M.U.i kaebus xxxxxxxxx, Tallinnas asuva elamu 768/2877 mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise peatamiseks ja tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks Saksamaa arhiivile järelpärimise tegemiseks ja prof.Peeter Järvelaid haldusmenetlusse kaasamiseks
2.Jätta M.U.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.U. tegi 15.12.2010 päringu Tallinna Linnavaraametile, et teada saada, kas Tallinnas xxxxxx asuvatest hoonete tagastamise osas on kontrollitud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 17 lg-s 5 sätestatud kompensatsiooni fakti küsimust, st, kas kinnistu endistele omanikele ehk perekond Wx maksti Saksamaa riigi poolt ümberasumise tõttu eraldi kompensatsiooni. Tallinna Linnavaraamet vastas talle 13.01.2011 kirjaga nr 6-2/228, kus selgitas, et ORAS § 17 lg 5 kohaselt on haldusorgan kohustatud kontrollima, kas vara eest on kompensatsiooni tasutud või mitte ning et professor Peeter Järvelaid on kaasatud abistama vastava küsimuse lahendamisega.
2.Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldusega nr 1761-k tagastati Tallinnas xxxxxxx asuvatest hoonetest, mis olid omandireformi objektiks, 66/100 mõttelist osa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektile L. K. W.le. Tagastamise järgselt jäi xxxxxx hoonetest 34/100 mõttelise osa omanikuks Tallinna Linn. xxxxxxx hoones asuvaid eluruume kasutavad M.U. (korter nr 1) ja V. O. (korter nr 3).
3.Pirita Linnaosa Valitsus sõlmis 2013 aasta märtsis M.U.iga ORAS § 121 lg 1 alusel xxxxxxxx munitsipaaleluruumi üürilepingu.
4.M.U. tegi 30.12.2013 päringu Tallinna Linnavaraametile, et teada saada, kas Tallinnas xxxxxxx asuvate hoonete tagastamise osas on kontrollitud ORAS § 17 lg 5 sätestatud kompensatsiooni fakti küsimust. Tallinna Linnavaraamet edastas 05.02.2014 vastuse, kus selgitas, et on teinud päringu järelepärimiseks Bundesarchiv’ile. Arhiivist saadeti 23.01.2014 vastus, mille kohaselt sõjakahjude hüvitamise menetlemine alles kestab ning materjali arhiivi koondamine ei toimu enne 2020. aastat. Seetõttu asus Tallinna Linnavaraamet seisukohale, et puudub õiguslik alus vara tagastamise menetluse uuendamiseks ning seadusega linnale pandud kohustuste, sh xxxxxxx elamu mõtteliste osade erastamise, täitmise peatamiseks.
5.M.U. esitas 29.06.2017 veelkord samasisulise taotluse (vara tagastamise menetluse uuendamiseks ja Saksamaale järelpärimise tegemiseks), millele Tallinna Linnavaraamet vastas 17.07.2017 kirjaga nr 4.1-1/14/3234-11 leides, et haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus ning et linn on juba Saksamaa arhiivile päringu teinud ja sealt vastuse saanud. Vastus edastati M.U.’i esindaja üldisele e-posti aadressile 29.08.2017, millelt esindaja e-kirja väidetavalt kätte sai ja sellega tutvus 01.09.2017.
6.Pirita Linnaosa Valitsus teavitas 22.08.2017 kirjaga nr 2-2/144 M.U.i, et Tallinna linn viib kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (EMOES) alusel läbi Tallinnas xxxxxx asuva elamu linnale kuuluva mõttelise osa erastamise. Kirja kohaselt oli erastamise objektiks 768/2877 mõttelist osa eelnevalt nimetatud elamust. Erastamisel osalemiseks tuli esitada Pirita Linnaosa Valitsusele kirjalik avaldus ühe kuu jooksul. Kaebaja on esitanud vastava avalduse. Eelnevalt nimetatud teate kohaselt toimub enampakkumine 05.10.2017 kell 14.00.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 29.09.2017 M.U.’i kaebus xxxxxxx, Tallinnas asuva elamu 768/2877 mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise peatamiseks ja tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks Saksamaa arhiivile järelpärimise tegemiseks ning prof. Peeter Järvelaid kaasamiseks perekond W. toimiku otsimise läbiviimiseks ning temalt seletuse võtmiseks. Kaebus sisaldab ka esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palub peatada 05.10.2017 kell 14:00 toimuva enampakkumise menetluse. Kaebaja hinnangul ei ole Tallinna Linnavaraamet järginud tagastamise menetluses ORAS § 17 lg 5 sätestatud kohustust kontrollida enne tagastamise menetluse lõpuliku otsustamist asjaolu, kas vastavale subjektile on vara eest kompensatsiooni makstud või mitte. Kompensatsiooni tasumise fakti tuvastamine välistab aga vara tagastamise võimalikkuse, mis omakorda muudab oluliselt erastamise menetlust, kuna viimasel juhul toimub erastamine teistsuguses ulatuses ja alustel (EMOES § 5 lg 1). Erastamisprotsessi toimub enampakkumine 05.10.2017 kell 14.00. Haldusorgan jättis xxxxxxx hoone 66/100 mõttelise osa tagastamisel L. K. W.le kontrollimata ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud asjaolu. Käesolevaks hetkeks ei ole toimikuga tutvutud, kuna see ei ole jõudnud Saksamaa keskarhiivi (Bayreuthi Lastenausgleichsarchiv). Tagastamise menetluses on lähtutud asjaolust, et kompensatsiooni tasumise fakt ei ole teada. Küll aga ei ole tulenevalt ORAS § 17 lg-s 5 sätestatust seda asjaolu välja selgitamata võimalik vara tagastamise osas teha õiguspärast otsust. Tagastamise tulemusena on W. pärijatele tagastatud vaidlusalusest hoonest 66/100 mõttelist osa. Järgmisena kuulub erastamisele ülejäänud osa ehk hoone 34/100 mõttelist osa. Kaebaja on erastamise protsessis üks õigustatud subjektidest. Juhul kui pärast erastamise läbiviimist enampakkumise teel selgub, et W.le tasuti tegelikkuses Saksamaa riigi poolt kompensatsiooni, kuuluks erastamisele kogu hoone 100%, mis muudaks oluliselt kaebaja võimalust erastamisel. Antud juhul osaleb enampakkumise protsessis kaks isikut, mille tulemusena saab võitjaks ja lõplikuks erastajaks olla üksnes üks neist isikutest. Juhul, kui tagastamine on õigusvastane (kompensatsiooni tasumise tõttu), siis saaksid mõlemad subjektid erastada korteri, milles nad hetkel elavad (EMOES § 5 lg 1). Selline olukord erineb suuresti sellest olukorrast, kui erastada saab üksnes üks subjektidest. Viimasel võimalusel on mõlemal subjektil võimalik ilma enampakkumiseta erastada endale oma elamispind.
Pärast 05.10.2017 läbiviidavat enampakkumise tulemust on väga keeruline hiljem seda tagasipöörata ja tagasitäita. Enampakkumine toob kaasa püsivad tagajärjed hoolimata sellest, kas hiljem tuvastatakse kompensatsiooni tasumise fakt või mitte. Professor Peeter Järvelaid on kinnitanud, et iga Teise maailmasõja ajal ümberasuja suhtes eksisteerib vastavas kohalikus omavalitsuse arhiivis toimik. Antud toimikus on muu hulgas välja toodud ka fakt, kas antud isikule tasuti Saksa riigi poolt ümberasumisel kompensatsiooni või mitte. Kuna Saksamaa keskarhiivi väidete kohaselt 2013. aastal W. toimikut arhiivis ei olnud, siis ei ole olnud võimalik tegelikult õiguslikult adekvaatselt hinnata vara tagastamise küsimust. Haldusorgan on ennatlikult tagastanud vara. Arhiivi kohaselt peaksid peamised toimikud jõudma arhiivi hiljemalt 2020 aastaks. Menetluse peatamine praegusel hetkel ei tekita osapooltele pöördumatuid tagajärgi.
8.Vastuseks kohtu 02.10.2017 nõudele esitas Tallinna linn 03.10.2017 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna linn palub jätta taotluse rahuldamata, kuna kaebus on perspektiivitu ja esitatud tähtaja rikkumisega. Kuigi kaebaja ei ole viidanud ühelegi haldusaktile ega konkreetsele toimingule, võib kaebuse sisust tulenevalt oletada, et kaebaja soovib tühistada xxxxxxxx elamu mõttelise osa erastamist puudutavaid Pirita Linnaosa Valitsuse otsustusi ja kohustada Tallinna linn uuendama xxxxxxx õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlust. Kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist (HKMS § 46 lg 1 ja 2). Tallinna Linnavaraameti vastus kaebaja taotlusele vara tagastamise menetluse uuendamiseks ja erastamise menetluse peatamiseks tehti kaebaja esindajale teatavaks 29. augustil 2017 kell 10.43. Seega lõppes kohustamiskaebuse kaebetähtaeg 28. septembril 2017. Asjaolu, et kaebaja esindaja tutvus dokumendiga väidetavalt hiljem, ei pikenda kaebetähtaega ega ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Pirita Linnaosa Valitsuse esitatud teate xxxxxxxx elamu mõttelise osa erastamise kohta, Pirita linnaosa vanema 18. augusti 2017 korralduse nr 1-2/58 enampakkumise läbiviimiseks ja enampakkumiskomisjoni 22. augusti 2017 koosoleku protokolli sai kaebaja kätte 28. augustil 2017. Seega lõppes tühistamiskaebuse kaebetähtaeg nende dokumentide osas 27. septembril 2017. Kaebus on ka perspektiivitu. Sisuliselt nõuab kaebaja, et Tallinna linn uuendaks xxxxxx õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluse, kuna leiab, et Tallinna linn võiks teha Saksamaa Bundesarchiv arhiivile kuni 2020. aastani korduvaid järelepärimisi selgitamaks, kas xxxxxxxx vara eest on makstud kompensatsiooni. Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldusega nr 1761-k tagastati Tallinna, xxxxxxx asuvatest hoonetest 66/100 mõttelist osa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektile L. K. W.le. Nimetatud korraldust ei ole vaidlustatud ning see on kehtiv ja täidetud. Antud juhul ei esine ühtegi HMS § 44 lg-s 1 sätestatud haldusmenetluse uuendamise alust. Asjaolu, et kaebaja arvab, et Saksamaa arhiivides võivad olla andmed xxxxxxx vara eest makstud kompensatsiooni kohta, ei ole haldusmenetluse uuendamise aluseks. Kuna haldusmenetluse uuendamise aluseid ei esine, puudub Tallinna linnal xxxxxxx vara tagastamise menetluse uuendamise kohustus ning seega puudub kaebajal õigus nõuda menetluse uuendamist (sh Saksamaa arhiividesse järelepärimiste tegemist). Et xxxxxxx vara tagastamise menetluse uuendamiseks puudub alus, puudub alus ka xxxxxxx elamu mõttelise osa erastamise menetluse peatamiseks ning xxxxxxxx elamu mõttelise osa erastamist puudutavaid Pirita Linnaosa Valitsuse otsustuste tühistamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg
2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik.
11.Kohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja peatada ja tühistada Tallinna linnale kuuluva xxxxxxxx asuva elamu mõttelise osa enampakkumise menetluse ning kohustada Tallinna linna tegema Saksamaa arhiivile järelpärimine (et selgitada välja, kas ümberasumise eest on perekond W.le Saksamaal kompensatsiooni makstud) ning kaasata prof. Peeter Järvelaid haldusmenetlusse perekond W. toimiku otsimise läbiviimiseks ning temalt seletuse võtmiseks. Kaebaja väited tuginevad sellele, et Tallinna linn ei ole vara tagastamisel järginud ORAS § 17 lgst 5 tulenevat kohustust selgitada välja, kas perekond W. on saanud Saksamaal ümberasumise eest kompensatsiooni, mistõttu ei ole vara tagastamine toimunud õiguspäraselt ning Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldus nr 1761-k ei ole õiguspärane. Kaebaja ei ole korraldust küll vaidlustanud, kuid leiab kaebuses, et esinevad alused haldusmenetluse uuendamiseks, mille tulemusena tuleks korraldus kaebaja hinnangul tunnistada kehtetuks. Kaebaja leiab, et enampakkumist ja erastamist ei saa läbi viia enne, kui on lahendatud küsimus sellest, kas vara kuulub tagastamisele, sest võib ilmneda, et 66/100 mõttelist osa ei kuulu tagastamisele ning sellisel juhul saaks erastada 100% hoonest. Lähtudes HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust lähtuvalt kaebust selliselt, et kaebaja eesmärgiks on vara tagastamise menetluse uuendamine, tagastamise küsimuse uuesti otsustamine ning vara erastamise ja enampakkumise läbiviimise välistamine enne, kui on lõplikult selge Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korralduse nr 1716-k õiguspärasus. 11.1 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on korduvalt esitanud Tallinna linnale päringuid selle kohta, kas xxxxxxx Tallinnas asuvate hoonete tagastamise menetluses on kontrollitud ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud kompensatsiooni fakti küsimust. Viimase pöördumise esitas kaebaja 29.06.2017 (tl 14-15), millele Tallinna Linnavaraamet vastas 17.07.2017 kirjaga (tl 16) ja mis saadeti kaebaja esindajale e-posti teel 29.08.2017 (tl 17). Nimetatud kirjas asus haldusorgan seisukohale, et menetluse uuendamiseks nagu ka enampakkumise peatamiseks puuduvad alused. Riigikohus on oma 12.10.2009 otsuse haldusasjas 3-3-1-50-09 (p 12) selgitanud, et menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on haldusakt. Kuivõrd haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavaraameti 17.07.2017 kiri haldusakt, millega keelduti haldusmenetluse uuendamisest ja kaebaja poolt taotletud haldusakti andmisest (korralduse nr 1716 – k kehtetuks tunnistamisest). Tulenevalt kaebaja eesmärgist on seega kaebaja tahteks Tallinna Linnavaraameti 17.07.2017 kirja tühistamine (HKMS § 37 lg 2 p 1), haldusmenetluse uuendamine ning vastustaja kohustamine otsustama uuendatud haldusmenetluses vara tagastamise küsimus uuesti. Uuendatud menetluses soovib kaebaja, et haldusorgan teeks tema poolt soovitud päringu Saksamaa arhiivile ja kaasaks menetlusse prof. P. Järvelaidi (HKMS § 37 lg 1 p 2). 11.2 Lisaks eeltoodule on kaebaja esitanud taotluse Pirita Linnaosa valitsuse poolt määratud xxxxxxxx, Tallinn enampakkumise tühistamiseks ja elamu mõtteliste osade erastamise ja enampakkumise peatamiseks. Pirita Linnaosa Valitsus teavitas kaebajat enampakkumise läbiviimisest oma 22.08.2017 teatega nr 2-2/144 (tl 8). Kohus leiab (analoogselt käesoleva asjaga sarnases asjas Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2016 otsuse nr 3-15-1668 p-s 13 tooduga), et viidatud teate puhul on tegemist eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses. Viidatud teatega tegi Pirita Linaosa Valitsus õiguslikult siduvalt
kindlaks xxxxxxxx elamu mõttelise osa erastamise tingimused, milleks olid erastamiseks esimest eelistust omavate isikute (üürnike) ring (M.U. ja V. O.), erastatava osa suurus (768/2877), erastamisavalduse esitamise päev (22.09.2017) ning erastatava osa alghind (736,39 eurot). Seega tõlgendab kohus kaebuse punktis 1 esitatud taotlust nõudena tühistada Pirita Linnaosa Valitsuse 22.08.2017 teade nr 2-2/144. Kaebuse punktis 4 esitatud nõuded on käsitletavad keelamisnõuetena HKMS § 37 lg 2 p 3 järgi. Tulenevalt kaebaja nõuetest hindab kohus järgnevalt, kas kaebuse eesmärgi saavutamine on võimalik.
12.Kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkus sõltub käesoleval juhul sellest, kas Tallinna linnal oli kohustus uuendada xxxxxxxx Tallinnas asuvate hoonete tagastamise menetlus. Juhul, kui Tallinna linnal vastavat kohustust ei olnud, siis ei saa kaebaja tugineda väitele, et Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldus nr 1761-k on õigusvastane ega ka väitele, et vaidlusalusest hoonest on 66/100 mõttelist osa on tagastatud õigusvastaselt. Juhul, kui kohus leiab, et menetluse uuendamiseks puuduvad alused, siis ei saa kaebaja tugineda väitele, et linnale kuuluva mõttelise osa erastamine ja enampakkumine ei ole lubatavad. 12.1 Kohtule esitatud materjalist nähtub, et kaebaja on juba 2010. aastal esitanud Tallinna linnale päringu selle kohta, kas xxxxxxxx Tallinnas asuvate hoonete tagastamise menetluses on kontrollitud ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud kompensatsiooni fakti küsimust ning saanud vastuseks, et vastavat asjaolu uuritakse. Seejärel on Tallinna Linnavalitsus 27.12.2012 korraldusega nr 1761-k vaidlusaluse hoone 66/100 mõttelise osa tagastanud L. K. W.le. Kaebaja kõnealust korraldust ei vaidlustanud. Samas on kaebajale juba 2014. aastal saanud teatavaks, et sõjakahjude hüvitamise menetlusdokumentide koondamine Saksamaa keskarhiivi jätkub veel määramata tähtaja jooksul ega toimu kindlasti enne 2020. aastat. Seetõttu on Tallinna Linnavaraamet 05.02.2014 kirjaga nr 6.-2.1/3234 (tl 11) jätnud vara tagastamise menetluse uuendamata (st kehtima jäi Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldus nr 1761-k, millega on xxxxxx hoonetest tagastatud L.K. W.le 66/100 mõttelist osa). Kaebaja menetluse uuendamata jätmist ei vaidlustanud, kuid on 29.06.2017 taotlenud uuesti Tallinna linnalt samal põhjusel menetluse uuendamist (tl 14-15), leides endiselt, et kompensatsiooni fakti tuvastamise küsimus on määrav ning menetluse uuendamise aluseks. Samas taotluses palus kaebaja Tallinna linnal teha järelpärimise Saksamaale, selgitamaks välja vaidlusaluse kompensatsiooni tasumise või tasumata jätmise fakt. 12.2 Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldust nr 1761-k, millega on xxxxxxx hoonetest tagastatud L.K. W.le 66/100 mõttelist osa, küll aga on ta nii enne vastava korralduse väljastamist (tl 9) kui ka pärast seda korduvalt esitanud Tallinna Linnavaraametile taotlusi, et tehtaks päringuid Saksamaa arhiividesse kompensatsiooni tasumise või tasumata jätmise fakti tuvastamiseks. Vastava päringu on Tallinna linn ka teinud ning kaebajat on teavitatud, et Saksamaa keskarhiivis sellekohaseid andmeid ei ole ning andmete koondamine alles kestab (tl 11-13). Kaebaja ei vaidlustanud ka Tallinna linna 05.02.2014 kirja nr 6.-2.1/3234, milles on vastavaid asjaolusid selgitatud ning millega on linn keeldunud menetluse uuendamata jätmisest. Kaebaja taotles menetluse uuendamist samal põhjusel uuesti 29.06.2017, kuid ei ole oma taotluses toonud võrreldes varasemaga välja uusi asjaolusid, mida haldusorgan ei oleks hinnanud juba kaebaja varasemat taotlust menetledes. 12.3 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-ide 1 ja 4 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse
käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Praegusel juhul oleks menetluse uuendamise alusena asjakohane HMS § 44 lg 1 p 2 (uute tõendite ilmnemine selle kohta, et perekond W.le on makstud kompensatsiooni), kuid asja materjalidest tulenevalt selliseid tõendeid ilmnenud ei ole. Tallinna Linnavaraamet on oma 13.01.2011.a kirjas (tl 9) selgitanud, et tulenevalt ORAS § 17 lõikest 5 on ÕVVTK maakonnakomisjonil kohustus uurida, kas xxxxxxx asuva vara eest on juba makstud kompensatsiooni. Samast kirjast nähtub, et prof. Peeter Järvelaid on otsinud andmeid L.K. W. poolt taotletava vara kompenseerimise kohta, kuid neid ei ole õnnestunud leida. Kirjas viidatakse, et otsinguid jätkatakse. Kuna Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldusega nr 1716-k otsustati vara tagastada, siis järeldub sellest, et vastavaid tõendeid ei leitud ning vara tagastamine oli võimalik. Vastavate tõendite ilmnemisel oleks vara tagastamine olnud ORAS § 17 lg 5 tähenduses välistatud. Selliseid tõendeid ei ole ilmnenud ka kaebaja poolt vara tagastamise järgselt esitatud menetluse uuendamise taotlus menetlemisel (vt Tallinna Linnavaraameti 05.02.2014 kiri (tl 11) ega ole tuvastatud ka kaebaja 29.06.2017 esitatud taotluse menetlemisel. Kohus rõhutab, et menetluse uuendamise aluseks saab olla uute oluliste tõendite ilmnemine asjas, mitte aga kaebaja kahtlus selles, et vastavad tõendid võivad olemas olla. Seega saaks menetluse uuendamine olla antud juhul asjakohane juhul, kui kaebaja oleks esitanud vastustajale tõendid selle kohta, et Tallinnas xxxxxxx vara eest on makstud kompensatsiooni. Puudub vaidlus, et selliseid tõendeid esitatud ei ole. Seega ei esine antud juhul HMS § 44 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluse uuendamise alust. Kuna menetluse uuendamiseks alust ei esine, siis ei ole kaebajal võimalik kaebusega saavutada olukorda, kus haldusorganil tekiks kohustus otsustada vara tagastamise küsimus uuesti. Kaebaja taotleb vara tagastamise menetluse uuendamist olukorras, kus uusi asjaolusid tuvastatud ei ole ning vara tagastamise otsuse tegemise ajaga võrreldes õiguslik ja faktiline olustik ei ole muutunud. Kuivõrd menetluse uuendamiseks alust ei ole, siis ei saa kaebusega saavutada ka olukorda, kus haldusorganil tekiks kohustus teostada kaebaja poolt soovitud toimingud. 12.4 Kuivõrd menetluse uuendamiseks ei ole alust, siis ei ole kaebajal kaebusega võimalik saavutada ka vara erastamise ja välja kuulutatud enampakkumise peatamist ja välja kuulutatud enampakkumise läbi viimisele suunatud eelhaldusakti tühistamist. Kuivõrd vara tagastamise korraldus kehtib, siis on Tallinnas, xxxxxxxx asuva elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa suurus määratud õigesti ning enampakkumine on lubatav ja enampakkumise läbi viimine ei ole eetoodud põhjendustel õigusvastane.
13.Kuivõrd kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.