OÜ Valtu Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu kahju 919, 03 euro nõudes, sellest kahjuhüvitis 7, 89 eurot 2013. a ebaseaduslikult välja maksmata toetuse eest ja 912, 04 eurot toetuse tasumisega viivitamisel arvestatud viivis
Menetlusosalised
Kaebaja OSAÜHING VALTU TALU, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Siim Vellemaa
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kirjalik menetlus
1.Jätta OÜ Valtu Talu kaebus haldusasjas nr 3-162322 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. november 2017. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52037 rahuldati OÜ Valtu Talu kaebus ja tühistati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 21.01.2014. a otsus nr 12-6/70 osas, millega vähendati OÜ-le Valtu Talu väljamakstavat toetust 4 947,19 euro võrra (tl 5–8). Tartu Ringkonnakohtu 23.08.2016. a otsusega jäeti PRIA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a otsuse resolutsioon muutmata (tl 9–11). Kohtuotsus haldusasjas nr 3-14-52037 jõustus 23.09.2016. a. kassatsioonkaebust esitamata.
2.OÜ Valtu Talu esitas 27.09.2016. a PRIA-le taotluse (tl 12) toetuse väljamaksmisega viivitamise eest intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud korras saamiseks, sest toetuse väljamaksmise tähtajast on möödunud enam kui kaks aastat. Viivisintress paluti tasuda koos põhikohustusega.
3.PRIA 07.10.2016. a otsusega nr 12-6/1127 (tl 14p–16) tunnistati kehtetuks PRIA 28.10.2014. a otsus nr 12-6/609 (tl 24p–26), millega oli kehtetuks tunnistatud PRIA 21.01.2014. a otsus nr 121
6/70 teiste seas taotleja OÜ Valtu Talu osas, ning määrati taotlejale osaliselt keskkonnasõbraliku majandamise toetus summas 49 465, 49 eurot ja suunati täiendavalt väljamaksmisele toetus summas 4 939, 30 eurot.
4.PRIA kandis 12.10.2016 kaebaja arvele 4 939, 30 eurot.
5.PRIA 13.10.2016. a vastuskirja nr 1-11/15/182-9 (tl 13) kohaselt ei peeta viivisintressi tasumise kohustust põhjendatuks. Tegemist ei olnud PRIA poolse viivitusega toetuse väljamaksmisel ja haldusakti andmisel. PRIA vaidlustatud otsus tunnistati kehtetuks (tühistati) 23.09.2016. a jõustunud kohtuotsusega. Enne kohtuotsuse jõustumist oli tegemist kehtiva haldusaktiga.
6.OÜ Valtu Talu esitas 17.10.2016. a (tl 17) PRIA-le korduva taotluse kaalumaks üle kantud summalt (4 939, 30 eurot) makse tegemisega viivitamisel arvestatud viivisintressi tasumist (tl 17).
7.PRIA 31.10.2016. a täiendava vastuse (tl 18) kohaselt jääb PRIA 13.10.2016. a vastuskirja seisukoha juurde. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 114 ja 115 kohaselt ei ole taotlejal võimalik riigilt viivist nõuda. PRIA ei ole olnud viivituses toetusotsuse andmisel ega väljamakse tegemisel. Täidetud ei ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 kohaldamise eeldused ja viivisintressi nõue on põhjendamatu.
8.OÜ Valtu Talu esitas 17.11.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–4) PRIA 21.01.2014. a otsuse nr 12-6/70 täitmata jätmisel ja täitmisega viivitamisel tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kahju on 919, 93 eurot, millest 7, 89 eurot on kahjuhüvitis 2013. a põlumajandustoetustena ebaseaduslikult välja maksmata toetuse eest ning 912, 04 eurot toetuse tasumisega viivitamisel arvestatud viivis. Poolte seisukohad
9.Kaebaja hinnangul (tl 1–4) puudus PRIA-l õiguslik võimalus muuta kaebaja poolt 2013. a esitatud põllumajandustoetuse taotluse rahuldamiseks vastu võetud otsuseid. Seoses asjaoluga, et kohtu jõustunud lahendiga on tühistanud 21.01.2014 otsus osas, millega kaebajale väljamakstavat toetust vähendati 4947, 19 euro võrra on PRIA-l võimalik otsuse tühistamisega kaasnev kahju samas ulatuses hüvitada.
10.Põllumajandustoetuste väljamaksmise korra sätestas toetustaotluse esitamise ja menetlemise ajal kehtinud ELÜPS § 58 lg 5 alusel põllumajandusministri poolt kehtestatud määrus „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja toetuse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus) § 12 kohaselt on PRIA kohustatud rahalise toetuse taotluse suhtes otsuse tegema hiljemalt esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks ning § 18 kohaselt maksma määratud toetuse välja hiljemalt toetuse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks. Kaebaja esitas taotluse toetuse saamiseks 2013. aastal sama aasta kohta, seega pidi PRIA taotluse lahendama ja toetuse välja maksma hiljemalt Määruses kehtestatud normatiivsel alusel tuginevatel tähtpäevadel 2014.
11.Vastavalt PRIA 21.01.2014. a otsusele nr 12-6/70 ning Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a otsusele tuli PRIA-l kaebajale hiljemalt 30.06.2014. a toetusena välja maksta 49 473, 38 eurot. PRIA maksis kaebajale tähtaegselt välja 44 526,19 eurot ehk põhjendamatult 4 947, 19 eurot vähem. Kaebaja ei näe võimalust, kuidas oleks võimalik sellist rikkumist 2016. a täiendavalt antud haldusaktiga heastada või kõrvaldada. Ühegi haldusaktiga ei ole võimalik saavutada olukorda, kus PRIA maksaks toetuse nõutavas suuruses välja seaduse alusel kehtestatud tähtajaks, s.o. hiljemalt 30.06.2014. a, kui vastavast tähtajast on möödunud enam kui kaks aastat.
12.VÕS § 113 alusel on kaebajal seega õigus nõuda PRIA-lt kahjunõude koosseisus 12.10.2016. a seisuga viivist 912, 04 euro ulatuses.
13.Vastustaja leiab (tl 37, 59), et ELÜPS §-de 114, 115 kohaselt ei ole taotlejal võimalik riigilt (riigiasutuselt) viivist nõuda. Kuivõrd tegemist on toetusega, siis ei saa selle õigeaegse väljamaksega viivitamise (mille esinemist PRIA ei mööna) puhul rääkida üldse kahju tekkimisest.
14.PRIA 07.10.2016. a otsuse nr 12-6/1127 alusel on Valtu Talu OÜ-le toetus summas 4939,30 eurot täiendavalt välja makstud. PRIA on põhjendused, miks otsuse nr 12-6/1127 alusel maksti kaebajale tagasi 4 939,30 eurot otsuse nr 12-6/70 alusel maksmata jäänud vähendussumma asemel, välja toonud halduskohtule 05.12.2016 esitatud seisukohas nr 1-11/16/154-1 (tl 23). 2014. aastal põllumassiivide piiride uuendamise järgselt viidi OÜ Valtu Talu 2013. a toetustaotluste täiendav kontroll, mille käigus selgus, et taotleja on 0,14 ha ulatuses KSM toetust saanud alusetult, mistõttu muudeti pindala ja ka toetuse alussummat selliselt, et 10%lise toetuse vähendusel muutus 4 947,35 euro asemel vähenduse summaks 4 946,55 eurot. PRIA 28.10.2014. a otsusega nr 12-6/609 nõuti taotlejalt tagasi toetus 7,25 euro ulatuses. PRIA 07.10.2016. a otsusega nr 12-6/1127 maksti OÜ-le Valtu Talu juurde toetust 4 939,30 eurot (4946,55-7,25). Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et täiendavalt ei kuulu kaebajale väljamaksmiseks 7,89 eurot, sest kohtuotsus seda summat ei mõjutanud ja kaebaja ei ole esitanud vaiet 07.10.2016. a otsusele nr 12-6/1127.
15.Vastustaja leiab, et kaebajal ei ole tekkinud kõnealusest olukorras varalist kahju. ELÜPS ei näe toetuse hilinenud maksmise eest viivise tasumist ette ning ELÜPS § 115 lg 2 kohaselt ei kohaldu RVastS § 23 p-s 1 (alusetu rikastumine avalik-õiguslikus suhtes) sätestatu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisele. Kohtu seisukoht
16.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a kohtuotsusega (tl 5– 8) kohtuasjas nr 3-14-52037 tühistati PRIA 21.01.2014. a otsus, millega vähendati OÜ-le Valtu Talu väljamakstavat toetust 4 947,19 euro võrra. Tartu Ringkonnakohtu 23.08.2016. a otsusega samas kohtuasjas (tl 9–11) on PRIA apellatsioonkaebus jäetud rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Asendatud on kohtuotsuse põhjendused. Halduskohus loeb ringkonnakohtu otsusega tõendatuks, et käesoleva vaidluse aspektist tähtsust omavaid asjaolusid apellatsioonimenetluses muudetud ei ole ja kohtuotsus kohtuasjas on jõustunud selliselt, et PRIA otsus kaebajale väljamakstava toetuse vähendamiseks 4 947,19 euro võrra on jõustunud kohtuotsusega tühistatud.
18.Vaidlust lahendama asudes märgib halduskohus vastuseks pooltele, et lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleb riigivastutusõiguse ja asjakohase kohtupraktika valguses eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Samuti tuleb kontrollida esmaste õiguskaitsevahendite ammendatust. Kui kas või üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
19.Halduskohus loeb käesoleva otsuse punktis 17 hinnatud tõenditega tõendatuks, et õigusvastase haldusaktiga vähendati rahalist toetust, mille saamiseks oli kaebaja tegelikkuses õigustatud. Kaebajale on toetus välja makstud (käesoleva otsuse punkt 4) enam kui kaks aastat pärast seda, kui kaebaja oli kehtiva objektiivse õiguse kohaselt toetuse saamiseks õigustatud (hiljemalt 30.06.2014 vs tegelik väljamakse 12.10.2016). Kaebajale ei saa olla õiguslikult etteheidetav esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine, kuna ta on seaduses sätestatud
tähtajal kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses vaidlustanud toetuse vähendamiseks 2014. aasta jaanuaris antud haldusakti õiguspärasuse asjakohases vaide- ja halduskohtumenetluses.
20.Halduskohtu poolt tuvastamist leidnud asjaolud ei tõenda aga, et kaebajale on kahju tekkinud ning seetõttu ka põhjuslikku seost kahju ja vastustaja õigusvastase tegevuse/ tegevusetuse vahel. Neil asjaoludel on halduskohus seisukohal, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud.
21.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas vastustaja oli õigustatud jõustunud kohtuotsuse järgselt uute asjaolude ilmnemisel andma uue haldusakti (tl 14p–16) kaebaja poolt 2013. aastal taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osalise määramise ja toetuse tagasi nõudmata jätmise küsimuses.
22.Halduskohus onn seisukohal, et kohtule esitatud asjaoludel tuleb PRIA vastavat õigust jaatada ja tunnustada (HMS § 64 lõiked 1 ja 2, § 66 lg 1, lg 2 p 2, lg 4, § 70 lg 1).
23.Halduskohus nõustub vastustajaga, et käesoleva otsuse punktis 17 tõenditena käsitlemist leidnud jõustunud kohtuotsus ei välistanud iseenesest vastustajal uute asjaolude ilmnemisel 28.10.2014. a otsuse nr 12-6/609 (tl 24p–26) andmist vaatamata sellele, et kaebaja oli 10.09.2014. a (tl 5p) esitanud halduskohtule kaebuse PRIA 21.01.2014. a otsusele.
24.Vastustaja on omakorda pärast kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-14-52037 PRIA 07.10.2016. a otsusega (tl 14p–16) PRIA 28.10.2014. a otsuse kehtetuks tunnistanud ja määratlenud kaebajale väljamaksmisele kuuluva toetussumma jõustunud kohtuotsuses tuvastatu ja PRIA 28.10.2014. a otsuse tuvastatud asjaolude koostoimes. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses muudetud ega vaidlustatud PRIA 28.10.2014. a otsust ja PRIA 07.10.2016. a otsust. Halduskohus peab seetõttu arvestama nende otsuste kui tõenditega, mille resolutsioon (HMS § 60 lg 2) peab seetõttu sisaldama ka õiget kaebajale väljamaksmisele kuuluda saavat toetussummat. Kuna kaebajale toetuse määramine ja väljamaksmise vähendamine on toimunud kehtivate haldusaktide alusel, mida ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses muudetud ja kaebaja ei ole vastustaja poolt kohtule esitatud kirjaliku tõendiga (tl 23) tõendatud asjaolude õigsust omapoolsete tõenditega kummutanud, siis puudub alus kaebuse rahuldamiseks 7, 89 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmise nõudes, sest kaebajalt on tagasi nõutud alusetult saadud toetust summas 7,25 eurot, mis on samas suurusjärgus käesolevas asjas esitatud kahjuhüvitisega 7,89 eurot.
25.Puutuvalt põlumajandustoetuse tasumisega viivitamisega esitatud viivisenõudega märgib halduskohus vastuseks pooltele, et kaebuses osundatakse õigesti, et Riigikohus on 27. novembri 2014. a kohtuasjas nr 3-3-1-66-14 (p 19) leidnud, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu ning viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused.
26.Halduskohus on seisukohal, et olukordades, kus ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel on riigi õigusvastase tegevusega tekitatud varaline kahju, siis tuleb see kahju ka hüvitada. Halduskohtu arusaamisel ELÜPS sellise kahju väljamõistmist ei välista. ELÜPS-i asjakohaste sätete eesmärk piirdub ja saab piirduda avalike vahendite kui ressursi kasutamisega olukorras, kus kahju tekkimine on küsitav.
27.Halduskohus osundab seoses viivisenõudega vastuseks kaebusele kohtupraktikas valitsevaks olevale seisukohale, mille kohaselt põllumajandustoetuse taotlejate subjektiivset õigust toetusele ei tunnustata (nt RKHKo 3-3-1-77-12, 3-3-1-16-14). Halduskohtu hinnangul tuleb selle seisukohaga arvestada ka toetustega seonduvate kahjunõuete lahendamisel, seda erinevalt näiteks maksumenetlusest, kus riigi eksimuste välistamiseks on sätestatud isikutele õiguskaitsevahendid asjakohastes seadustes.
28.VÕS § 113 ei ole kohaldatav mistahes rahasumma tasumises seisneva avalik-õigusliku kohustuse täitmisega viivitamise korral. Käesoleval juhul ei ole tõendatud vastustaja poolt kaebajale kahju tekitamine, vaid toetuse väljamaksmisega viivitamine. Asjas ei saa olla vaidlust, et kaebuse ja kaebaja esitatud viiviseraportiga (tl 19) on tõendad, et kaebaja nõuab viivisenõuet esitades PRIA-lt tasu raha kasutamise eest ehk kasutusintressi, mitte viivitusintressi. Kaebaja ei ole viivisenõude esitamisel põhjendanud, milles seisneb põhisumma tasumise viivitamisega kaebajale põhjustatud kahju. ELÜPS § 114 ja § 115 välistavad aga nii viivise- kui intressinõude rahuldamise. Ka Maaeluministeerium, kelle haldusalas on PRIA leiab 24.05.2017. a Õiguskantslerile esitatud arvamuses ebaseaduslikult tagasinõutud toetuselt intressi maksmise küsimuses, et ELÜPS § 115 lg 2 jääb PS § 25 kohaldamisalast välja {http://adr.rik.ee/okk/dokument/5105178, 05.10.2017}.
29.RVastS § 7 lg 4 näeb ette avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaldamise võimaluse, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Toodud normi alusel on peetud põhjendatuks kohaldada VÕS § 113 sätestatud õiguskaitsevahendit ka avalikõiguslikes suhetes kahju tekitamise korral.
30.Eesti õiguskorras puudub aga RVastS § 7 lg-le 4 analoogne norm, mis lubaks eraõiguslike õiguskaitsevahendite rakendamise või näeks otsesõnu ette üldise viivise nõudmise õiguse primaarnõude esitamisel. Seetõttu juhul, kui isik taotleb haldusorgani kohustamist toimingu sooritamiseks (käesoleval juhul toetuse väljamaksmine) on tal õigus samas nõuda viivist toimingu sooritamisega viivitamise tõttu üksnes juhul, kui selline õigus tuleneb eriseadusest. ELÜPS-is või muus asjakohases õigusaktis ei ole sätestatud ettevõtjale õigust nõuda asjaomaselt riigiasutuselt viivist toetuse eraldamata jätmise või selle väljamaksmisega viivitamise korral.
31.RVastS § 7 lg 4 on riigivastutuse eriosa norm ning reguleerib selgelt kahju hüvitamist avalik-õiguslikus suhtes. Seetõttu ei pea halduskohus põhjendatuks RVastS § 7 lg 4 sedavõrd laiendavat tõlgendamist, et lubada eraõiguslike õiguskaitsevahendite rakendamist kõigil juhtudel, kui haldusorgani vastu esitatakse rahaline või muu varaline nõue. Üleüldine eraõiguslike õiguskaitsevahendite rakendamine ei oleks kooskõlas avalik-õiguslike suhete iseloomuga. Seadusandjal on võimalus eraldi otsustada erinevates valdkondades VÕS § 113 kohaldamine või sellega sarnaneva regulatsiooni kehtestamine (vrdl Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-1124).
32.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
33.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja pole menetluskulu taotlust esitanud, jäävad mõlema poole menetluskulud poolte kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.