10.1.Luunja vald on teostanud kaalutlusõigust õigusvastaselt ning vaidlustatud otsus on nõuetekohaselt motiveerimata. Otsus on pealiskaudne, kuivõrd valdava osa otsuse põhjendustest moodustavad Tartu Maavalitsuse Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja üldplaneeringu refereeringud. Vald on jätnud olulised asjaolud ning põhjendatud huvid kaalumata. Luunja vald pole käsitlenud kaebajate poolt taotluses esile toodud argumente ega põhjendanud oma seisukohti osas, milles need kaebajate seisukohtadega ei ühti. Haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.
10.2.Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringu algatamiseks esineb PlanS § 142 lg-s 1 sätestatud põhjendatud vajadus. Luunja vald on jätnud täielikult arvestamata asjaolu, kas ligikaudu 9 aasta või eelduslikult isegi pikema aja tagust olukorda kaitstav avalik huvi on püsinud tänaseni muutumatuna või on kaebajate kinnistu osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamine põhjendatud tulenevalt muutunud oludest või vajadustest. Piisavaks ei saa lugeda Luunja valla poolt otsuses esitatud paljasõnalist väidet, et üldplaneeringu muutmiseks kaalu omavaid asjaolusid ei ole välja toodud.
10.3.Eskiislahendus on kooskõlas Tartu linna rohelise vööndi kaitse-eesmärgiga. Kinnistu jääb väljapoole Tartu linna rohelise vööndi olulisemat osa, mis teemaplaneeringu seletuskirja p 6 kohaselt kulgeb läbi Tartu linna piki Emajõe kallast, millele on Luunja 3(9)
3-17-675
vallas jätkuks Kabina karjäär ja Luunja aleviku puhkealad. Üldplaneeringuga ette nähtud metsamaa kasutamise ja käsutamise kitsenduste eesmärgid kattuvad suuresti teemaplaneeringus Tartu linnas rohelise vööndi eesmärkidega. On selge, et eeltoodud kaitse-eesmärkide saavutamisel omab sisulist tähtsust üksnes haljastuse võimalikult suures ulatuses säilimine, mitte aga metsamaade osakaal maakatastris.
10.4.Eskiislahendus ei näe ette kinnistu tervikuna rohealast väljaarvamist. Kinnistust 75% ehk suurema osa edasine kasutusotstarve jääks vastavusse teema- ja üldplaneeringuga kinnistule seatud kitsenduste eesmärkidega, kusjuures olemasolevat ja loodavat puhkeväärtust täiendaks Ratasvälja ja Tagametsa tee äärde rajatav tervise- ja suusarada. Üldkasutatava maa-ala metsamaana majandamise välistamiseks oleks detailplaneeringuga võimalik kõnealune kinnistu osa määrata üldkasutatavaks haljasalaks, millel metsa majandamine on keelatud.
10.5.Kinnistu jätkuv majandamine metsamaana ei ole avalikes huvides. Kinnistu ei leia juba täna faktilist kasutamist lähiümbruse elanike, veel vähem valla elanike seas. Seisukoht, et metsamaa kui puhkeala suhtes esineb ühesuurune avalik huvi, olenemata sellest, kas seal kasvab mets või mitte, ei ole adekvaatne. Kinnistul asuva metsamaa suhtes saab avalikkuse jaoks tekkida puhkeväärtus tingimusel, et see on üldkasutatav. Kinnistu omanikel on õigus kolmandatel isikutel kinnistul viibimine keelata. Seevastu detailplaneeringuga oleks võimalik määrata kinnistul loodav parkmetsa ala avalikult kasutatavaks.
10.6.Täielikult meelevaldne on otsuses esmakordselt esitatud väide, et teema- ja üldplaneeringuga ette nähtud piirangute kaitse-eesmärkide omavahelises seoses on olulisemad ökoloogiline tasakaal ja maastikuline mitmekesisus ning rekreatsiooniväärtus on tagaplaanil. Peamine avalik huvi Tartu linna lähiümbruse metsatukkade säilitamise vastu saab lähtuda nende rekreatsiooniväärtusest. Samuti on Luunja vald jätnud täielikult kaalumata, milline on Luunja valla poolt avalike väärtuste (metsamaa säilimine, maastikuline mitmekesisus, ökoloogiline tasakaal, rekreatsiooniväärtus) säilimise ja kaitsmise eeldatav määr olukorras, kus kinnistut majandatakse metsamaana.
10.7.Paljasõnaline on Luunja valla väide, et olemasoleva olukorra säilimine tagab ökoloogilist tasakaalu. Eskiisilahenduse planeeringulahendused ei ohusta ökoloogilist tasakaalu, vaid omavad pigem positiivset keskkonnamõju. Eskiisilahenduse realiseerimisega ei kaasne negatiivset keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektile ja/või elupaigatüüpidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, kultuuripärandile ega pärandkultuurile. Positiivne mõju avalduks järgnevas: 1) kaebajad soovivad detailplaneeringu alusel välja ehitada vee- ja kanalisatsioonivõrgu, mis võimaldab sellega oluliselt soodsamatel tingimustel liituda ka lähedalasuvate elamutel, mis omakorda võimaldab likvideerida senised keskkonda enam koormavad lokaalsed lahendused; 2) kaebajad kavatsevad detailplaneeringu algatamisel tarvitusele võtta metsa uuendamise abinõud, mis kiirendavad metsa tagasikasvamist raielangil kinnistu keskosas (taasmetsastamine puuistikute istutamise teel, mis on oluliselt kiirem kui looduslik tagasikasv); 3) eelhinnangu kohaselt tekib püsivalt metsaga kaetud kultuurmaastikul soodne elukeskkond kinnistu lähedal (600 m kaugusel Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee ääres) elutsevale II kaitsekategooriasse kuuluvale põhja-nahkhiirele.
10.8.Eskiislahendus ei vähenda maastikulist mitmekesisust. Vastupidi, see võimaldab ümberkaudsete elanike jaoks luua kvaliteetsema ja esteetilisema elukeskkonna. Teadaolevalt on kinnistu lähiümbruses planeeritud suur kinnisvaraarendus.
10.9.Kinnistu on elamuarenduseks sobilik ja eskiislahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringu asustuse arengutendentsidega.
10.10.Alusetud või põhjendamata on kaalutlused, mis lähtuvad maakonnaplaneeringu ja Luunja valla koostamisel oleva üldplaneeringu lahendustest. Luunja Vallavolikogu
28.augusti 2014. a otsusega nr 39 algatati Luunja uus üldplaneering. Luunja uue üldplaneeringu lahendus aga tänaseni puudub, heaks on kiidetud üksnes keskkonnamõju 4(9)
3-17-675
strateegilise hindamise programm. Seega on Luunja uue üldplaneeringu lahendus, millele Luunja vald on otsuse tegemisel tuginenud, üksnes haldusesisene n-ö töödokument, mitte läbikaalutud, avalikustatud jne lahendus, mh pole kaebajatel olnud võimalik üldplaneeringu lahenduste kohta esitada ettepanekuid ja/või vastuväiteid.
10.11.Luunja vald on otsust tehes käitunud ennatlikult ning rikkunud kaebajate ärakuulamise õigust.
11.Luunja vald palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas Luunja vald järgmised väited:
11.1.Kaebajatele on menetluse käigus antud selgitusi, miks ei ole planeeringu algatamine kaebaja taotletud viisil võimalik. Haldusakti põhjendamisel ei ole vajalik kaebajale antud selgituste sisu kordamine kui haldusakti väljaandmisel ei peeta vajalikuks neid põhjendusi muuta.
11.2.Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks peab olema mõjuv põhjus. Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamise kaalumiseks tuleb Luunja vallale esitada planeeringu algatamise avaldusele lisaks kirjalik põhjendus üldplaneeringu muutmiseks (12. veebruari 2015. a vastus)
11.3.23. detsembri 2015. a vastuses selgitas vastustaja, et tegemist on metsaga rohevööndis, mis tuleb säilitada ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise mitmekesisuse hoidmiseks. Antud juhul saab detailplaneeringuga teha üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuid ei saa teha maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut.
11.4.28. aprilli 2016. a vastuses selgitas vastustaja, et antud juhul võib pidada avalikuks väärtuseks metsamaa säilimist maastikulise mitmekesisuse tagamiseks, ökoloogilise tasakaalu säilimist ja rekreatsiooniväärtust.
11.5.27. juuni 2016. a vastuses selgitas vastustaja, et üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused ei ole piisavad ning on osaliselt ebaadekvaatsed. Metsamaade mittemetsamajandusliku kasutuse piiramine on tingitud metsamaade vähesusest Luunja vallas, eelkõige Tartu linnaga piirnevas rohelises vööndis.
11.6.29. augusti 2016. a vastus selgitas vastustaja, et puudub selgelt väljendatud põhjendus selle kohta, milles peitub erahuvi. Kinnistu kasutusotstarbe muutmiseks peab olema kaalukad argumendid, mida esitatud ei ole. Metsa kasvutingimused on soodsad eraldisel metsa kasvatamiseks ja selle jätkuvaks majandamiseks metsamaana.
11.7.Vastustaja ei ole käitunud sõnamurdlikult. Vallavalitsusel on õigus teha omapoolseid ettepanekuid, kuid see ei tähenda, et volikogu sellega nõustuma peaks. Antud juhul ei ole volikogu komisjon toetanud planeeringu algatamist vallavalitsuse ettepanekule vaatamata.
11.8.Kaebajad on saanud korduvalt võimalusi oma seisukohti avaldada ning nendele on ka vastatud.
11.9.Kaebuses on ühe väitena viidatud vastuvõetud maakonnaplaneeringule, mille kohaselt on Ratasvälja katastriüksus arvatud metsamaa hulgast välja. See väide ei vasta tegelikkusele. Maakonnaplaneeringut kehtestatud ei ole. Seetõttu ei saa kaebajad väita nagu oleks nende taotlus rahuldatud ja Ratasvälja katastriüksus tiheasustusega ala hulka arvatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Lõuna-Eesti Erametsa OÜ, Osaühing Robin Wood Trading ja MHM Invest OÜ esitasid kaebuse Luunja Vallavolikogu 16. veebruari 2017. a otsuse nr 9 tühistamiseks ning asjas uue otsuse tegemise kohustamiseks. Vaidlustatud otsusega jäeti Lohkva külas Ratasvälja maaüksusele detailplaneering algatamata.
5(9)
3-17-675
13.Pooltel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on otsust välja andes täitnud põhjendamis- ja ärakuulamiskohustuse ning kas vastustaja on otsuse tegemisel teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust.
14.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (HMS § 57 lg 1). Haldusakti üheks olulisemaks vorminõudeks on selle põhjendamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-79-08, p 26).
15.Kohus nõustub kaebajatega, et vaidlustatud otsus on pealiskaudne. Valdava osa otsuse põhjendustest moodustavad Tartu Maavalitsuse Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Luunja valla üldplaneeringu refereeringud. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et lisaks vaidlusalusele otsusele nr 9, on vastustaja oma motivatsiooni detailplaneeringu algatamata jätmise kohta esitanud lisaks
12.veebruari ja 23. detsembri 2015. a, 28. aprilli, 27. juuni ja 29. augusti 2016. a vastustes (tl-d 67p-69, 153p). Kohtu hinnangul on selline seisukoht vastuolus HMS § 56 lg-ga 1. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks esitanud haldusakti põhjendused mõnes muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis. Vastustaja on küll otsuses nr 9 viidanud
12.veebruari ja 23. detsembri 2015. a, 28. aprilli, 27. juuni ja 29. augusti 2016. a vastustele, kuid on seda teinud pigem menetluse kirjeldamise kontekstis, andes lühidalt ülevaate menetluse käigust.
16.Kohtupraktikas on leitud, et iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu ei saa diskretsiooniotsuse põhikaalutlused reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, vaid peavad sisalduma haldusaktis; viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema; teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu
3.detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-47-12 (p 15) ja 15. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 33-1-35-13, p 25). Need seisukohad on asjakohased ka praeguses haldusasjas.
17.Kaebajad leiavad, et vastustaja on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kuigi vastustaja on vaidlusaluses otsuses viidanud Riigikohtu 8. augusti 2016. a otsusele asjas nr 3-3-1-88-15, milles selgitati, et kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (p 23), ei nähtu, et kaebaja oleks sellest Riigikohtu seisukohast ka juhindunud.
18.PlanS § 142 lg 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kaebajad on seisukohal, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks esines põhjendatud vajadus PlanS § 142 lg 1 tähenduses. Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja on jätnud arvestamata asjaolu, kas ligikaudu 9 aasta või eelduslikult isegi pikema aja tagust olukorda kajastava 6(9)
3-17-675
üldplaneeringuga kaitstav avalik huvi on püsinud tänaseni muutumatuna või on kaebajate kinnistu osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamine põhjendatud tulenevalt muutunud oludest või vajadustest.
19.PlanS § 128 lg 2 p 1 kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ei kohaldata PlanS § 128 lg 2 p-s 1 sätestatut PlanS §-s 142 sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul. Kohus palus vastustajal 19. mai 2017. a kohtunõudes selgitada, kas eeltoodud sättest tulenevalt on valla tuginemine PlanS § 128 lg 2 p-le 1 õiguspärane (tl 122). Vastustaja leidis 25. mai 2017. a selgituses, et kaebaja avaldus detailplaneeringu algatamiseks ei sisalda ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks (tl 124p). Selle väitega ei saa kohus nõustuda. Nii näiteks on 22. detsembri 2016. a korduvas taotluses detailplaneeringu algatamiseks taotleja märkinud, et „Taotleja ei pea vajalikuks korrata Luunja VV-le 18.07.2016. a täiendatud taotluse põhjendusi seonduvalt Üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu algatamise põhjendatud vajaduse kohta. Taotleja jääb täielikult seal esitatud põhjenduste juurde.“ (tl 14p). Sellest seisukohast nähtub üheselt, et detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldas ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks. Ja nagu nähtub vaidlusalusest otsusest nr 9, on ka vastustaja olnud teadlik asjaolust, et kaebajad esitasid ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks. Nii on vastustaja märkinud, et „Planeeringust huvitatud isikute poolt on detailplaneeringu algatamise taotlustes Ratasvälja maaüksusele eelkõige välja toodud oma arvamused ja olulisi põhjendusi, mis omaks kaalu ÜP muutmiseks välja toodud ei ole“ (tl 49). Veelgi enam, juba 28. aprillil 2016 on Luunja Vallavalitsus oma kirjas nr 7-2/726-1 selgitanud, millega tuleb vältimatult arvestada üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi ka detailplaneeringu algatamise taotluse põhjendatuse hindamisel (tl 18).
20.Vastustaja on 25. mai 2017. a selgituses leidnud, et nii vaidlusaluses otsuses kui ka selles viidatud kirjades on korduvalt märgitud, et üldplaneeringu muutmiseks pole esitatud põhjendusi (tl 124p). Kohtu hinnangul on vale väita, et kaebajad ei ole toonud välja asjaolusid, mis osundaks muutnud oludele või PlanS § 142 kohaldamise eelduseks olevale põhjendatud vajadusele. Vastustajale 22. detsembril 2016. a esitatud taotlusele oli lisatud Skepast & Puhkim OÜ poolt 7. detsembril 2016. a koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang „Luunja valla Lohkva küla Ratasvälja kinnistu detailplaneering“ (tl-d 31-38) ja selle eelhinnangu kohaselt kõige positiivsemat keskkonnamõju omava planeeringulahenduse alternatiivil põhinev eskiislahendus (tl 40).
21.Eskiislahendus näeb kaebajate kinnistule ette: 6 üksikelamu maa krundi (pindaladega vahemikus 2128-2528m2, kogupindalaga 13 705m2); 1 üldkasutatava parkmetsa maa ja loodusliku maa krundi (pindalaga 40 027m2); 1 tee ja tänavamaa krundi (pindalaga 1037m2) moodustamise ning Ratasvälja ja Tagametsa tee äärde tervise- ja suusaraja rajamise. Vastustaja ei ole käsitletud kaebajate taotluses esile toodud argumente ega põhjendanud oma seisukohti osas, milles need kaebajate seisukohtadega ei ühti. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, milline on vastustaja seisukoht küsimuses, kas eskiislahendus on kooskõlas Tartu linna rohelise vööndi kaitse-eesmärkidega. Otsuses on küll märgitud, et metsa säilimine ja metsamaa mittejagamine ehituskruntideks tagab Tartu rohelise vööndi põhieesmärgid, ja metsa vähendamisega väheneks, mitte ei suureneks ökoloogiline tasakaal, kuid kohtule pole sellest seisukohast nähtav, et vastustaja oleks arvestanud asjaoluga, et eskiislahendus ei näe ette kaebajate kinnistu tervikuna rohealast väljaarvamist (75% kinnistu kasutusotstarbest jääks vastavusse kinnistule seatud kitsenduste eesmärkidega, kusjuures olemasolevat ja loodavat puhkeväärtust täiendaks Ratasvälja ja Tagametsa tee äärde rajatav tervise- ja suusarada).
7(9)
3-17-675
22.Kohus nõustub kaebajatega ka selles, et kaebajate kinnistul lageraie teostamine ei aitaks hoida piirkonna ökoloogilist tasakaalu ega looks maastikulist mitmekesisust paremini kui nt kinnistu realiseerimine eskiislahendusest lähtuva detailplaneeringu alusel. Raielangi kasutamine puhke- ja virgestusalana on ilmselt väiksem kui selle ala kasutamine tervise- ja suusarajana. Kohtule esitatud fotod tõendavad, et kaebajate kinnistul puudub täna olemasolev objektiivselt tajutav väärtus metsamaana (tl-d 184-192). Kinnistul asuva metsamaa suhtes saab avalikkuse jaoks tekkida puhkeväärtus tingimusel, et see on üldkasutatav. Detailplaneeringuga oleks võimalik kinnistul loodav parkmets määrata avalikult kasutatavaks.
23.Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud, milline on Luunja valla poolt avalike väärtuste säilimise ja kaitsmise eeldatav määr olukorras, kus kaebajate kinnistut majandatakse metsamaana. Kuna vaidlusalune otsus on puudulikult motiveeritud, ei ole kohtul võimalik kontrollida vastustaja väidet, et olemasoleva olukorra säilimine tagab ökoloogilise tasakaalu. Otsusest ei nähtu, miks kaebajate esitatud eskiislahendusest lähtuva detailplaneeringu algatamine ohustab olemasolevat ökoloogilist tasakaalu. Samuti ei käsitle otsus eskiislahenduse positiivset keskkonnamõju. Istungil selgitas vastustaja esindaja, et maastikulise mitmekesisuse hindamisel konkreetseid piire ega territooriumi suurust, millest lähtuti, ei ole esitatud (tl 154).
24.Kaebajad leiavad, et vastustaja on rikkunud kaebajate ärakuulamisõigust, mistõttu ei ole nad saanud planeerimismenetluses esitada kõiki enda seisukohta toetavaid arvamusi ja vastuväiteid. Saanud 10. veebruari 2017. a Luunja Vallavalitsuse otsuse eelnõu, millega teavitati Ratasvälja maaüksuse detailplaneeringu menetlusest ja detailplaneeringu algatamata jätmisest (tl-d 41-43), teavitas OÜ Robin Wood Trading Luunja Vallavalitsust 15. veebruaril 2017. a, et taotleb võimalust arutada taotlust koos Luunja Vallavolikogu planeeringu- ja keskkonnakomisjoni, Luunja valla vastavate valdkondade spetsialistide, kinnistu omanike, nende esindajate ja Skepast & Puhkim OÜ asjatundjatega (tl 59). Pealegi oli vastustaja teadlik, et koostamisel on uus maakonnaplaneering ja valla uus üldplaneering. Kaebajad esitasid taotluse mitte enne otsustada detailplaneeringu algatamise küsimust, kui need menetlused on lõpuni jõudnud (tl 155p).
25.HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Riigikohus on rõhutanud isiku kaasamise ja ärakuulamise tähtsust planeerimismenetluses, kus menetluse ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on kaasamisel ja ärakuulamisel suurem roll kui tavapärases haldusmenetluses (Riigikohtu 18. veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 6).
26.Vastustaja on vaidlusaluses otsuses viidanud HMS § 40 lg 3 p-le 2, mis sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kohtu hinnangul ei olnud käesolevas asjas HMS § 40 lg 3 p 2 eeldused täidetud. Kuivõrd detailplaneeringu algatamise taotlus tugines Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule ja eelhinnangu kohaselt kõige positiivsemat keskkonnamõju omava planeeringulahenduse alternatiivil põhineva eskiislahendusele, ei saa asjatundjate selgitusi väheoluliseks pidada. Kohus nõustub kaebajatega, et võttes arvesse detailplaneeringu algatamise taotluse esmakordse esitamise ja vaidlusaluse otsuse vahelist enam kui kahe aasta pikkust perioodi, poleks kõnealuse arutelu läbiviimine toonud kaasa ka olulist või ebamõistlikku ajalist viivitust ega märkimisväärset täiendavat rahalist kulu.
8(9)
3-17-675
27.Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus kaebajate tühistamisnõude ja tühistab Luunja Vallavolikogu 16. veebruari 2017. a otsuse nr 9. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud puudulikult ja vaidlustatud haldusakt on piisavalt motiveerimata.
28.Kaebajad on esitanud lisaks tühistamisnõudele ka kohustamisnõude, mille sisu on Luunja Vallavolikogu kohustamine otsustama uuesti 22. detsembri 2016. a taotluse alusel Ratasvälja kinnistu (registriosa nr 3236904, katastritunnus 43201:001:0095, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 5,49ha) suhtes detailplaneeringu algatamine, kuulates kaebajad koos asjatundjatega eelnevalt ära. Arvestades, et tühistamisnõue kuulub rahuldamisele, siis tuleb rahuldada ka kohustamisnõue viisil, et kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebajate 22. detsembri 2016. a detailplaneeringu algatamise taotlust.
29.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest sättest tulenevalt kannab kaebajate menetluskulud vastustaja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebajad on esitanud 7. septembril 2017 kohtule menetluskulude nimekirja seisuga 6. september 2017 (tl 158) ja kuludokumendid (tl-d 159167). Kohus leiab, et menetluskulud summas 5055 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb vastustajalt välja mõista. Menetluskulud sisaldavad kaebuselt tasutud riigilõivu 45 eurot ja kulusid õigusabile vastavalt 31. märtsi 2017. a arvele nr 2017050 (tl 159), 7. juuni 2017. a arvele nr 2017096 (tl 162) ja 31. augusti 2017. a arvele nr 2017144 (tl 165) ehk kokku mahus 27 tundi ja 50 minutit (hinnaga 1 tund = 150 eurot + käibemaks). Asja materjalidest nähtub, et kulud on kantud (tl-d 57, 62, 161, 164, 167).
30.Kaebajad esitasid kuludokumendid, mis seondusid osalemisega kohtuistungil
12.septembril 2017, s.o seaduses ettenähtud kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kaebajad taotlesid täiendavalt menetluskulude väljamõistmist summas 1242 eurot. Menetluskulud seisnevad kuludes õigusabile vastavalt 12. septembri 2017. a arvele nr 2017157 (tl 193) mahus 3 tundi ja 34 minutit (hinnaga 1 tund = 150 eurot + käibemaks) ja kaebajate lepingulise esindaja transpordikulule. Kulud on kantud (tl 194). Kohus leiab, et ka need kulud tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Seega kokku mõistab kohus Luunja vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 6297 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.