M.P.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.07.2016.a vastutusotsuse nr 13-7/00648-22 tühistamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
05.09.2017.a
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – M.P., esindajad v.adv Vahur Kivistik ja v.adv Janar Urres Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
RESOLUTSIOON
Jätta M.P.i kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 04.07.2016.a vastutusotsusega nr 13-7/00648-22 kohustati M.P.i ja D. A. tasuma solidaarselt DFSR Ehitus OÜ maksuvõla summas 48 976,96 eurot, mis koosneb DFSR Ehitus OÜ-le 19.02.2015.a maksuotsusega nr 12.2-3/15095-48 tasumiseks määratud tasumiseks määratud ja tasumata käibemaksu- ning tulumaksukohustusest. Vastutusotsuse põhjendused. DFSR Ehitus OÜ on perioodil november 2012.a kuni aprill 2013.a kajastanud oma raamatupidamises RP Printing OÜ ja Commercial Services OÜ nimel koostatud arveid kokku summas 182 439,23 eurot ja arvete alusel on deklareerinud sisendkäibemaksu 30 406,54 eurot. Lisaks kajastas DFSR Ehitus OÜ oma märtsikuu 2013.a sisendkäibemaksu arvestuses Commercial Services OÜ nimel sisendkäibemaksu summas 2 242,67 eurot, kuid jättis algdokumendi esitamata. Maksuhaldur jõudis järeldusele, et RP Printing OÜ ja Commercial Services OÜ ei müünud ehitusmaterjale ega osutanud DFSR Ehitus OÜ-le tööjõurendi- ja ehitusteenuseid. RP Printing OÜ ja Commercial Service OÜ-de nimel koostatud arvetel puudus reaalne majanduslik sisu, kuid DFSR Ehitus OÜ kasutas neid sellele vaatamata oma
maksuarvestuses eesmärgiga maksukohustust vähendada. Maksuotsuses on tuvastatud, et RP Printing OÜ ja Commercial Service OÜ arvetel kajastatud kaup ja teenused said omakorda edasi müüdud OÜ-le Maru Betoonitööd, OÜ-le Eurobetoon ja OÜ-le Nordecon Betoon. Seega ei kahtle maksuhaldur kauba olemasolus ning ehitusteenuste teostamises, kuid on seisukoha, et kaup (armatuur) on soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning tööjõurendi teenust objektil Pärnu mnt 271/273 teostasid tundmatud kolmandad isikud ja ehitustööd objektil Vainu ja Pikaripoe teostasid DFSR Ehitus OÜ enda töötajad. Maksuhaldur asus seisukohale, et kaebaja ja D. A. on solidaarselt vastutavad DFSR Ehitus OÜ maksuvõla eest summas 48 976,96 eurot põhjusel, et mõlemad on tahtlikult rikkunud DFSR Ehitus OÜ deklareerimis- ja tasumiskohustust ning esineb põhjuslik seos kaebaja ja D. A. tegevuse ning DFSR Ehitus OÜ maksuvõla tekkimise vahel.
2.M.P. esitas vastutusotsusele vaide, mis jäeti MTA 02.09.2016.a vaideotsusega nr 6-1/34472 rahuldamata.
3.M.P. esitas 03.10.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 04.07.2016.a vastutusotsuse nr 13-7/00648-22 tühistamiseks. Kohus võttis 05.10.2016.a määrusega kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendused. 4.1 Vastutusotsus ei põhine asjaolude igakülgsel ja objektiivsel hindamisel. Suur osa asjakohastest tõenditest on jäetud kõrvale, mistõttu ei ole vastutusotsus kontrollitav ega motiveeritud. Vastutusotsus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. O. K. on maksuhaldurile kinnitanud armatuuri müüki DFSR Ehitus OÜ-le ning seda, et töötajad viisid armatuuri kohale ja tema ütles töötajatele, kuhu sõita. Samuti kinnitas O. K., et teab Narva elektrijaama objekti ja transpordi armatuuri veoks tellis tema. Muus osas on O. K. ütlused ennast kõigest distantseerivad ega lähe kokku teiste menetlusosaliste seletustega ja maksuhalduri poolt kogutud tõenditega. On eluliselt usutav, et O. K. andis MTA-le valeütlusi, mille pinnalt on tehtud omakorda väärad järeldused. Maksuhaldur oleks pidanud tõendeid kogumis hinnates aru saama, et O. K. on seletused andnud pahatahtlikult, mistõttu nendele ei tohtinuks anda sedavõrd suurt kaalu. 4.2 Vaidlus puudub selles, et armatuur soetati DFSR Ehitus OÜ kaudu Narva Elektrijaama objektile. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et armatuur soetati läbi O. K., tema ettevõttelt PR Printing. Sama kinnitab ka teine juhatuse liige D. A. Samuti kinnitab A. E., et tema võttis armatuuri Narva Auvere elektrijaamas maha. Mitte miski ega keegi ei viita müstilisele kolmandale isikule, kelle kaudu MTA arvates väidetavalt armatuur soetati. Maksuhalduri kahtlused põhinevad peaasjalikult O. K. arusaamatutel seletustel, kus ta küll armatuuriga seonduvat kinnitab, kuid jääb ebausaldusväärseks muudes armatuuri mitte puudutavates aspektides. Põhjendamatu on maksu määramine vaid põhjusel, et O. Kaljulaid on ütlusi andnud pahatahtlikult ja ebausaldusväärselt. 4.3 Auvere elektrijaama objektil, kus tegutses ja vastutas juhatuse liikmetest M.P. alltöövõttu ega tööjõurenti RP Printing OÜ ega Commercial Services OÜ ei osutanud. Alltöövõtt ja tööjõurent on seotud objektidega Vaino ja Pikaripoe viaduktid ning Pärnu mnt 271/273 objekt. Neil objektidel tegutses ja vastutas juhatuse liige D. A. Eeltoodule vaatamata on kaebaja veendumusel, et alltöövõtu ja tööjõurendiga seotud arved on korrektsed ning vastupidine ei ole tõendatud ka vastutusotsuses. Lisaks on D. A. kaebajale kinnitanud, et vaidlusalused arved on
korrektsed ning vastavad tegelikkusele. DFSR Ehitus OÜ tasus kõigile töötajatele pangaülekandega, mida on kinnitanud ka kõik maksuhaldurile seletusi andnud DFSR Ehitus OÜ töötajad ise. Seega on DFSR Ehitus OÜ pangakonto väljavõttelt tuvastatav kõik ettevõttes töötanud isikud. Kõik maksuhaldurile seletusi andnud DFSR Ehitus OÜ töötajad kinnitasid töötamist just Auvere objektil ning ainult D. K. kinnitas, et töötas lisaks Auvere objektile ka Vainu ja Pikaripoe viadukti ehitustel. Eelnev sobitub DFSR Ehitus OÜ juhatuse liikmete poolt selgitatuga, mille kohaselt töötasid Auvere objektil töötasid vaid DFSR Ehitus OÜ enda töötajad ning Vainu ja Pikaripoe viadukti ehitusel töötasid nii DFSR Ehitus OÜ töötajad, kui ka alltöövõtu korras PR Printing OÜ/Commercial Services OÜ töötajad ning Pärnu mnt objektil vaid PR Printing OÜ/Commercial Services OÜ töötajad. Ka Eurobetoon esindaja A. K. on maksuhaldurile kinnitanud, et lisaks Eurobetoon töötajatele osteti alltöövõtu korras teenust DFSR Ehitus OÜ-lt. Arvestades, et ükski maksuhaldurile seletusi andnud DFSR Ehitus OÜ töötaja ei kinnitanud töötamist Pärnu mnt objektil, viitavad tõendid kogumis sellele, et äriühing rentis töötajaid just O. K. firmalt ning viimase poolt esitatud arved vastavad tegelikkusele. Arvestades viaduktide objekti mahtusid, ei saabud DFSR Ehitus OÜ ka parima tahtmise juures läbi ajada vaid oma töötajatega. 4.4 Tulenevalt sellest, et vaidlusalused arved kajastavad tegelikult toimunud tehinguid, on tegemist ettevõtlusega seotud kuluga, mille tulumaksuga maksustamine ei ole põhjendatud. Isegi, kui jätta kõrvale eelnevalt väljatoodu, ei ole tulumaksuga maksustamine põhjendatud. Maksuhaldur ei ole vaidlusaluse armatuuri olemasolu kahtluse alla seadnud, vaid on kahtluse alla seadnud üksnes teenuse saamise ja kauba soetamise arvetel näidatud isikutelt. Eeldusel, et peab paika maksuhalduri väide, et teenus ja toode saadi kolmandatelt isikutelt, on ilmselge, et tegelikkuses selle eest ka tasuti nendele samadele kolmandatele isikutele. Kui OÜ-le RP Printing ja OÜ-le Commercial Services üldse väljamakseid ei tehtud, ei saa olematut väljamakset maksustada tulumaksuga. 4.5 DFSR Ehitus OÜ juhatuse liikmete M.P.i ja D. A. tegevus ja vastutus oli objektide kaupa omavahel ära jaotatud ning töövõtuga seotud detailid Vaino ja Pikaripoe viaduktidel ning Pärnu mnt 271/273 objektil olid juhatuse liikme D. A. mõjusfääris. Kaebaja oli üldjoontes küll teadlik viaduktide ja Pärnu mnt objektidel toimuvast, kuid mitte detailides, s.h. kes täpselt objektil töid tegid. Seega tulenes kaebaja ülevaade nendel objektidel toimuvast eelkõige D. A. poolt antud selgitustest, kes kinnitas, et OÜ RP Printing ja OÜ Commercial Services nimel esitatud arved on korrektsed ja reaalsed. Kuna vaidlust selles, et tööd nimetatud objektidel tehti, ei ole, siis puudus ka kaebajal igasugune alus kahelda arvete tõelevastavuses. Seetõttu käitus kaebaja OÜle RP Printing ja OÜ-le Commercial Services väljamaksete tegemisel parimas usus, heatahtlikult ja korrektselt, tasudes teenuse osutamise eest esitatud arved. Isegi oletada, et alltöövõtu arved ei vasta tõele, siis ei olnud kaebaja sellest teadlik ning tal ei olnud võimalik ka parima tahtmise juures kaitsta end teise juhatuse liikme tegevuse eest. Seega ei ole kaebaja käitunud raskelt hooletult ega tahtlikult.
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Vaidlust ei ole selles, et kaebajalt nõutakse maksuvõla tasumist, mis tekkis tema juhitud äriühingul maksustamisperioodidel november 2012.a kuni aprill 2013.a, mis tähendab, et maksuvõlga on võimalik sisse nõuda vaid juhul, kui kaebuse esitaja süü vormina on tuvastatav tahtlus ja see on piisavalt motiveeritud. Maksuhaldur on kaebaja süü vormi tuvastamisel asunud seisukohale, et kaebaja oli teadlik asjaolust, et OÜ RP Printing ja OÜ Commercial Services ei müünud DFSR Ehitus OÜ-le kaupu ja teenuseid ning põhjendab seda asjaolude kogumiga, mis on kajastatud vastutusotsuse leheküljel 15. Antud põhjendusi vastustaja ei korda.
5.2 Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ja D. A. vahel olid tööülesanded jaotatud nii, et kaebaja vastutusalas oli Auvere elektrijaama objekt Ida-Virumaal, kus ta oli pidevalt kohal ja tegi objektil tööd koos teise äriühingu töötajatega ning D. A. vastutusalas olid Pärnu mnt 271/273 objekt ning Vainu ja Pikaripoe objektid. Samuti puudub vaidlus, et Auvere objektil kasutas DFSR Ehitus OÜ tööde teostamisel vaid äriühingu enda töötajaid, kuid teistel objektil kasutati lisaks äriühingu enda töötajatele täiendavat tööjõudu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja oli teadlik sellest, et tegelikult ei osutanud alltöövõttu mitte OÜ RP Printing ja OÜ Commercial Services, vaid töid teostasid äriühingu enda töötajad ja tuvastamata füüsilised isikud ning OÜ RP Printing ja OÜ Commercial Services arveid kasutati vaid selleks, et vältida tööjõumaksude tasumist. Samuti oli kaebaja teadlik sellest, et armatuuri müüjateks ei olnud osaühingud RP Printing ja Commercial Services ning vaidlusalune kaup soetati tegelikkuses kas käibemaksukohustuslaseks mitteolevalt äriühingult või ühendusesiselt, millisel juhul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei teki. 5.3 Maksuhaldur võrdles vaideotsuses DFSR Ehitus OÜ poolt kontrollitavate maksustamisperioodide kohta esitatud TSD-de andmeid äriühingu pangakontol nähtuvate töötasu väljamaksetega. Selgus, et ajavahemikul november 2012.a kuni märts 2013.a ei ole äriühing pangakonto kaudu töötasu väljamakseid teinud D. A.le, novembris 2012.a A. L., P. V. ja K. S., detsembris 2012.a L. L.le, M.P.ile, K. S.le, A. A.le ja K. U.le, jaanuaris 2013.a L. L.le, D. K.le, M.P.ile, V. K.le, J. J.le, P. V.le ja K. S.le, veebruaris 2013.a S. L.le ja P. S.le ning märtsis 2013.a V. K.le, S. P.le ja D. B.le. Samas on kõikides kuudes tehtud pangakonto kaudu väljamakseid isikutele, kellele tehtud väljamaksed ei kajastu maksudeklaratsiooni vormil TSD. Kuna maksuhalduril ei õnnestunud küsitleda kõiki DFSR Ehitus OÜ töötajaid, kellele äriühing töötasu väljamakseid deklareeris ning arvestades seda, et kinnitust ei leidnud kaebaja väide, nagu oleks kõikidele töötajatele töötasu väljamakseid tehtud pangakonto kaudu, on kasutu kaebuse esitaja arutlus teemal, nagu olnuks maksuhalduril võimalik tuvastada, kes DFSR Ehitus OÜ töötajatest ja millisel objektil töötas ning teha sellest järeldused DFSR Ehitus OÜ võimekuse kohta teostada vaidlusalustel arvetel kajastatud tööd oma töötajatega. Pigem nähtub, et sularaha, mille kaebaja ja D. A. DFSR Ehitus OÜ arvelduskontolt välja võtsid, ei kasutatud mitte OÜ-le RP Printing ja OÜ-le Commercial Services tasumiseks, vaid seda kasutati muuhulgas oma töötajatele töötasu maksmiseks ning ei saa välistada, et enamus töid tegid DFSR Ehitus OÜ enda töötajad. Pangakontolt nähtuvad töötasu väljamaksed on kohati sedavõrd väikesed, et tekib põhjendatud kahtlus nende vastavuses tegelikult makstud töötasule. Kuna sularaha väljamakseid tegi valdavalt kaebaja, siis oli ta ühtlasi teadlik sularaha tegelikust kasutamisest. 5.4 Eksitavad on kaebaja väited nagu oleks tulumaksuga maksustamine põhjendamatu olukorras, kus maksuhaldur kauba olemasolu kahtluse alla ei sea. Maksuhaldur on maksustanud tulumaksuga üksnes kauba maksustatavale väärtusele lisatud käibemaksu osa. Kuna OÜ RP Printing ja OÜ Commercial Services poolt armatuuri tarnimine tõendamist ei leidnud ning tegelikku kauba tarnijat kindlaks teha ei õnnestunud, siis on alust arvata, et tegelikul müüjal puudus õigus käibemaksu lisamiseks ning on põhjendatud järeldus, et käibemaksu puudutavas osas ei ole kulu seotud DFSR Ehitus OÜ ettevõtlusega. Kuna ehitustööd objektil Vainu ja Pikaripoe teostasid ilmselt DFSR Ehitus OÜ enda töötajad, siis on teenuse osas kogu väljamakse maksustamine tulumaksuga põhjendatud. Kuna maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud teenuse olemasolu, kuid ei ole suutnud tuvastada teenust osutanud isikut objektil Pärnu mnt 271/273, siis on põhjendatult maksutatud kogu väljamakse tulumaksuga. 5.5 Eitamata võimalust juhatuse liikmete vaheliseks tööjaotuseks, ei kehti see nende ülesannete osas, mis on juhatuse liikme seadusest tulenevateks kohustusteks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevat ei saa juhatuse liikme kohustust delegeerida teisele juhatuse
liikmele. Kaebaja ei ole maksumenetluses eitanud seda, et oli kursis kõikidel objektidel toimuvaga ning puudub alus arvata, et nende teadmise hulka ei kuulunud kursis olek selle kohta, kes isikuliselt objektidel töid teostasid ja kas nende hulgas olid ka DFSR Ehitus OÜ enda töötajad.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
7.Käesolevas asjas on vaidluse esemeks MKS § 96 alusel tehtud vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt kui kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksukohustuslase kohustuste täitmise eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning juriidilise isiku juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Kohtupraktikas on MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt asutud seisukohale, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt nt RKHKo nr 3-3-1-37-13, p 12; nr 3-3-1-17-13 (p-d 11-16); nr 3-3-1-23-12 (p-d 10-11, 14 ja 20); nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15).
8.Kaebajalt nõutakse sisse DFSR Ehitus OÜ maksuvõlga, mille tasumiseks kohustati äriühingut 19.02.2015.a maksuotsusega nr 12.2-3/15095-48. Nimetatud maksuotsuse kohaselt on maksuvõla tekkimise aluseks KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 rikkumine sellega, et DFSR Ehitus OÜ deklareeris OÜ-de RP Printing ja Commercial Services rekvisiitidega arvete alusel ebaõigesti sisendkäibemaksu, sest OÜ-d RP Printing ja Commercial Services ei müünud DFSR Ehitus OÜ-le kaupa (armatuur) ega osutanud tööjõurendi- ja ehitusteenuseid ning nende arvetel puudus reaalne majanduslik sisu ja DFSR Ehitus OÜ oli sellest teadlik (maksuotsuse p 2.1, 2.2). Samuti on 19.02.2015.a maksuotsuse nr 12.2-3/15095-48 kohaselt maksuvõla tekkimise aluseks asjaolu, et nimetatud arvete alusel on DFSR Ehitus OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 mõttes, millelt ta vastuolus TuMS § 54 lg-ga 2 ei deklareerinud ega tasunud tulumaksu (maksuotsuse p 2.3).
9.Vaidlust ei ole selles, et DFSR Ehitus OÜ on OÜ-de RP Printing ja Commercial Services rekvisiitidega arvetel kajastatud kaubad ja teenused edasi müünud OÜ-dele Maru Betoonitööd, Eurobetoon ja Nordecon Betoon ning arved on formaalselt nõuetekohased. Maksuhaldur on leidnud, et OÜ-delt RP Printing ja Commercial Services pole DFSR Ehitus OÜ kaupu ja teenuseid saanud, vaid on Vainu ja Pikaripoe objektidel teinud arvetel märgitud tööd ise oma töötajatega ning soetanud kaupu ja Pärnu mnt 271/273 objektil tööjõurendi teenust tundmatutelt kolmandatelt isikutelt.
10.Seisukohta, et OÜ-d RP Printing ja Commercial Services ei osutanud DFSR Ehitus OÜ-le arvetel näidatud teenuseid ega müünud kaupu, on maksuhaldur maksuotsuses ja vastutusotsuses kokkuvõtlikult põhjendanud järgmiste asjaoludega: 1) OÜ-d RP Printing ja Commercial Services ei olnud reaalset majandustegevust omavad äriühingud. Osaühingutel puudus töötajaskond, nende seaduslik esindaja O. K. ei suutnud usaldusväärselt selgitada, milles seisnes nende äriühingute majandustegevus ega mäletanud, kas OÜ-d RP Printing ja Commercial Services müüsid kaupa ja/või osutasid teenust DFSR Ehitus OÜ-le või mitte; 2) DFSR Ehitus OÜ ega kaebaja ei ole esitanud usutavat selgitust nende äriühingutega suhete loomise ega tehingute asjaolude kohta; 3) ükski tehinguosalistest ei suutnud esitada andmeid selle kohta, kes objektidel reaalselt töötasid; 4) RP Printing OÜ-ga vormistatud tehing oli majanduslikult ebamõistlik, kuna DFSR Ehitus OÜ soetas RP Printing OÜ-lt tööjõurenti oluliselt suuremas mahus ja maksumusega, kui ise tellijale Eurobetoon OÜ-le võõrandas; 5) DFSR Ehitus OÜ poolt tellijale Nordecon Betoon OÜ esitatud teostatud tööde mahud ei ühti OÜ Commercial Services poolt teostatud tööde mahuga; 6) kauba tarnete kohta on esitatud üksnes arved ning ükski tehinguosalistest ei osanud usaldusväärselt selgitada, kuidas toimus kauba tellimine, kohaletoomine ja üleandmise vormistamine; 5) kõikide tehingute eest tasumine toimus sularahas. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodud asjaolud koosmõjus õigustavad kahtlust, et tehinguid DFSR Ehitus OÜ ning OÜ-de RP Printing ja Commercial Services vahel tegelikkuses ei toimunud ning DFSR Ehitus OÜ oli sellest teadlik. Kaebaja ei ole esitanud mistahes andmeid, mille alusel oleks tuvastatav OÜ-de RP Printing ja Commercial Services poolt teenuste tegelik osutamine ja kauba müük DFSR Ehitus OÜ-le. Asjaolust, et DFSR Ehitus OÜ-le on arvetel märgitud teenuseid tegelikkuses osutatud ning kaupa müüdud, ei järeldu, et teenuste osutajaks ja kauba müüjaks pidanuks olema tingimata OÜ-d RP Printing ja Commercial Services, kui teised asjas kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud seda ei kinnita.
11.Samuti on maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kaebaja rikkus DFSR Ehitus OÜ juhatuse liikmena teadlikult MKS § 8 lg-s 1 tulenevat kohustust korraldada DFSR Ehitus OÜ maksuarvestus nõuetekohaselt. Selle tulemusena arvestati DFSR Ehitus OÜ käibedeklaratsioonide esitamisel sisendkäibemaksu selleks kõlbmatute arvete alusel. Sisendkäibemaksu deklareerimine ja mahaarvamine arvete alusel, millel kajastatud tehingute mittetoimumisest pidi käibemaksuarvestuse eest vastutav isik olema teadlik, on oma iseloomult tahtlik rikkumine. Kohus nõustub vastutusotsuse p-s 5.2 väljatoodud hinnanguga M.P.i tegevuse süülisuse osas ning järeldusega, et DFSR Ehitus OÜ maksuvõla tekkimine oli põhjuslikus seoses kaebaja tahtliku tegevusega fiktiivsete arvete kasutamisel raamatupidamisarvestuses. Kuivõrd kaebaja väited ühtivad vaidemenetluses esitatud väidetega, maksuhaldur on neile vaideotsuses põhjalikult vastanud ning kohus nõustub maksuhalduri argumentatsiooniga, ei pea kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid põhjendusi korrata. M.P.i kui DFSR Ehitus OÜ juhatuse liikme MKS § 40 lgst 1 tulenevat vastutust äriühingu maksuvõla eest ei saa kuidagi mõjutada juhatuse liikmete omavahelised kokkulepped (vt TlnRKo nr 3-10-1284, p-d 11 ja 18, koos viidetega; TlnRKo nr 3-11-2445, p 12).
12.Käesolevas asjas on olnud täidetud ka kõik muud tingimused M.P.i kui DFSR Ehitus OÜ juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks. DFSR Ehitus OÜ suhtes koostatud 19.02.2015.a tehtud maksuotsuses nr 12.2-3/15095-48 on kehtiv haldusakt. Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud (MKS § 132) ja seda ei ole kustutatud (MKS § 114). DFSR Ehitus OÜ õigusvõime ei ole lõppenud, äriühing on endiselt registreeritud äriregistris. Maksuvõlg on tekkinud perioodil, kui M. P. oli äriühingu juhatuse liige. Vastutusotsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud tahtliku rikkumise puhul arvesse võetav viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga sisse nõuda DFSR Ehitus OÜ-lt, kuid see pole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud ja äriühing on sisuliselt maksejõuetu.
13.Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud 19.02.2015.a tehtud maksuotsuses nr 12.2-3/15095-48 tuvastatud DFSR Ehitus OÜ maksuvõla sissenõudmine kaebajalt. Kohus leiab, et MTA 04.07.2016.a vastutusotsus nr 13-7/00648-22 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
14.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.