Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-16-1348 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-1348 kasutades lubamatuid koolitusmaterjale ja läinud oma tegevuses vastuollu autoriõiguse seadusega.

3-16-1348 18.09.2015 autorite esindaja ÜMle OÜ-st Kirjatark, kes tõi materjalid 21.09.2015 tagasi, misjärel vastustaja tagastas materjalid õpilasele. Õpikute autorid tuvastasid, et ca 80% ulatuses on õppematerjal võetud õpikust „Tere“ ning vastustaja peab autorite selgitusi piisavaks, et lugeda rikkumine tuvastatuks. Kaebajale ei esitatud seda väidetavat materjali enne teate saamist. Autoriõiguse rikkumise tuvastamiseks pidanuks teoseid vaatlema ja võrdlema ning põhjendama, et mingid teosed või nende osad on tunnuste poolest identsed. Koolitustel ei ole tehtud fotosid ega muul viisil materjale talletatud. Kui vastustaja laenatud koopiad olid üldse kunagi olemas, pidanuks haldusorgan need vastavalt HMS § 19 lg-le 1 säilitama. See kohustus haakub ka ärakuulamisõiguse efektiivse realiseerimise ning isiku õigusega end kaitsta riigi võimaliku omavoli eest. 6) Vastustaja on rikkunud HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigust. Kaebajale ei esitatud enne lepingu ülesütlemist vastavaid võrdlusi ega võimaldatud esitada kogutud materjalile vastuargumente. Kui vastustaja tahab tugineda mingitele raamatu ümbertrükkidele, tuleb tal tõendada nende olemasolu, valmistamine kaebaja poolt ning kasutamine ärilistel eesmärkidel. Asjas ei ole esitatud ühtki volikirja, mis annaks ÜMle õiguse osaleda kaebaja haldusmenetluses. Äriregistri andmetel ei ole ÜMl seost OÜ-ga Kirjatark. Ta oli juhatuse liige AS-s Rahva Raamat, kes turustab OÜ Kirjatark välja antud teoseid. 7) Vastustaja 05.08.2015 e-kirjas ei ole viidatud ühelegi konkreetsele materjalile või leheküljele, millest ümbertrüki tegemist võiks kaebajale ette heita. KK OÜ-st Keelepisik vastas, et paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele ja tingimustele, ning selgitas, et materjalid on võetud erinevatest õpikutest ja väga palju on kasutatud nii firma kui õpetaja materjale tingituna sellest, et eksaminõuded hõlmavad väga laia teemaderingi ja ühest õpikust seda kokku panna on võimatu. Kohut eksitav on vastustaja väide, et kaebaja ei eita kirjas märgitud materjalide kasutamist ning kaebaja oleks justkui esitanud valeinfot. Vastust tuleb lugeda koos vastustaja kirjaga, kus on küsimus, millele kaebaja vastas, kusjuures tähelepanu tuleb pöörata vastuses rõhutatud eksaminõuetele, millest tulenevalt õppematerjal koostatakse. 8) Vastustaja vastusele lisatud e-kirjavahetuses palus vastustaja teenuste osakonna juhataja asetäitja enda ja OÜ Kirjatark ning viimase advokaadi vahelise kirjavahetuse registreerida eraldi, millest jääb mulje kui salajasest haldusmenetlusest. Jääb arusaamatuks, millises menetluslikus seisundis oli haldusmenetluses OÜ Kirjatark, kes on kaebaja konkurent koolitusturul. HMS § 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus avalik ning tulenevalt HMS §-st 11 ei ole OÜ Kirjatark haldusmenetluses menetlusosaline. On selgusetu, miks pidas vastustaja ametnik privaatsust nõudvat kirjavahetust OÜ-ga Kirjatark. 9) Äriliste eesmärkide määratlemine ei ole selge. HKTS § 1 kohaselt määrab see seadus kindlaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra. Halduslepingu preambuli kohaselt on leping sõlmitud tööturuteenuste ja – toetuste seaduse (TTTS) §-s 13 ning terviseja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ sätestatud tööturukoolituse korraldamiseks. TTTS § 13 lg 2 sätestab, et töötukassa tellib tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) tähenduses (jõust 01.07.2015). Halduslepingu p 1.1 kohaselt juhinduvad pooled muu hulgas HKTS-st, mille kohaselt sõlmitakse eraõigusliku juriidilise isikuga haldusleping haldusülesande täitmiseks. 10) Seoses raamatuga „E nagu Eesti“ selgub vastustaja vastusest, et vastustaja pöördus 23.09.2015 kirjastuse OÜ Koolibri poole selgituse saamiseks, kas kaebaja õpetajad võivad kasutada oma õppematerjalide koostamisel ülesandeid OÜ Koolibri välja antud eesti keele 4(15)

3-16-1348 õpikutest. Väidetavalt lisas vastustaja selgitustaotlusele ka väljavõtted õppematerjalidest. OÜ Koolibri vastas 30.09.2015, et väljavõtted ei ole pärit nende õpikutest, vaid hoopis kirjastus TEA „E nagu Eesti“ vanast versioonist. See näitab, et paikvaatluse aruanded ei ole usaldusväärsed tõendid. Väidetavalt küsis vastustaja õpiku kaasautorilt MPlt, kas kasutamine on autorite poolt lubatud, ning MP on kinnitanud, et õpikut ei tohi paljundada ja tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Kaebaja on loetud ebausaldusväärseks partneriks kaudsete, kaebajale mitte teada olevate tõendite ja autorite endi subjektiivsete hinnangute alusel. 11) Lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Vastustajal puudus mõjuv põhjus raamlepingu ülesütlemiseks, sest tuvastatud ei ole ühtegi olulist lepingu rikkumist kaebaja poolt. Viidatud ei ole ühelegi normile ning ühegi tõendiga ei ole leidnud kinnitust mistahes nõuete rikkumine. Kohut eksitav on väide, et kaebaja esitas 10.08.2015 e-kirjaga valeinfot, väites, et nende poolt paljundatud ja kasutatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele. Viide HKTS §-le 16 ei ole asjakohane. Kaebaja on vastustajaga teinud koostööd alates aastast 2009 ning selle aja jooksul ei ole koolitaja sobivus või nõuetele vastavus olnud kordagi vaidluse all. Esitatud ei ole ka ühtegi argumenti või tõendit selle kohta, et kaebaja tegevus ei vastaks HKTS § 12 lg 2 p 1 nõuetele. Kaebaja ei ole esitanud valeinfot, vaid vastas oma kirjas töötukassa küsimustele nii, nagu see oli tema hinnangul õige. 12) Puuduvad ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu saab üles öelda eelkõige ülesütlemisavalduse saatmisega teisele poolele. Raamlepingu puhul on tegemist VÕS mõistes kestvuslepinguga, mille saab üles öelda VÕS § 195 lg 1 järgi ülesütlemisavalduse tegemisega. Kestvuslepingust ei saa taganeda VÕS § 116 lg 2 p 2 ja p 4 alusel. Kui vastustaja pidas silmas VÕS § 196 lg 2 alusel lepingu lõpetamist, pidanuks vastav õiguslik alus nähtuma ka ülesütlemisavaldusest. VÕS § 195 lg 4 sätestab, et kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut (antud juhul lisaks kaebajale Atlasnet MTÜ, SA Tallinna Erateeninduskool), võib VÕS § 195 lg 4 teise lause järgi üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. Teistele lepinguosalistele ei ole lepingut üles öeldud. 13) Alustatud kriminaalmenetlusega seonduvalt märkis kaebaja, et kahtlustatavate suhtes kehtib süütuse presumptsioon, mistõttu on asjasse puutumatu ja ebakorrektne vastustaja väide, et kuna on algatatud kriminaalasi ja riigiprokuröri sõnul on kavas lähikuudel asi kohtusse saata, siis viitab eeltoodu üheselt sellele, et toimunud on autoriõiguste rikkumine. Vastustaja ise ei ole autoriõiguste rikkumist tõendanud.

Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna Halduskohus jättis 05.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Tuvastamisnõude esitamine on lubatav. Ülesütlemise õigusvastasuse selgumisel puudub vastustajal edaspidi alus ülesütlemise teates märgitud asjaoludele tugineda. Seega on kaebajal tuvastamise suhtes preventiivne huvi. Põhjendatud huviks saab pidada ka soovi esitada edaspidi kahju hüvitamise nõue. Lepingu lõpetamise tõttu tekkinud kahju ning selle hüvitamise nõude perspektiivi ei saa a priori välistada. 2) Raamlepingu kohaselt kohustus kaebaja viima läbi tööalaseid eesti keele koolitusi vene keele baasil vastavalt hankele ja minikonkursile ning nende järgselt tellijaga sõlmitud hankelepingule (tegelikkuses on sõlmitud haldusleping). Raamlepingu p 5.3 kohaselt on tellijal õigus raamleping ühe täitja suhtes ühepoolselt ette teatamata üles öelda, kui täitja on oluliselt rikkunud raamlepingut või hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse mh valeandmete või valeinfo esitamist täitja poolt hanke, minikonkursi või hankelepingu täitmisel (raamlepingu p 5.4.3). Halduslepingu kohaselt kohustus kaebaja läbi viima tööalast eesti keele koolitust vene keele baasil vene keeles vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatule. Halduslepingu p 4.3.12 kohaselt oli kaebaja kohustatud tagama koolitusmaterjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja 5(15)

3-16-1348 tingimustele. Tellijal on õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt avaldusega üles öelda lepingu olulisel rikkumisel koolitaja poolt, sh p-s 4.3.12 sätestatud kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel (halduslepingu p 5.1.2). Lepingute viidatud sätetest tuleneb, et vastustaja võis kaebajaga sõlmitud raamlepingu ühepoolselt ette teatamata üles öelda mh juhul, kui kaebaja rikub oluliselt raamlepingut või hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse mh hankelepingu täitmise käigus valeandmete või valeinfo esitamist ning hankelepingu oluliseks rikkumiseks loetakse intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumist. 3) Ärilisel eesmärgil õppematerjali paljundamist, mh äriühingu poolt keeleõppe koolitustel paljundatud õppematerjali jagamist õpilastele autorite nõusolekuta tuleb lugeda intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumiseks. Sellist tegevust saab lugeda intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumiseks ka raamlepingu ja halduslepingu tähenduses. Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 7 lg-test 1 ja 2, § 11 lg-st 1, § 13 lg-st 1, § 18 lg-st 1 ja § 19 p-st 3 tuleneb, et õpikuid ja õppematerjale saab lugeda autoriõigusega kaitstud teosteks ning õppematerjali reprodutseerimine õppe eesmärgil ei ole autori nõusolekuta lubatav, kui tegevus taotleb ärilisi eesmärke. Kaebaja väitel ei tegutsenud ta ärilistel eesmärkidel, vaid talle anti halduslepinguga üle avaliku ülesande täitmine. Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja viis koolitusi läbi ärilistel eesmärkidel. Kaebaja on äriühing, kelle majanduslikuks põhitegevuseks on keeleõpe. Kuna vastustaja tellis kaebajalt tööturuteenust ja maksis teenuse eest tasu, on ilmne, et koolituse läbiviimine teenis ärilisi eesmärke. Ärilist eesmärki ei välista see, et tööturuteenust (sh koolitust) osutatakse avalikes huvides ja seda tellib haldusorgan. On õige, et kaebaja ei reprodutseerinud teoseid müügi eesmärgil, kuid ta on seda teinud oma äritegevuse raames. Teose kasutaja ei saa eeldada, et autor lubab oma teost kasutada tasuta. Loata ja tasuta kasutamisel saab koolitust pakkuv ettevõtja põhjendamatu konkurentsieelise võrreldes ettevõtjatega, kes kasutavad teiste autorite teoseid õiguspäraselt või panustavad koolitusmaterjali koostamisse oma ressurssi. Õppematerjalide reprodutseerimine kaebaja poolt läbi viidud koolituste raames ei olnud seega ilma autorite nõusolekuta lubatav ning toimus ärilistel eesmärkidel (AutÕS § 18 lg 1 ja § 19 p 3). Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kaebaja osutas keeleõppe teenust HKTS järgi sõlmitud halduslepingu alusel avaliku halduse ülesande täitmiseks. Järeldust ärilisest eesmärgist ei väära ka asjaolu, et tegemist oli TTTS §-s 13 sätestatud tööturukoolitusega. Erisust autoriõiguste kasutamiseks tööturukoolituse raames ei tulene ka kaebaja viidatud TäKS-st. 4) Kaebaja leiab, et intellektuaalse omandi nõuete rikkumine ei ole tõendatud, paikvaatluse aruanded ei ole nõuetekohased tõendid (ei vasta HMS nõuetele, pole allkirjastatud kaebaja esindaja poolt, ei sisalda õiguslikku alust). Samuti ei nõustu kaebaja viisiga, kuidas vastustaja on välja selgitanud õpikute autorite loa puudumise. 04.08.2015 ja 18.09.2015 paikvaatluse aruannetest (tl 18-19) nähtub paikvaatluse läbiviimise aeg, koolituste läbiviimise aeg ja koht, koolitusi läbi viinud lektorite nimed, koolitusel osalenute arv. Samuti on aruannetes märgitud koolitusel kasutatud materjalid ning kõigis aruannetes on märgitud, et kasutatakse paljundatud või prinditud materjale. Kaebaja ei ole seda fakti ümber lükanud. Asja materjalide hulgas on ka fotod õppematerjalidest (tl 42-44). Kuigi fotodelt ei nähtu, millise teosega on tegemist, on ilmselge, et tegemist on koopiatega lahtistel lehtedel, mis on köidetud pehmete kaantega kiirköitjasse. Paikvaatluse aruanded on allkirjastatud nii töötukassa esindaja kui ka koolitusi läbi viinud lektorite poolt. Paikvaatluse eesmärk on faktilise olukorra tuvastamine. Kaebaja seaduslik esindaja ei viibinud koolitustel. Kuna tegemist ei olnud ette teatatud kontrolliga, ei saanud tema kohalolekut ka eeldada. 6(15)

3-16-1348 Aruannetele on alla kirjutanud õppetunde andnud koolitajad. Sellega on fikseeritud konkreetsel koolitusel tegelik olukord, sh kasutatav õppematerjal. Antud juhul ei esinenud ühtegi HMS § 18 lg 1 p-des 1-4 loetletud menetlustoimingu protokollimise alust. Haldusmenetlusele on üldiselt omane vormivabaduse põhimõte, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1). Vastustaja on dokumenteerinud paikvaatluse käigu aruande vormis, mis vastab vormivabaduse põhimõtet arvestades hea halduse nõudele, ning õppetunnis viibinud õpetajad on kinnitanud oma allkirjaga kirjapandu vastavust tegelikkusele. Seejuures saanuks just konkreetset tundi läbiviinud õpetajad korrigeerida aruannet kasutatavate õppematerjalide osas. Protokollimise kohustuse korral näeb HMS § 18 lg 3 ette, et protokollile kirjutab alla selle koostanud isik ning seadus ei nõua haldusmenetluse osaliste, sh seaduslike esindajate allkirju. HMS § 38 lg-st 2 nähtuvalt on haldusmenetluses tõendiks mistahes dokumentaalsed tõendid, milleks saab pidada ka vastustaja ametniku koostatud aruannet, isegi kui see ei vastaks paikvaatluse protokolli nõuetele. Aruanded ei pea sisaldama viidet õiguslikule alusele. Haldusmenetluse läbiviijal on menetlustoimingute valikul kaalutlusõigus (HMS § 5 lg 1). Kaebaja viide HMS §-le 107 on ekslik, sest menetlustoimingutele ei kohaldata HMS 8. ptk sätteid (HMS § 106 lg 2). Haldusmenetluse, sh iga üksiku menetlustoimingu õiguspärasuse nõue tuleneb eelkõige HMS §-dest 3 ja 4 ning leiab täpsustamist asjakohastes erinormides nende olemasolul. Vastustaja terminikasutus (ümbertrükk, koopia) ei takista mõistmast, et kaebajale heideti ette reprodutseerimist autoriõiguse tähenduses. Paikvaatluse aruanded, õpikute kirjastajate ja autorite selgitused (OÜ Kirjatark vastus (tl 33), MK vastus (tl 39), OÜ Koolibri vastus (tl 45), MP vastus (tl 50-51)) ning kaebaja 10.08.2015 e-kiri (tl 37-37p) tõendavad koosmõjus kaebaja poolt intellektuaalse omandi nõuete rikkumist. Paikvaatluse aruannetest nähtub vaidlusaluste õpikute reprodutseerimine kaebaja poolt ning autorite ja kirjastajate selgitustest nähtub asjaolu, et tegemist on konkreetsete õpikutega ja nende reprodutseerimisega autorite nõusolekuta. Kuna kaebaja osutas teenust ärilistel eesmärkidel, ei olnud õpikute reprodutseerimine autorite nõusolekuta lubatav. Autori enda otsustada on, kellele ja millistel tingimustel ta oma teost kättesaadavaks teha lubab. Määrav ei ole täpne protsentuaalne osakaal, milles üht või teist teost loata reprodutseeriti. Vastustaja on tuvastanud erinevate teoste loata reprodutseerimise ning autorite vastustest ei ilmne, et nad aktsepteeriksid teoste taolist kasutamist mistahes ulatuses. Ka teose osa loata reprodutseerimine on keelatud, kui tegemist ei ole seaduses sätestatud erandiga. 5) Vastustaja peab valeinfoks kaebaja 10.08.2015 e-kirjas antud kinnitust, et koolitusel kasutatavad materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele. Kaebaja on küll enda väitel olnud vastustajast erineval arusaamisel, kas kasutatav õppematerjal on kasutuses õiguspäraselt, kuid pärast vastustaja 05.08.2015 e-kirja (tl 37p) saamist pidanuks kaebajale olema ilmne, et vastustajal on autoriõiguste kaitse osas kõhklused ning vastustaja ootab sisulist vastust. Kaebajal on nii sellele kirjale vastates kui ka juba lepingute sõlmimise etapis olnud võimalus vastustajaga suheldes täpsustada, mida intellektuaalse omandi kaitse nõude all mõeldakse. Kaebaja väitel on tema koostöö vastustajaga pikaajaline ning varem ei ole talle taolisi etteheiteid tehtud. Isegi kui vastustaja ei ole tähelepanematusest või teadmatusest varem kaebaja tegevusele autoriõiguste kaitse seisukohast sellist tähendust omistanud, ei saa kaebaja eeldada, et vastustaja jätkab varasemat kaebajale soodsat, kuid väära halduspraktikat. 6) Kaebaja väitel ei ole talle esitatud koolitusel kasutatud materjali ja võimaldatud esitada sellele vastuväiteid, millega rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud. Praegusel juhul ei ole tegemist haldusmenetlusega, mis oleks alanud kaebaja taotluse alusel, vaid vastustaja alustas paikvaatluse tulemuste alusel halduslepingu (raamlepingu) lõpetamise. Vastustaja võimaldas 05.08.2015 e-kirjas kaebajal esitada omapoolseid selgitusi. Vastustaja selgitas e-kirjas, et viis läbi paikvaatlused, mille käigus tuvastas koolitusel paljundatud 7(15)

3-16-1348 materjali kasutamise õpikutest „Tere“, „Tere jälle!“ ja „Avatud uksed“, ning palus kaebajal täpsustada, kas selle materjali kasutamine on kooskõlas intellektuaalse omandi õigusega. Kaebaja vastas 10.08.2015 e-kirjas, et paljundatud materjali kasutamine on kooskõlas intellektuaalse omandi kaitse õigusega. Kaebajale on 05.08.2015 e-kirjaga saadetud ka paikvaatluse aruanded. Kaebaja ei esitanud 10.08.2015 kirjas vastuväiteid paikvaatluse aruannete sisule ega nendes ja e-kirjas märgitud materjali kasutamisele ning kinnitas, et materjali kasutamine on õiguspärane. Seega nõustus kaebaja sisuliselt sellega, et ta kasutab koolitusel vastustaja e-kirjas viidatud materjali. Kaebaja oleks saanud vastuses selgitada, et neid materjale tema koolitustel ei kasutata, kuid seda ta ei teinud. Seetõttu võis vastustaja eeldada, et kaebaja ei vaidlusta materjali kasutamist ning vastustaja ei pidanudki esitama paikvaatlusel tuvastatud materjali kaebajale vastuväidete esitamiseks. Seega oli kaebajale vähemalt osaliselt ärakuulamisõigus tagatud. Täiendava kontrolli tulemusena koostatud aruande ja õpiku „E nagu Eesti“ osas ei ole kaebajale tõepoolest ärakuulamisõigust võimaldatud. Kaebaja ei ole ülejäänud teostega seonduvalt esitanud seisukohti, vastuväiteid ega tõendeid, mis kummutaks vastustaja järeldused intellektuaalse omandi õiguse rikkumisest. Seega ei ole alust arvata, et täiendav ärakuulamine õpiku „E nagu Eesti“ osas võinuks kaasa tuua teistsuguse lõppjärelduse lepingu jätkamise osas. 7) Kaebaja leiab, et viide HKTS §-le 16 ei ole asjakohane. Tegemist on kestvuslepinguga, millest ei saa VÕS § 116 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel taganeda. Kaebaja arvates on taganemise sätete kohaldamine nii õiguslikult kui sisuliselt ebakorrektne. Lisaks leiab kaebaja, et kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, tuleb leping üles öelda nende suhtes ühiselt. Kaebaja rikkus intellektuaalse omandi kaitse nõudeid ning esitas vastustajale ekslikku teavet intellektuaalse omandi õiguste omandamise kohta. Kuna vastustaja tugineb raamlepingu ülesütlemisel kaebajaga sõlmitud halduslepingu täitmisele (raamlepingu p-d 5.3 ja 5.4.3), on vastustaja õiguspäraselt tuginenud ka HKTS sätetele. Kaebajal on puudunud lepingu täitmiseks vajaminevad õigused teiste isikute loodud autoriõigusega kaitstud teoste kasutamiseks, st eeldused volitatud haldusülesande täitmiseks. Vastustaja hinnangul ei tähenda VÕS § 116 lg 2 p-dele 2 ja 4 viitamine raamlepingust taganemist, kuna silmas peeti lepingu VÕS § 196 lg 2 alusel lõpetamist. Kohtu hinnangul ei muuda vastustaja poolt VÕS § 196 lg-le 2 viitamata jätmine ülesütlemist õigusvastaseks, kuna teatest nähtub üheselt, milliste rikkumiste tõttu ja millistel põhjustel on kavas raamleping üles öelda ja et vastustaja tahe on leping üles öelda, mitte sellest taganeda. VÕS § 116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 116 lg 2 ei sätesta seega lepingu olulise rikkumise aluseid üksnes lepingust taganemise, vaid ka lepingu ülesütlemise puhuks. VÕS § 195 lg 4 sätestab, et kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kaebajal on õigus selles, et raamleping on sõlmitud lisaks kaebajale veel kahe ettevõtjaga. Samas ei laiene VÕS § 195 lg 4 lepingu erakorralisele ülesütlemisele, millega on praegusel juhul tegemist. VÕS §-des 195 ja 196 eristatakse lepingu erakorralist ja korralist ülesütlemist. Vaidlusaluse raamlepingu puhul ei ole tegemist olukorraga, kus lepingu täitjad võtavad ühiselt tellija ees mingi kohustuse, mida kohustuvad ühiselt täitma. Raamlepingu eesmärk oli määrata tingimused, kuidas toimub raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine tellija ja hankes edukaks tunnistatud täitjate vahel. Seega võttis iga täitja konkreetse kohustuse alles pärast hanke või minikonkursi läbiviimist eraldi sõlmitava halduslepinguga. Seetõttu VÕS § 195 lg 4 praegusel juhul ei kohaldu. 8) Kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine ei tõenda kaebaja süüd. 8(15)

3-16-1348 Vastustaja on saanud lepingu ülesütlemisel tugineda ainult tema enda poolt tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele. 9) Kaebaja leiab, et ÜM OÜ-st Kirjatark (õpikute „Tere“ ja „Tere jälle!“ kirjastaja) ei oleks tohtinud haldusmenetluses osaleda ning menetlus ja lepingu lõpetamine tulenes konkurentide (sh OÜ Kirjatark) pahatahtlikkusest. Kaebaja väited konkurentide pahatahtlikkuse ja OÜ Kirjatark konkurendiks olemise kohta on paljasõnalised. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väidet, et OÜ Kirjatark ei vii läbi tööturukoolitusi. Ettevõtte e-kirjadele ei ole kohustatud vastama ettevõtte seaduslik esindaja, kui ettevõte on oma sisemise asjaajamise nii korraldanud. Äriregistri andmetel on OÜ Kirjatark juhatuse liige MS, kes on üks vaidlusaluste õpikute autoritest. Kui tema poolt juhitud äriühingu nimel vastas ÜM, ei saa haldusmenetlust pidada õigusvastaseks põhjusel, et vastustaja ei selgitanud välja selle isiku õigust ettevõtet esindada. 10) Kaebaja väidab haldusmenetluse läbipaistmatust, viidates 22.09.2015 e-kirjale (tl 31), milles vastustaja töötaja KA palus dokumendihalduse töötajal registreerida kirjavahetus aadressil XXX eraldi, kuna ta ei soovi info levimist enne kaebaja suhtes otsuse tegemist. Kohtu hinnangul ei tõenda see läbipaistmatu haldusmenetluse läbiviimist. HMS väärtustab avalikku, läbipaistvat ja erapooletut haldusmenetlust, mis toimub isiku osalusel. Kaebaja viidatud e-kirjast ei saa järeldada, et haldusmenetlus on toimunud õigusvastaselt läbipaistmatul moel ning kirja sisu saanuks väärata vastustaja lõppjäreldust. Vastustaja suhtlus autorite ja kirjastajatega on vaidluse eripära arvestades vajalike asjaolude väljaselgitamiseks oluline. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-1348 Kui keegi hankis kuskilt mingid materjalid, ei saa neid pidada paikvaatluse ajal kaebaja kasutatud või SS koostatud materjalideks. 3) Vastustaja 05.11.2015 kirjast ei nähtu, millistele tõenditele tugineb väide, et kasutati paljundusi õpikust „Avatud uksed“. Seda ei nähtu ka halduskohtu otsusest. Sellist paikvaatluse protokolli, kus HK oleks kinnitanud, et kasutati paljundusi õpikust „Avatud uksed“, ei ole. Vastustaja väide, et isik on allkirjaga midagi kinnitanud, on tendentslik. Kaebaja pidas kaebuses vaieldavaks ka äriliste eesmärkide taotlemist, samas ei ole see kaebuse puhul määrav ning halduskohus on pööranud sellele liigset ja asjakohatut tähelepanu. 4) Vastustaja 05.11.2015 kirjas ei tugineta ühelegi usaldusväärsele tõendile, mis kinnitaks, et kaebaja oleks paljundanud raamatut „E nagu Eesti“. Koolitusel kasutati originaalõpikuid, millest autor peaks olema teadlik. Väidetavalt tuvastati selline rikkumine 18.09.2015 koolituse kontrollimisel, kuid paikvaatluse aruandes seda raamatut ei nimetata. Väidetavalt saatis vastustaja OÜ-le Koolibri ka väljavõtted õppematerjalidest, kuid kaebajale ei ole neid väidetavaid koopiaid esitatud, mille tegemist talle ette heidetakse. 5) Ükski paikvaatluse aruannetest ei tõenda mistahes rikkumise toimepanemist kaebaja või tema seaduslike esindajate poolt. Pole ka viidet, kes seaduslikest esindajatest võis rikkumise toime panna. Kaebaja polegi väitnud, et õigusnormide aruandesse märkimine oleks kohustuslik, küll aga selgitaks see toimingut. Aruannetes pole väidetava rikkumise aega. Paikvaatluse aruannet peaksid kinnitama mingid usaldusväärsed tõendeid, vastustaja valduses aga mingeid tajutaval kujul tõendeid ei ole. 6) Väidetavalt tuvastasid autorid IM ja MS, et ca 80% ulatuses on õppematerjal võetud nende õpikust „Tere“. Asja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mille pinnalt autorid 80% ümbertrükkimise tuvastasid. Lisaks ei ole autorid eriteadmistega isikud, neid pole kohtus vande all üle kuulatud ning nende väited pole usaldusväärsed. 7) Kui vastustaja soovib tugineda sellele, et koolituse läbiviijad on midagi kinnitanud või millelegi siduvalt alla kirjutanud, siis tulnuks koostada HMS § 18 nõuetele vastav protokoll. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et ühtegi HMS § 18 lg 1 p-des 1-4 loetletud alust ei esinenud. Kui vastustaja soovis saada teoste autoritelt või muudelt isikutelt seletusi, siis pidanuks need olema protsessuaalselt aktsepteeritavas vormis, mitte suvaliste meilide väljatrükkidena. Praegusel juhul pole teada, mida autoritelt konkreetselt küsiti, millised olid neile esitatud koopiad ja kuidas formuleerus autorite vastus. Haldusorgan oleks pidanud vormistama HMS § 18 lg 1 p 3 kohaselt protokollid isikute poolt seletuste andmise kohta ja seejärel võimaldama kaebajal nendega tutvuda. 8) Kohus eksis haldusõiguse põhimõtete kohaldamisel, leides, et pärast vastustaja 05.08.2015 e-kirja saamist pidanuks kaebajale olema ilmne, et vastustajal on autoriõiguse kaitstuse osas kõhklusi ja kaebajalt oodatakse sisulist vastust. Kaebaja rõhutab taas, et vastustaja ei esitanud enne lepingu ülesütlemist vastavaid võrdlusi ega võimaldanud kaebajal esitada kogutud materjalile omapoolseid vastuargumente. Vastustajal ei olnudki 05.08.2015 mingisuguseid tõendeid, mille osas seisukohta esitada. Väide, et kaebaja on esitanud valeinfot, kui väitis, et nende poolt paljundatud ja kasutatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele, on kohtu eksitamine. Kohus ei põhjendanud, miks ta sellega ei nõustu. 9) Kohus kohaldas HMS §-s 40 sätestatut ebaõigesti. Märkides, et kaebajale saadeti 05.08.2015 e-kirjaga ka paikvaatluse aruanded ja kaebaja ei esitanud nende sisule vastuväiteid, ei ole kohus hinnanud kirja õigesti. Kaebaja ei ole kunagi väljendanud nõustumist, et ta kasutab e-kirjas märgitud materjali, ning vale on kohtu sedastus, et kaebaja oleks saanud vastuses selgitada, et neid materjale tema koolitusel ei kasutata. E-kiri saadeti 10(15)

3-16-1348 kaebajale 05.08.2015, kuid mingid materjalid laenati anonüümseks jäänud isikult 2015. a septembris. Korrektne pole väita, et kaebajale tagati vähemalt osaliselt ärakuulamisõigus. Seejuures kohus tuvastas, et õpiku „E nagu Eesti“ osas ei ole kaebajale üldse ärakuulamisõigust võimaldatud. Sellises olukorras ei saa rääkida heast ja ausast haldusmenetlusest. 10) Vastustaja laenas kelleltki mingid materjalid ja edastas need ÜMle, kusjuures asjas pole volikirja, mis annaks ÜMle õiguse osaleda haldusmenetluses. Leides, et ettevõtte ekirjadele ei ole kohustatud vastama ettevõtte seaduslik esindaja, jättis kohus tähelepanuta HMS §-s 13 sätestatu, mille kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat, esindusõigus antakse kirjaliku volitusega ning esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Suvalised isikud ei saa esitada (tekitada) tõendeid. Kaebaja ei vaidlusta ettevõtte sisemise asjaajamise korda, vaid tõendite kogumise seaduslikkust. Kui vastustajal üldse olid kunagi laenatud koopiad, pidanuks ta need vastavalt HMS § 19 lg-le 1 tõenditena säilitama. 11) Kohus hindas vastustaja 05.08.2015 e-kirja ja sellele antud vastust valesti. Vastustaja kirjas ei viidatud ühelegi konkreetsele materjalile või leheküljele, millest ümbertrüki tegemist võiks kaebajale ette heita. Küsimus oli esitatud üldises võtmes. Vastustaja väide, et kaebaja ei eita nimetatud materjalide kasutamist, on kohtu eksitamine. Kaebaja vastust tuleb lugeda koos vastustaja kirjaga. 12) Kaebaja tõstatas kohtumenetluses ka küsimuse haldusmenetluse aususest. Vastustaja töötaja KA palus enda ning OÜ Kirjatark ning viimase advokaadi vahelise kirjavahetuse registreerida eraldi. Kohus jättis tähelepanuta, et HMS § 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus avalik. Kirjavahetuse pinnalt jääb aga mulje, et tegemist on salajase haldusmenetlusega. Kaebajale jääb siiani arusaamatuks, millises menetluslikus seisundis on OÜ Kirjatark, kes on koolitusturul kaebaja konkurent. Pole selge, miks pidas vastustaja privaatsust nõudvat kirjavahetust OÜ-ga Kirjatark. 13) Kaebaja jääb ka seisukoha juurde, et lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud. Vastustajal puudus mõjuv põhjus raamlepingu ülesütlemiseks, sest lepingu rikkumist ei ole tuvastatud. Viide HKTS §-le 16 pole asjakohane. Kohus kohaldas VÕS § 116 ja § 196 lg-t 2 ebaõigesti. Kui vastustaja pidas silmas VÕS § 196 lg-t 2, pidanuks see nähtuma ülesütlemisavaldusest. Kohus ei saa haldusorgani viga parandada. VÕS § 195 lg 4 laieneb ka lepingute erakorralisele ülesütlemisele ning lg 4 teise lause järgi võib lepingu üles öelda üksnes kõigi isikute suhtes ühiselt. 14) Kaebaja jääb ka seisukohale, et tegemist võib olla konkurentide katsega takistada kaebaja osalemist koolituse pakkujate, sh hangetel osalemise turul. Raamatute „Tere“ ja „Tere jälle!“ autorid IM ja MS on OÜ Kirjatark osanikud ja juhatuse liikmed ning kaebaja konkurendid. Kohtuotsuses ei ole vastust kaebaja küsimusele, miks vastustaja üldse suhtles OÜ-ga Kirjatark.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-1348 saaks tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata.

3-16-1348 sisuliselt IMe ja MSi õpikust materjali kasutamise fakti ei eitanud, ei ole alust vastustajale materjali tagastamist ette heita. Vastustaja pöördumine autorite poole OÜ Kirjatark e-postiaadressil ning sellele äriühingule materjali tutvumiseks andmine on igati korrektne ja loogiline, sest MS on äriregistri andmetel OÜ Kirjatark juhatuse liige ning tema ja IM on nimetatud äriühingu osanikud (tl 21). Kes nimeliselt autorite seisukoha vastustajale edastas, ei ole praeguse asja lahendamise seisukohast oluline. OÜ Kirjatark ega ka autorid ei ole haldusmenetluse osalised HMS § 11 mõttes, kuna kaebajaga raamlepingu lõpetamine ei puuduta nende õigusi. Seetõttu on ka asjakohatu kaebaja viide HMS §-le 13 ja väide, et asjas pole OÜ Kirjatark aadressilt vastanud ÜM kirjalikku volitust. Kohtul pole põhjust kahelda, et OÜ Kirjatark 21.09.2015 aadressilt saabunud vastus kajastab autorite seisukohta, sest MS esitas 30.09.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate (tl 5454-56), mille p-s 1.1 on märgitud, et ühisautor IM on kuriteoteate esitamisest teadlik ning ühisautorite kokkuleppel esitab selle MS.

13(15)

3-16-1348

HA).“

KA pöördus 01.10.2015 e-kirjaga, millele on manustatud samad kolm fotot (tl 46-49) MP poole küsimusega, kas OÜ Keelepisik õpetaja võib õppematerjalide koostamisel võtta aluseks MP ja HA koostatud õpikud. MP märkis 01.10.2015 vastuses (tl 51), et „need on paljundused meie vanast õpikust, tundub, et on isegi kokku köidetud. Muidugi ei tohi õpikuid paljundada, see on täiesti illegaalne tegevus.“ Nii selles vastuses kui ka 02.10.2015 kirjas (tl 50p), küsis MP, kas ta võib viidata vaatlusele ja infole. KA märkis 02.10.2015 vastuses (tl 50p): „Võite viidata minu vaatlusele ja nendele fotodele. Olen need fotod edastanud ka kooli esindaja KK ́ile.“ MP märkis 23.02.2016 e-kirjas (tl 50), et ta nõudis sellele rühmale õpikute ostmist ja nad lõpuks tellisid 10 õpikut ja andsid rühmale viimases tunnis kingituseks. Töötukassa poolt PPA-le 03.11.2015 saadetud vastusele (tl 67-68) on lisatud samad kolm fotot (tl 69-71), mis vastuse kohaselt (vt p 2) on tehtud 18.09.2015 paikvaatlusel lektor RV poolt jaotatud õppematerjalidest.

3-16-1348 tõendanud lepingu rikkumist kaebaja poolt ning halduskohus ei ole haldusorgani järelduste aluseks olevate tõendite hindamisel eksinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.