OÜ Keelepisik kaebus Eesti Töötukassa ja OÜ Keelepisik vahel 14.11.2014 sõlmitud raamlepingu nr 7-6.3/14/0178 ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Keelepisik, volitatud esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Keelepisik kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. jaanuaril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Eesti Töötukassa (edaspidi ka töötukassa), Atlasnet MTÜ, sihtasutus Tallinna Erateeninduskool ja OÜ Keelepisik sõlmisid 14.11.2014 raamlepingu nr 7-6.3/14/0178 (tl 1214), mille kohaselt kohustusid Atlasnet MTÜ, Sihtasutus Tallinna Erateeninduskool ja OÜ Keelepisik vastavalt hankele ja minikonkursile ning nende järgselt töötukassaga sõlmitud hankelepingule läbi viima tööalast eesti keele koolitust vene keele baasil. Eesti Töötukassa ja OÜ Keelepisik sõlmisid raamlepingu ja minikonkursi tulemuste alusel halduslepingu nr 76.3/15/0047 (tl 15-17; tl 81-84), mille alusel kohustus OÜ Keelepisik läbi viima tööalast eesti
3-16-1348
keele koolitust vene keel baasil vastavalt halduslepingule ja selle lisadele nr 1 (lepingu eseme tehniline kirjeldus) ja nr 2 (pakkumus).
2.Eesti Töötukassa esitas 05.11.2015 kirjaga nr 7-6.3/14/0178 (tl 10-11) OÜ-le Keelepisik avalduse 14.11.2014 sõlmitud raamlepingu nr 7-6.3/14/0178 ülesütlemiseks halduskoostöö seaduse (HKTS) § 11 lg 1 punktide 1 ja 3, § 12 lg 2 p 1 ja § 16, võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p 2 ja p 4 ning raamlepingu punktide 5.3. ja 5.4.3. alusel. Avalduse kohaselt oli OÜ Keelepisik halduslepingu järgi kohustatud hankelepingu täitmiseks omama muu hulgas intellektuaalse omandi õigusi (sh kirjalike materjalide ning heli- ja videosalvestiste suhtes, lepingu p 2.2. ja lisa 1 p 2.3.) ning tagama koolitusmaterjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele (p 4.3.12.), selle kohustuse rikkumist loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks (p 5.1.2.).
2.1.Töötuskassa teostas OÜ Keelepisik poolt halduslepingu nr 7-6.3/15/0047 alusel läbi viidud koolitustel paikvaatlusi (tööturuteenuse kontrolli) ning on küsinud nii koolitusel osalejatelt kui ka OÜ-lt Keelepisik koolitusel kasutatava materjali kohta. Töötukassa tuvastas kokkulepete nr 7-6.3/15/004708 (koolituse toimumise aeg 15.06.2015-25.09.2015) ja nr 7-6.3/15/004711 (koolituse toimumise aeg 20.07.2015-15.10.2015) alusel toimunud koolituste kontrollimisel 04.08.2015, et OÜ Keelepisik kasutas õppematerjalidena kokkuleppe nr 7-6.3/15/004711 täitmisel ümbertrükke eesti keele õpikutest „Tere jälle!“ ja „Tere“ ning kokkuleppe nr 76.3/15/004708 täitmisel paljundusi eesti keel õpikust „Avatud uksed“.
2.2.Töötukassa täpsustas eesti keele õpikute „Tere jälle!“ ja „Tere“ autoritelt Inga Manguselt ja Merje Simmulilt, kas OÜ Keelepisik õpetajatel oli nende luba võtta õppematerjalide koostamise aluseks eelnimetatud õpikud. Õpikute autorid leidsid, et ca 80% ulatuses on õppematerjal võetud Inga Manguse ja Merje Simmuli õpikust „Tere“ ning selgitasid, et ei ole andnud OÜ-le Keelepisik nõusolekut õpikute kasutamiseks ja on äriühingu poole pöördunud ka varem palvega lõpetada nende autoriõiguste rikkumine. Töötukassa täpsustas ka eesti keele õpiku „Avatud uksed“ autoritelt Mare Kitsnikult ja Leelo Kingisepalt, kas OÜ-l Keelepisik õpetajatel oli nende luba õpikut paljundada ja õpilastele jagada. Kuna OÜ Keelepisik läbi viidud koolituste näol on autorite hinnangul tegemist ärilise ettevõtmisega, puudus paljundatud materjali kasutamiseks alus.
2.3.Töötukassa tuvastas kokkuleppe nr 7-6.3/15/004711 (koolituse toimumise aeg 20.07.201515.10.2015) alusel toimunud koolituse korduskontrollimisel 18.09.2015, et OÜ Keelepisik kasutas õppematerjalidena Mall Pesti ja Helve Ahi koostatud õpikust „E nagu Eesti“ paljundatud materjali. Töötukassa täpsustas õpiku kaasautorilt Mall Pestilt, kas OÜ-l Keelepisik on lubatud nimetatud õpikus sisalduva õppematerjali paljundamine ja kasutamine ning sai vastuseks, et seda teha ei tohi ja tegemist on ebaseadusliku tegevusega.
2.4.Töötukassa leidis, et OÜ Keelepisik on esitanud valeinfot, väites oma 10.08.2015 kirjas, et nende poolt paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele. OÜ Keelepisik on rikkunud halduslepingu punkti 4.3.12. Rikkumised on nii olulised, et lepingu jätkamine ei ole enam ühelgi tingimusel võimalik, sest OÜ Keelepisik on oma tegevusega kaotanud töötukassa silmis usaldusväärsuse. OÜ Keelepisik on ilmselgelt ja teadlikult kuritarvitanud töötukassa usaldust, kasutades lubamatuid koolitusmaterjale ja läinud oma tegevuses vastuollu autoriõiguse seadusega.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 05.07.2016 OÜ Keelepisik kaebus Eesti Töötukassa ja OÜ Keelepisik vahel 14.11.2014 sõlmitud raamlepingu nr 7-6.3/14/0178 ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamiseks.
2(17)
3-16-1348
4.Vastustaja esitas 02.09.2016 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja esitas täiendava seisukoha 02.10.2016 ning vastustaja 14.10.2016.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et raamlepingu ülesütlemine on õigusvastane. Kaebaja esitab järgmised väited.
5.1.Kaebuse esitamine on lubatav.
5.1.1.Kaebaja peab otstarbekas vaidlustada raamlepingu nr 7-6.3/14/0178 ülesütlemist, kuna ta tegeleb koolitustega ning kaebaja sooviks on ka edaspidi teha koostööd nii töötukassa kui teiste vastavaid hankeid korraldavate organisatsioonidega. Seega on lepingu ülesütlemisel ka tulevikku suunatud mõju. Töötukassa jätkab kaebaja õiguste rikkumist seonduvalt hangetel osalemisega. Näiteks on ta 12.01.2016 otsuses leidnud, et kaebaja ei kvalifitseeru hankel nr 72/15/191 pakkujaks, tuues põhjuseks 05.11.2015 ülesütlemisavalduses toodud asjaolud, mis kaebaja arvates on valed ja ülesütlemine nendel alustel õigusvastane. Seega on kaebajal otsene põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, et kaebajalt ei võetaks tulevikus ära võimalust osaleda hangetel, konkurssidel ja muudel koolituse pakkumisega seonduvatel toimingutel. Samuti on koolitaja maine oluline osalemiseks koolitusturul tervikuna.
5.1.2.Kaebajal on soov esitada edaspidi kaebus kahju hüvitamiseks, kuna kaebaja on saanud varalist kahju seoses lepingu õigusvastase lõpetamisega ning mainekahju seoses töötukassa väidetega kaebaja ebausaldusväärsusest.
5.2.Vastustaja ei ole viidanud ühelegi usaldusväärsele tõendile, millest nähtuks, et kaebaja on kasutanud ümbertrükke või koopiaid raamatutest „Tere“, “Tere jälle”, “Avatud uksed“ ja „E nagu Eesti“. Ühestki tõendist ei selgu, kuidas väidetav rikkumine toime pandi. Samuti ei selgu, mida peetakse silmas väljendiga “ümbertrükk”. Kaebaja ei ole koolitustel eelnimetatud teostest ümbertrükke või koopiaid kasutanud.
5.2.1.Töötukassa 04.08.2015 ja 18.09.2015 paikvaatluse aruanded ei tõenda mistahes rikkumise toimepanemist kaebaja või selle seaduslike esindajate poolt. Paikvaatluse aruannetega ei ole tuvastatud ülesütlemise kirjas märgitud raamatute ümbertrükkide kasutamine kaebaja läbiviidud koolitustel. Aruannetes puudub ka viide, kes kaebaja seaduslikest esindajatest ja millal võis väidetavad rikkumised toime panna. Samuti ei ole kaebaja seaduslikud esindajad aruandeid allkirjastanud, kuigi paikvaatluse aruande blanketi kohaselt peab sellel olema tööturuteenuse osutaja esindaja nimi, amet ja allkiri. Kummastki paikvaatluse aruandest ei nähtu selle koostamise aluseks olevad õigusnormid ega ka väidetava rikkumise toimepanemise aeg. Autorid ise ega haldusorgani ametnik ei kvalifitseeru eriteadmistega isikuks ega eksperdiks, kes saaks rikkumist tõendada. Vastustaja kinnitusel tema valduses tajutaval kujul tõendeid ei ole. Kuna lepingu ülesütlemine on toimunud väidetava autoriõiguse rikkumise motiivil, siis peaks ülesütlemisavalduses olema rikkumine tõendatud ja põhjendatud kasutatud materjalide võimalike identsete tunnuste osas. Kaebaja ei saa hakata ümber lükkama mingit väidet, mida ei olegi kuidagi tajutavalt tõendatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kohtule esitatud vastusest nähtub, et vastustaja esindaja Karin Andre on aktiivselt suhelnud autoritega, OÜ-ga Kirjatark esindajaga ning ei ole näidanud üles objektiivsust ja sõltumatust. Pealegi ei ole ka autorite seletused vormistatud protsessuaalselt aktsepteeritavas vormis, vaid suvaliste ekirjade väljatrükkidena. HMS § 18 lg 1 p 3 kohaselt pidanuks haldusorgan vormistama korrektsed protokollid isikute poolt seletuste andmise kohta kus tööturuteenuse osutajad oleks
3(17)
3-16-1348
paljunduste kasutamist kinnitanud. Seejärel pidanuks haldusorgan võimaldama kaebajal nende protokollidega tutvuda.
5.2.2.Paikvaatlusega ei ole tuvastatud, et OÜ Keelepisik kasutaks ca 80% ulatuses raamatute “Tere” ja “Tere jälle” ümbertrükke. Ka vastuses kaebusele väidab vastustaja, et paikvaatlusega üksnes fikseeriti raamatute ümbertrükkide kasutamine, aga ümbertrükkide ulatus täpsustati autoritelt Inga Manguselt ja Merge Simmulilt, kes väidetavalt tuvastasid, et ca 80% ulatuses on õppematerjal võetud nende õpikust “Tere”. Ülesütlemise kirja kohaselt väidetavalt tuvastati ja vastuse kohaselt väidetavalt fikseeriti see “rikkumine” 04.08.2015 paikvaatluse käigus. Kui vastustaja soovib tugineda sellele, et tööturukoolituse läbiviijad (kes ei ole kaebaja seaduslikud esindajad) on midagi kinnitanud või millelegi siduvalt alla kirjutanud, siis pidanuks menetleja ametnik koostama HMS § 18 sätestatud nõuetele vastava protokolli. Paikvaatlus kui toiming tulnuks protokollida ning arvestada tuleb HMS § 107 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Vastustaja vastusest kaebusele (vastuse lk 2 4. lõik) nähtub, et vastustaja ei ole selgeks teinud, kas tema hinnangul kasutati õpikuid või nende ümbertrükke. Haldusorgan ei saa eksitada erinevate terminitega.
5.2.3.Teravas vastuolus hea haldustava ja haldusmenetluse seadusega on töötukassa vastuses toodud põhjendus, millest nähtuvalt küsis vastustaja ühelt õpilaselt (vastustaja kliendilt) lektori Svetlana Savtšenko poolt jaotatud õppematerjale laenuks ja edastas need 18.09.2015 autorite esindajale OÜ-st Kirjatark Ülar Maapalule, kes tõi materjalid tagasi 21.09.2015, misjärel vastustaja tagastas materjalid õpilasele. Õpikute autorid tuvastasid, et ca 80% ulatuses on õppematerjal võetud Inga Manguse ja Merje Simmuli õpikust “Tere” ning vastustaja peab autorite selgitusi piisavaks, et lugeda rikkumine tuvastatuks. Kaebajale ei esitatud enne ülesütlemise teate saatmist seda väidetavat materjali, mida kelleltki anonüümselt, väidetavalt töötukassa kliendilt “laenati”. Autoriõiguse rikkumise tuvastamiseks pidanuks eelnevalt teoseid vaatlema ja võrdlema ning usaldusväärselt põhjendama, et mingid teosed või nende osad on oma tunnuste poolest identsed. Kaebajale teadaolevalt ei ole OÜ Keelepisik koolitustel tehtud ühtegi fotot ega muul viisil talletatud väidetavalt autoriõigusi rikkuvaid materjale. Kui töötukassal laenatud koopiad üldse kunagi olemas olid, siis pidanuks haldusorgan vastavalt HMS § 19 lg-le 1 need säilitama. See kohustus haakub ka ärakuulamisõiguse efektiivse realiseerimisega ja isiku õigusega end kaitsta riigi võimaliku omavoli eest.
5.2.4.Töötukassa on rikkunud HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õigust. Töötukassa ei esitanud kaebajale enne lepingu ülesütlemist vastavaid võrdlusi ega võimaldanud kaebajal esitada kogutud materjalile vastuargumente. Kui vastustaja tahab lepingu ülesütlemisel tugineda mingitele raamatu ümbertrükkidele, siis tuleb tal ka tõendada selliste ümbertrükkide olemasolu, nende valmistamist kaebaja poolt ning ärilistel eesmärkidel kasutamist. Asjas ei ole esitatud ka ühtki volikirja, mis annaks Ülar Maapalule õiguse ja pädevuse osaleda OÜ Keelepisik suhtes läbi viidud haldusmenetluses. Äriregistri andmetel ei ole Ü. Maapalul seost OÜ-ga Kirjatark. Ü. Maapalu on olnud kuni 30.12.2015 AS Rahva Raamat juhatuse liige, mis avalikult kättesaadava info kohaselt turustab OÜ Kirjatark poolt välja antud teoseid.
5.2.5.Vastustaja 05.08.2015 e-kirjas ei ole viidatud mitte ühelegi konkreetsele materjalile või leheküljele, millest ümbertrüki tegemist võiks kaebajale ette heita. Karin Kark OÜ-st Keelepisik on vastanud, et paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele ja tingimustele ning on selgitanud, et materjalid on võetud erinevatest õpikutest ja väga palju on kasutatud nii firma kui õpetaja materjale, mis on tingitud sellest, et eksaminõuded hõlmavad väga laia teemaderingi ja ühest õpikust seda kokku panna on võimatu. Töötukassa väide, et kaebaja ei eita kirjas märgitud materjalide kasutamist ning et kaebaja oleks justkui valeinfot esitanud, on kohtu eksitamine. Kaebaja vastust saab ja tuleb lugeda koos töötukassa kirjaga, kus on küsimus, millele kaebaja ka vastas, kusjuures tähelepanu tuleb pöörata vastuses rõhutatud eksaminõuetele, millest tulenevalt õppematerjal koostatakse. Kaebajale ei esitatud 4(17)
3-16-1348
05.08.2015 e-kirjaga ega enne ülesütlemise teate saatmist ühtegi koopiat või muud tõendit, mis väidaks vastupidist ega küsitud selle kohta arvamust või võimaldatud omapoolseid vastuargumente esitada.
5.2.6.Vastustaja vastusele lisatud e-kirjavahetuses palub töötukassa teenuste osakonna juhataja asetäitja Karin Andre enda ja OÜ Kirjatark ning viimase advokaadi vahelise kirjavahetuse registreerida eraldi, millest jääb mulje kui salajasest haldusmenetlusest. Kaebajale jääb arusaamatuks, millises menetluslikus seisundis oli kaebaja suhtes läbiviidavas haldusmenetluses OÜ Kirjatark, kes on kaebaja konkurent koolitusturul. HMS 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus avalik ning tulenevalt HMS §-st 11 ei ole OÜ Kirjatark haldusmenetluses menetlusosaline. On selgusetu, miks pidas töötukassa ametnik Karin Andre privaatsust nõudvat kirjavahetust OÜ-ga Kirjatark.
5.2.7.Äriliste eesmärkide määratlemine ei ole selge. HKTS § 1 kohaselt määrab HKTS kindlaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra. Tööturukoolituse tellimise halduslepingu nr 7-6.3/15/0047 preambuli kohaselt on leping sõlmitud tööturuteenuste ja toetuste seaduse (TTTS) §-s 13 ja tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 “Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” sätestatud tööturukoolituse korraldamiseks. TTTS § 13 lg 2 sätestab, et Eesti Töötukassa tellib tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses (jõust 01.07.2015). Halduslepingu p 1.1. kohaselt juhinduvad pooled muuhulgas halduskoostöö seadusest, mille kohaselt sõlmitakse eraõigusliku juriidilise isikuga haldusleping haldusülesande täitmiseks.
5.2.8.Seoses raamatuga “E nagu Eesti” selgub vastustaja vastusest, et vastustaja pöördus 23.09.2015 kirjastuse OÜ Koolibri poole selgitustaotlusega selle kohta, kas OÜ Keelepisik õpetajad võivad kasutada oma õppematerjalide koostamisel ülesandeid OÜ Koolibri poolt välja antud eesti keele õpikutest. Väidetavalt lisas vastustaja selgitustaotlusele ka väljavõtted õppematerjalidest. 30.09.2015 vastas OÜ Koolibri esindaja, et neile saadetud väljavõtted ei ole pärit nende õpikutest, vaid hoopis kirjastus TEA “E nagu Eesti” vanast versioonist. See näitab, et asjas koostatud paikvaatluste aruanded ei ole usaldusväärsed tõendid. Väidetavalt küsis töötukassa õpiku „E nagu Eesti” kaasautorilt Mall Pestilt, kas kasutamine on autorite poolt lubatud ning M. Pesti on kinnitanud, et õpikut ei tohi paljundada ja tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Kaebaja on loetud ebausaldusväärseks partneriks mingite kaudsete, kaebajale mitte teada olevate tõendite ja autorite enda subjektiivsete hinnangute alusel, mida ei ole kajastatud protsessuaalselt lubatava tõendi vormis.
5.3.Täidetud ei ole lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused.
5.3.1.Töötukassal puudus mõjuv põhjus (materiaalne eeldus) raamlepingu ülesütlemiseks, sest ei ole tuvastatud kaebaja poolt mitte ühtegi olulist lepingu rikkumist. Mitte ühelegi normile ei ole viidatud ning ühegi tõendiga ei ole kinnitust leidnud mistahes nõuete rikkumine. Väide, et kaebaja on esitanud valeinfot 10.08.2015 e-kirjaga, kui väitis, et nende poolt paljundatud ja kasutatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele, on kohtu eksitamine.
5.3.2.Kirjas esitatud viide HKTS §-le 16 ei ole asjakohane. OÜ Keelepisik on vastustajaga teinud koostööd alates aastast 2009 ning selle aja jooksul ei ole olnud kordagi vaidluse all koolitaja sobivus või nõuetele vastavus. Kirjas ei ole esitatud ka ühtegi argumenti ega tõendit selle kohta, et kaebaja ei vastaks HKTS § 12 lg 2 p 1 sätestatud nõuetele. Kaebaja ei ole esitanud valeinfot, vaid vastas oma kirjas töötukassa küsimusele nii, nagu see tema hinnangul õige oli.
5.3.3.Puuduvad ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu saab formaalselt üles öelda eelkõige ülesütlemisavalduse saatmisega teisele poolele. Raamlepingu puhul on tegemist VÕS mõistes kestvuslepinguga, mille saab üles öelda VÕS § 195 lg 1 järgi ülesütlemisavalduse 5(17)
3-16-1348
tegemisega. Ei ole vahet, kas on tegemist korralise või erakorralise ülesütlemisega. Kestvuslepingust ei saa taganeda VÕS § 116 lg 2 p 2 ja p 4 alusel nagu seda on teinud töötukassa. Kui vastustaja pidas silmas VÕS § 196 lg 2 alusel lepingu lõpetamist, pidanuks vastav õiguslik alus nähtuma ka ülesütlemisavaldusest.
5.3.4.VÕS § 195 lg 4 sätestab, et kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut (antud juhtumil lisaks kaebajale Atlasnet MTÜ, SA Tallinna Erateeninduskool), võib VÕS § 195 lg 4 teise lause järgi üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt (Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-190-13, p 24). Kaebajale teadaolevalt ei ole teistele lepinguosalistega lepingut üles öeldud. Töötukassa ei ole tuvastanud ühtegi rikkumist ning pigem on alust arvata, et tegemist on konkurentide katsega takistada kaebaja osalemist koolitusturul, sh hangetel osalemises. Töötukassa vastusest ja selle lisadest selline kahtlus pigem süvenes (Töötukassa ametniku Karin Andre ja OÜ Kirjatark e-kirjad, mille avalikustamist püüdis Karin Andre vältida).
5.4.Seonduvalt alustatud kriminaalmenetlusega märgib kaebaja, et kahtlustatavate suhtes kehtib süütuse presumptsioon, mistõttu on asjassepuutumatu ja igas mõttes ebakorrektne töötukassa väide, et kuna on algatatud kriminaalasi ja prokuröri sõnul on kavas lähikuudel asi kohtusse saata, siis viitab eeltoodu üheselt sellele, et toimunud on autoriõiguste rikkumine. Vastustaja ise ei ole autoriõiguse rikkumist tõendanud.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja poolt lepingu rikkumine on tõendatud ning raamleping on üles öeldud õiguspäraselt. Kaebaja on rikkunud AutÕS § 7 lg 1, § 11 lg 1, § 13 lg 1 p-d 1 ja 2, kui reprodutseeris ülesütlemise teates märgitud õpikuid reprograafiliselt ning levitas selliselt tehtud koopiaid koolitustel osalejatele.
6.1.Kaebaja poolt lepingu rikkumine on tõendatud.
6.1.1.Ümbertrükkide kasutamine õpikutest „Tere“, „Tere jälle“, ja „Avatud uksed on üheselt tõendatud 04.08.2015 paikvaatluse aruannetega. Mõiste „ümbertrükk“ all tuleb mõista paljundatud ja välja prinditud õppematerjale. Paikvaatluse aruannetes tuvastatud asjaolude õigsust kinnitavad ka tööturuteenuse osutajad oma allkirjadega (Helge Kušner ja Svetlana Savtšenko, Reet Valing). Rikkumisi ei tee olematuks asjaolu, et paikvaatluse aruanded ei ole allkirjastatud kaebaja seadusliku esindaja poolt, vaid üksnes tööturuteenuste läbiviijate poolt. Tööturuteenuste läbiviijad osutavad teenust kaebaja nimel ja alluvuses. Paikvaatluse aruannetele ei saanud alla kirjutada seaduslik esindaja, kuna ta ei viinud tööturuteenust läbi isiklikult. Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust, et paikvaatluse aruandele peab alla kirjutama tööturuteenust pakkuva ettevõtte seaduslik esindaja. Aruannetest on üheselt tuvastatav paikvaatluse toimumise kuupäev ja ajavahemik, millal toimus õppetöö, mille käigus rikkumised toime pandi. Paikvaatluse aruandest ei pea nähtuma selle koostamise õiguslik alus.
6.1.2.Paikvaatluse aruanded vastavad HMS § 18 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on käsitletavad HMS § 38 lg 2 mõistes tõendina. HMS § 18 lg 1 p 2 näeb ette, et menetlustoiming protokollitakse, kui seda peab vajalikus asja menetlev haldusorgan. Vaidlusaluseid paikvaatluse aruandeid ei saa käsitleda kui menetlusosalistelt selgituste, ütluste vms protokollimist. Paikvaatluse aruannetega fikseeriti hetkeolukord koolitusel ning koolituseks kasutatavate õppematerjalide nimistu ja õppematerjalide kasutamise fakt. Seda, et koolitusel kasutati just paikvaatluse aruandes märgitud materjale, sai kinnitada üksnes konkreetse tööturukoolituse läbiviija.
6.1.3.Kaebaja ei ole eitanud ümbertrükkide kasutamist õpikutest. Vastustaja on 05.08.2015 ekirjas, pärast võimalikku rikkumise tuvastamist, palunud kaebajal selgitada, kas kaebaja tagab lepingu täitmisel koolitusmaterjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele. E-kirjas on selgitatud paikvaatluse tulemusi.
6(17)
3-16-1348
6.1.4.Ümbertrükkide kasutamine õpikutest „Tere“, „Tere jälle“ ja „Avatud uksed“ ilma loata on tõendatud õpikute autorite seletustega. Kuna vastustaja valduses nimetatud õppematerjale ei olnud, küsis vastustaja ühelt õpilaselt (vastustaja kliendilt) lektor Svetlana Savtšenko poolt jaotatud õppematerjale laenuks ja edastas need 18.09.2015 autorite esindajale OÜ-st Kirjatark, kes tõi materjalid tagasi 21.09 ning vastustaja tagastas materjalid õpilasele. Õpikute autorid tuvastasid, et ca 80% ulatuses on õppematerjal võetud I. Manguse ja M. Simmuli õpikust „Tere”. Õpiku „Avatud uksed“ autorid selgitasid, et õpikut tohib paljundada õppe-eesmärgil ”motiveeritud mahus” ja haridusasutuses, mis ”ei taotle ärilisi eesmärke”. Autorite selgitused on piisavad, et lugeda kaebaja rikkumine tuvastatuks. Enda loodud teoseid tunneb kõige paremini teose autor ise või vastav kirjastus. Olulist tähendust ei oma, millises mahus kaebaja õppematerjalide ümbertrükke kasutas, vaid peamiselt fakt, et neid kasutati ilma autorite nõusolekuta.
6.1.5.Paljunduste kasutamine raamatust „E nagu Eesti” on tõendatud. 18.09.2015 paikvaatluse protokollis on märgitud, et õppematerjalidena kasutati paljundatud väljavõtteid Aino Siirak, Annelii Juhkami õpikust „Kõnele ja kirjuta õigesti“ ning Ele Viilipus, Malle Rüütli õpikust „Eesti keele töövihik“. Õpiku „E nagu Eesti“ autor Mall Pesti selgitas 01.10.2015 vastuses, et õpikut ei tohi paljundada. Piltidelt on näha, et tegemist ei ole originaalõpikuga, vaid paljundatud ja kokku köidetud materjalidega. Seega kasutas kaebaja tegelikkuses koolitusmaterjalina koopiaid, mis pärinesid raamatust „E nagu Eesti“ ning tal puudus selleks autorite nõusolek.
6.1.6.Kaebaja on äriühing, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine. Kaebaja ainsaks majanduslikuks põhitegevuseks on olnud keeleõpe. Vastustaja tellib kaebajalt tööturuteenust ja maksab teenuse läbiviimise eest tasu. Seega on ilmne, et nimetatud koolituse läbiviimine teenib ka ärilisi eesmärke. Võimalused teose kasutamiseks ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta, on sätestatud AutÕS §-s 19. Hariduslikel eesmärkidel teose vaba kasutamine on piiratud ning teoreetilised võimalused selleks on üheselt autoriõiguse seaduses sätestatud AutÕS § 19 p-des 1-3, mis antud juhul ei kohaldu, kuivõrd osaühing saab tegutseda üldjuhul üksnes ärilistel eesmärkidel.
6.2.Raamlepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud.
6.2.1.Raamlepingu ülesütlemise teates on viidatud asjakohastele normidele ja lepingupunktidele ning on üheselt välja toodud, milles rikkumised seisnesid ning kuidas vastustaja rikkumised tuvastas. Vastustaja viitas halduslepingu punktidele 2.2, 4.3.12 ja 5.1.2 ning lisa 1 punktile 2.3, kus on defineeritud, mida loetakse halduslepingu oluliseks rikkumiseks. Tegemist oli halduslepingu olulise rikkumisega.
6.2.2.Raamlepingu punkti 5.3 kohaselt on töötukassal õigus raamleping ühe täitja suhtes ühepoolselt ette teatamata üles öelda, kui täitja on oluliselt rikkunud raamlepingut või hankelepingut. Ühtlasi on kaebaja esitanud valeinfot 10.08.2015 e-kirjaga, kui väitis, et nende poolt paljundatud ja kasutatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele.
6.2.3.Viide HKTS §-le 16 on asjakohane. Kuivõrd kaebaja edastas valeinfot intellektuaalsete õiguste olemasolu kohta õppematerjalide kasutamisel, siis sisuliselt puudusid tal eeldused (õigused kasutada õppematerjale) õppetöö läbiviimiseks (HKTS § 12 lg 2 p 1).
6.2.4.Vastustaja ei ole öelnud raamlepingut üles korraliselt, vaid erakorraliselt. Erakorralise ülesütlemise korral ei ole kohustust etteteatamistähtaega järgida ega anda. Viite puudumine VÕS § 196 lg-le 1 ei mõjuta ülesütlemise õiguspärasust ega kehtivust.
6.2.5.Vastustaja on viidanud raamlepingu ülesütlemisel VÕS § 116 lg 2 p-le 2 ja 4, kuna VÕS § 116 lg 2 sätestab loetelu ja defineerib, mida saab lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks VÕS § 196 lg 1 mõistes ja millal ei tule anda mõistlikku tähtaega lepingu rikkumise lõpetamiseks
7(17)
3-16-1348
(VÕS § 196 lg 2). VÕS § 116 lg 2 p-dele 2 ja 4 viitamine ei tähenda raamlepingust taganemist. Võimaliku taganemise alusena saaks käsitleda üksnes VÕS § 116 lg-t 1, mitte lg-t 2. 6.2.6.. Kaebaja viited VÕS § 195 lg-le 4 ei ole asjakohased. Ei ole mõeldav, et raamlepingu rikkumise puhul ühe osapoole poolt tuleks öelda leping üles kõikide osapooltega, sh ka osapooltega, kes ei ole lepingut rikkunud. See ei oleks proportsionaalne ega avalikes huvides. VÕS § 195 lg 4 reguleerib lepingu korralist ülesütlemist, mitte erakorralist.
6.3.Kaebaja väited võimalike konkurentide pahatahtlikkuse kohta on tõendamata ja paljasõnalised.
6.4.Põhja prefektuuri üldkuritegude teenistus menetleb kriminaalasja nr 15730000497, mis on alustatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 09.10.2015 karistusseadustiku (KarS) § 222 lg 2 tunnustel selle kohta, et 30.09.2015 laekus Põhja Ringkonnaprokuratuuri Viive Kauri kuriteokaebus selles, et OÜ Keelepisik rikub M. Simmulile ja I. Mangusele kuuluvaid autoriõigusi teoste „Tere“ ja „Tere jälle“ ilma loata või õigusliku aluseta kasutamisega oma majandustegevuses. Käesolevaks hetkeks on prokuröri ütluste kohaselt kohtueelne menetlus lõpule viidud ning kahtlustatavad (OÜ Keelepisik ja 2 juhatuse liiget) ja nende esindaja tutvuvad materjalidega. Prokuröri sõnul on kavas lähikuudel asi kohtusse saata.
6.5.Kaebajale ei edastatud enne raamlepingu ülesütlemist materjale, mille vastustaja sai ühelt koolitusel osalenud kliendilt. Selleks puudus otsene vajadus. Vastustaja pöördus 05.08.2015 ekirja teel kaebaja poole palvega kinnitada, kas tööturuteenusel kasutatavad materjalid kirjas märgitud õpikutest vastavad intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele. Selleks hetkeks oli paikvaatlusega tuvastatud, et nimetatud koolitusmaterjale kasutati tööturuteenusel. Kaebaja kinnitab ka oma 10.08.2015 vastuses, et tööturuteenusel kasutatud õppematerjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele.
6.6.Rikkumine oli üheselt tuvastatud paikvaatluste aruannetega ning autorite kinnitustega, et nad ei ole andnud luba oma õpikute paljundamiseks ja ärilistel eesmärkidel kasutamiseks.
6.7.Haldusmenetluses on tavapärane, et haldusorgan kaasab menetlusse kolmandaid isikuid, et selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, ning kasutab nende ütlusi või arvamusi tõendina (suhtlus OÜ-ga Kirjatark). Samad ütlused on vastustaja edastanud ka Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Vastustaja ei pidanud vajalikuks arhiveerida tööturuteenuse osutamisel kaebaja poolt kasutatud materjale, vaid pidas piisavaks paikvaatluse käigus aruandes fikseerimist. kohapeal kasutatud materjale on valikuliselt ka jäädvustatud (nt 23.09.2015 e-kiri OÜ-le Koolibri).
6.8.Vastustaja ei ole läinud vastuollu HMS § 3 lg 1 sätestatuga, kasutades erinevaid termineid.
6.9.Kaebaja väited Karin Andre ja OÜ Kirjatark kirjavahetuse salajasuse kohta on ekslikud. Kuna rikkumisi alles uuriti, ei saanud haldusmenetluses kogutud tõendeid levitada enne lõpliku otsuse tegemist. Kogu kirjavahetus on registreeritud vastustaja dokumendihaldussüsteemis ning on olnud kättesaadav kõikidele puudutatud isikutele. Vastustaja on teinud aktiivselt koostööd OÜ-ga Kirjatark ning autoritega, et selgitada välja lepingu võimalik rikkumine. Vastustajal on kaalutlusõigus kuidas ta tõendid fikseerib või dokumenteerib, kui seadusest ei tulene konkreetset vorminõuet. Kaebaja otsitavad seosed OÜ Kirjatark ja vastustaja koostöö vahel on põhjendamatud. OÜ Kirjatark on õpikute „Tere jälle!“ ja „Tere” kirjastaja. Vastustajal puudub info, et OÜ Kirjatark osutaks tööturuteenust (tööturukoolitust) tööturuteenuste ja toetuste seaduse mõistes, st konkureeriks kaebajaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
8(17)
3-16-1348
7.Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude, et tuvastada raamlepingu, mille alusel kaebaja osutas vastustajaga sõlmitud halduslepingu alusel koolitusteenust, ülesütlemise õigusvastasus. Kohus nõustub kaebajaga, et tuvastamisnõude esitamine on põhjendatud ja lubatav. Kaebaja on enda huvina raamlepingu ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamiseks näidanud asjaolu, et vastustaja on edaspidi korraldatud koolitusega seonduvatel hangetel kaebaja kvalifitseerimata jätmisel tuginenud praeguses haldusasjas vaidlustatud raamlepingu ülesütlemise teates märgitud asjaoludele (vt kaebaja ja vastustaja kirjavahetus seoses hankega nr 169568, tl 20). Ülesütlemise õigusvastasuse selgumisel puudub vastustajal edaspidi alus ülesütlemise teates märgitud asjaoludele tugineda. Seega on kaebajal tuvastamise suhtes preventiivne huvi, mille olemasolul on kohtupraktika pidanud tuvastamisnõuet kohaseks ja lubatavaks nõudeks (nt Riigikohtu asjas nr 3-3-1-12-16 (p 14); otsus asjas nr 3-3-1-8-14 (p 11 ja seal viidatud praktika). Kaebaja põhjendatud huviks saab pidada ka soovi esitada edaspidi kahju hüvitamise nõue. Juhul, kui vaidlustatud ülesütlemisteade peaks osutuma õigusvastaseks, ei saa a priori välistada lepingu õigusvastase lõpetamise tõttu tekkinud kahju ning selle hüvitamise nõude perspektiivi (HKMS § 45 lg 2 ls 3).
8.TTTS § 13 lg 2 kohaselt tellib Eesti Töötukassa tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses ning sõlmib selle isikuga halduslepingu (lg 3). Kaebaja osutas vastustajaga sõlmitud halduslepingu nr 7-6.3/15/0047 (tl 81-84) alusel tööalast eesti keele koolitust vene keel baasil. Haldusleping põhines Eesti Töötukassa ning Atlasnet MTÜ, SA Tallinna Erateeninduskool ja OÜ Keelepisik vahel 14.11.2014 sõlmitud raamlepingul nr 7-6.3/14/0178 (tl 12-13), mille kohaselt kohustusid Atlasnet MTÜ, sihtasutus Tallinna Erateeninduskool ja OÜ Keelepisik vastavalt hankele ja minikonkursile ning nende järgselt töötukassaga sõlmitud hankelepingule läbi viima tööalast eesti keele koolitust vene keele baasil.
9.Vastustaja on 05.11.2015 kirjaga nr 7-6.3/14/0178 (tl 10-11) esitanud kaebajale teate raamlepingu ülesütlemiseks HKTS § 11 lg 1 punktide 1 ja 3, § 12 lg 2 p 1 ja § 16, VÕS § 116 lg 2 p 2 ja p 4 ning raamlepingu punktide 5.3. ja 5.4.3. alusel.
10.Kaebaja palub tuvastada raamlepingu 05.11.2015 ülesütlemise teate õigusvastasuse, kuna leiab, et rikkumised on usaldusväärselt tõendamata ning ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täitmata (lepingu rikkumine tuvastamata, paikvaatluse aruanded rikkumist ei tõenda, ülesütlemise õiguslik alus on ebaõige ning VÕS § 195 lg 4 ei luba üksnes kaebajaga lepingut üles öelda). Samuti on vastustaja rikkunud kaebaja arvates ärakuulamisõigust. Vastustaja leiab, et kaebaja rikkumised on üheselt tuvastatud, menetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud.
11.Vastustaja on vaidlusaluses ülesütlemise teates, ülaltoodud õigusnormidele viidates leidnud, et raamleping tuleb kaebaja osas üles öelda, kuna kaebaja on kasutanud koolituste läbiviimisel paljundatud õppematerjali õpikutest „Tere jälle“ ja „Tere“, „Avatud uksed“ ja „E nagu Eesti“ ning kaebajal puudus paljunduste kasutamiseks õpikute autorite nõusolek. Ka märkis vastustaja, et kaebaja on esitanud talle 10.08.2015 e-kirjas valeinfot, väites, et kasuttaav materjal vastab intellektuaalse omandi kaitse nõuetele, st rikutud on halduslepingu punkti
4.3.12.Seega ei vastanud vastustaja hinnangul kaebaja paljundatud materjal intellektuaalse omandi kaitse nõuetele ning vastustaja luges seda niivõrd oluliseks raamlepingu rikkumiseks, et ülesütlemise avalduse järgi ei olnud lepingu jätkamine kaebajaga usaldusväärsuse kaotamise tõttu enam ühelgi tingimusel võimalik.
12.Kohus leiab, et intellektuaalse omandi nõuete rikkumist ning valeandmete ja valeinfo esitamist hankelepingu täitmise käigus saab lugeda lepingu sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse raamlepingu ühepoolselt ja erakorraliselt üles öelda. Ka ei ole poolte vahel selles küsimuses põhimõttelist vaidlust. Vaidlus on selles, kas rikkumine on veenvalt
9(17)
3-16-1348
tõendatud ning kas lepingu ülesütlemisel on kohaldatud õigesti asjakohaseid võlaõiguse ja haldusõiguse norme.
13.Raamlepingu p 2.1. kohaselt kohustus kaebaja (nagu ka teised lepinguosalised) viima läbi tööalaseid eesti keele koolitusi vene keele baasil vastavalt hankele ja minikonkursile ning nende järgselt tellijaga sõlmitud hankelepingule (tegelikkuses sõlmitud ülalviidatud haldusleping). Raamlepingu p 5.3. kohaselt on tellijal õigus raamleping ühe täitja suhtes ühepoolselt ette teatamata üles öelda, kui täitja on oluliselt rikkunud raamlepingut või hankelepingut (sh, kui tellija on täitjaga sõlmitud hankelepingu üles öelnud). Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas valeandmete või valeinfo esitamist täitja poolt hanke, minikonkursi või hankelepingu täitmise käigus (p 5.4.3.).
14.Halduslepingu (tl 81-84) punktide 2.1. ja 2.2. kohaselt kohustus kaebaja läbi viima tööalast eesti keele koolitust vene keele baasil vene keeles vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatule. Lepingu p 4.3.12. kohaselt oli kaebaja kohustatud tagama koolitusmaterjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele. Tellijal on õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt avaldusega üles öelda lepingu olulisel rikkumisel koolitaja poolt, sealhulgas punktides 4.3.2.-4.3.4., 4.3.7., 4.3.9.-4.3.13. sätestatud kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel (halduslepingu p 5.1.2.).
15.Lepingute viidatud sätetest tuleneb, et vastustaja võis kaebajaga sõlmitud raamlepingu ühepoolselt ette teatamata üles öelda muu hulgas juhul, kui kaebaja rikub oluliselt raamlepingut või hankelepingut (raamlepingu p 5.3.). Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muu hulgas hankelepingu täitmise käigus valeandmete või valeinfo esitamist (raamlepingu p 5.4.3.) ning hankelepingu oluliseks rikkumiseks loetakse intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumist (halduslepingu p 4.3.12. ja halduslepingu p 5.1.2.)
16.Kohus leiab, et ärilisel eesmärgil õppematerjali paljundamist, muu hulgas äriühingu poolt keeleõppe koolitustel paljundatud õppematerjali jagamist õpilastele autorite vastava nõusolekuta tuleb lugeda intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumiseks. Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et sellist tegevust saab lugeda intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumiseks, seejuures vaidlusaluse raamlepingu ja halduslepingu tähenduses.
17.AutÕS § 7 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus teose loomisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse teos looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. AutÕS § 11 lg 1 sätestab, et teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. AutÕS 13 lg 1 kohaselt kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil (AutÕS § 13 lg 1 p 1). Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke (AutÕS § 18 lg 1). AutÕS § 19 p 3 kohaselt on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega, õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
10(17)
3-16-1348
18.Eeltoodud sätetest tuleneb, et õpikuid ja õppematerjale saab lugeda autoriõigusega kaitstud teosteks ning õppematerjali reprodutseerimine õppe eesmärgil ei ole autori nõusolekuta lubatav, kui tegevus taotleb ärilisi eesmärke.
19.Kaebaja väitel ei tegutsenud ta keeleõpet osutades ärilistel eesmärkidel, vaid talle on halduslepinguga üle antud avaliku ülesande täitmine. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viis vaidlusaluse raamlepingu ja halduslepingu alusel koolitusi läbi ärilistel eesmärkidel. Kaebaja on 2008. aastal asutatud äriühing, kelle ainsaks majanduslikuks põhitegevuseks on olnud keeleõpe. Iga äriühingu eesmärgiks on kasumi teenimine. Kaebaja on osalenud pakkujana vastustaja korraldatud hankel eelduslikult eesmärgil osutada sõlmitava lepingu alusel teenust, mille eest makstakse tasu. Kuna vastustaja tellis kaebajalt tööturuteenust ja maksis teenuse läbiviimise eest tasu, on ilmne, et nimetatud koolituse läbiviimine teenis ka ärilisi eesmärke. Ärilist eesmärki ei välista asjaolu, et tööturuteenust (sh koolitust) osutatakse avalikes huvides ja seda tellib haldusorgan. Ärilisele huvile saaks vastanduda puhtalt isiklik huvi (nt mõne isiku huvi saada enda hariduslikeks vajadusteks koolitusmaterjali) või heategevuslik huvi. Kohtu hinnangul ei ilmne kaebaja puhul selliseid eesmärke ega huvisid. Õige on, et kaebaja pole teoseid reprodutseerinud müügi eesmärgil. Küll on ta aga seda teinud oma äritegevuse raames. Teose kasutaja ei saa eeldada, et autor lubab oma teost kasutada tasuta. Ilma loata ja tasuta kasutamisel saab aga koolitust pakkuv ettevõtja põhjendamatu konkurentsieelise võrreldes nende ettevõtjatega, kes kasutavad teiste autorite teoseid õiguspäraselt (sh tasu eest) või panustavad koolitusmaterjali koostamisse oma ressurssi. Seega on kohus seisukohal, et vaidlusaluste õppematerjalide reprodutseerimine kaebaja poolt läbi viidud koolituste raames hariduslikel eesmärkidel ei olnud ilma autorite nõusolekuta lubatav ning toimus ärilistel eesmärkidel (AutÕS § 18 lg 1 ja § 19 p 3). Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et kaebaja osutas keeleõppe teenust HKTS järgi sõlmitud halduslepingu alusel avaliku halduse ülesannete täitmiseks. Järeldust kaebaja ärilisest eesmärgist ei väära asjaolu, et tegemist oli TTTS §-s 13 sätestatud tööturukoolitustega. Kaebaja osutas teenust oma äritegevuses ning sai selle eest ka tasu ning ei ole vahet, kas äriühing osutab teenuseid haldusorganite poolt korraldatava hanke tulemusena või leiab oma lepingupartnerid ja tulu teenimise võimaluse muul moel tavapärase konkurentsi tingimustes. Erisust autoriõiguste kasutamiseks tööturukoolituse raames ei tulene ka kaebaja viidatud täiskasvanute koolituse seadusest.
20.Kaebaja on seisukohal, et raamlepingu ja hankelepingu täitmise käigus intellektuaalse omandi nõuete rikkumine tema poolt ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole sisuliselt reproduktsioonide kasutamist eitanud, vaid leiab, et paikvaatluse aruanded ei ole nõuetekohased tõendid ning ei nõustu viisiga, kuidas vastustaja on välja selgitanud õpikute autorite loa puudumise. Vastustaja arvates on kaebaja rikkumine tõendatud nii paikvaatluse aruannetega kui ka vaidlusaluste õpperaamatute autorite ja kirjastajate e-posti teel esitatud selgitustega, samuti kaebaja 10.08.2015 e-kirjaga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla muu hulgas dokumentaalne tõend ja paikvaatlus.
20.1.Vastustaja poolt 04.08.2015 paikvaatluse aruandest (tl 18) nähtub, et 04.08.2015 kell 12:00-12:30 toimus aadressil Pärnu mnt 20A II korrusel, Tallinnas lepingu nr 7-6.3/15/004708 alusel tööalane eesti keele koolitus vene keele baasil, kus tööturuteenust osutas kaebaja ning lektoriks oli Helge Kušner. Aruande kohaselt oli koolitusel 8 osalejat ning puudus neli inimest. Paikvaatluse aruandele on märgitud, et õpilased kasutavad tunnis paljundatud materjale „Avatud uksed“ B1, B2 Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp. Paikvaatluse aruande on töötukassa poolt allkirjastanud Karin Andre ning tööturuteenuse osutaja poolt koolitust läbi viinud lektor Helge Kušner. 11(17)
3-16-1348
20.2.Vastustaja 04.08.2015 paikvaatluse aruandest (tl 18 pöördel) nähtub, et 04.08.2015 kell 11:20-12:00 toimus aadressil Pärnu mnt 20A II korrusel, Tallinnas lepingu nr 7-6.3/15/004711 alusel tööalane eesti keele koolitus vene keele baasil, kus tööturuteenust osutas kaebaja ning lektoriks oli Svetlana Savtšenko. Aruande kohaselt oli koolitusel 11 osalejat ning puudus 1 inimene. Paikvaatluse aruandele on märgitud, et osalejatele on jagatud prinditud õppematerjalid, mis sisaldavad teooriat ja harjutusi. Õppematerjaliks on Inga Manguse ja Merge Simmuli „Tere“ ja „Tere jälle“. Õppimisel kasutatakse õpiku CD-sid. Paikvaatluse aruande on töötukassa poolt allkirjastanud Karin Andre ning tööturuteenuse osutaja poolt koolitust läbi viinud lektor Svetlana Savtšenko.
20.3.18.09.2015 paikvaatluse aruandest (tl 19) nähtub, et 18.09.2015 kell 12:00-12:25 toimus aadressil Pärnu mnt 20A, Tallinnas lepingu nr 7-6.3/15/0047 alusel tööalane eesti keele koolitus vene keele baasil, kus tööturuteenust osutas kaebaja ning lektoriks oli Reet Valing. Aruande kohaselt oli koolitusel 10 osalejat. Paikvaatluse aruandele on märgitud, et õppematerjal on paljundatud ning algallikana on kasutatud Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“ ning Malle Rüütli ja Ele Viilipus „Eesti keele töövihik“. Ülesandeid võetakse Aino Siiraki „Eesti keele grammatika ülesanded“. Paikvaatluse aruande on töötukassa poolt allkirjastanud Karin Andre ning tööturuteenuse osutaja poolt koolitust läbi viinud lektor Reet Valing.
21.Kaebaja arvates ei vasta paikvaatluse aruanded HMS nõuetele ega ole käsitletavad tõenditena, millest nähtuks kaebaja poolt talle etteheidetavate rikkumiste toimepanemine.
21.1.Paikvaatluse aruannetest nähtub paikvaatluse läbiviimise aeg, koolituste läbiviimise aeg ja koht, koolitusi läbi viinud lektorite nimed, koolitustel osalenute arv. Samuti on aruannetes märgitud koolitusel kasutatud materjalid, samuti on kõikides aruannetes märgitud, et kasutatakse paljundatud või prinditud materjale. Seda fakti ei ole ümber lükanud ka kaebaja. Ka kohtuasja materjalide hulgas on esitatud fotod õppematerjalidest (tl 42-44), mis vastustaja esindaja on laenanud ühelt kursusel osalejalt eesmärgiga konsulteerida originaalteose autoriga, ning tagastanud seejärel kursusel osalejale. Kuigi esitatud fotodelt, ei nähtu, millise teosega on tegemist, on ilmselge, et tegemist on koopiatega lahtistel lehtedel, mis on köidetud pehmete kaantega kiirköitjasse. Ka ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et õppetundides kasutati lahtistel lehtedel materjali (mitte konkreetset õpikut ennast).
21.2.Kaebaja on seisukohal, et paikvaatluse aruanded ei ole allkirjastatud kaebaja esindaja poolt ega sisalda õiguslikku alust, st ei ole nõuetekohaselt vormistatud. Paikvaatluse aruanded on allkirjastatud nii töötukassa esindaja kui ka koolitusi läbi viinud lektorite poolt. Kohus nõustub vastustajaga selles, et paikvaatluse eesmärk on faktilise olukorra tuvastamine. Kaebaja seaduslik esindaja ei viibinud koolitustel ega viinud neid läbi. Kuna tegemist ei olnud ette teatatud kontrolliga, ei saanud tema kohalolekut ka eeldada. Aruannetele on allkirja andnud konkreetseid õppetunde andnud koolitajad. Sellega on fikseeritud konkreetsel koolitusel tegelik olukord, sh kasutatav õppematerjal. HMS § 18 lg 1 punktidest 1-4 tuleneb, et menetlustoiming protokollitakse, kui menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse, seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan, toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile, protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest. Ühtegi loetletud alustest kõnealustel juhtudel ei esinenud. Haldusmenetlusele on üldiselt omane vormivabaduse põhimõte, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1). Kaebaja ei ole ära näidanud, millistel põhjustel pidanuks vastustaja paikvaatluse tulemused protokollima ning kuidas on protokollimata jätmine mõjutanud haldusmenetluse käiku. Vastustaja on paikvaatluste käiku dokumenteerinud aruandluse vormis, mis vastab vormivabaduse põhimõtte juures hea halduse nõudele, ja õppetunnis viibinud õpetajad on oma allkirjaga kinnitanud seal kirja pandu vastavust 12(17)
3-16-1348
tegelikkusele. Seejuures saanuks just konkreetset tundi läbi viinud õpetajad korrigeerida aruannet kasutatavate õppematerjalide osas. Ka protokollimise kohustuse korral näeb HMS § 18 p 3 ette, et protokollile kirjutab alla selle koostanud isik ning isegi protokollikohustuse korral ei nõua seadus haldusmenetluse teiste osaliste, sh nende seaduslike esindajate allkirju. HMS § 38 lg-st 2 nähtuvalt on tõendiks haldusmenetluses ka mistahes dokumentaalsed tõendid, milleks saab vaieldamatult pidada ka vastustaja ametniku koostatud aruannet ning seda isegi juhul, kui see ei vastaks paikvaatluse protokolli nõuetele.
21.3.Kohus nõustub vastustajaga, et paikvaatluse aruanded ei pea sisaldama viidet selle õiguslikule alusele. Selline nõue ei tulene ühestki õigusaktist ning iga ükskiku menetlustoimingu jaoks ei pruugi sellist alust leidudagi. Haldusmenetluse läbiviijal on kaalutlusõigus menetlustoimingute valikul (HMS § 5 lg 1), silmas pidades haldusmenetluse põhimõtteid (eelkõige HMS §-d 3-7). Ekslik on vaidlustaja viide seoses paikvaatluse kui menetlustoiminguga HMS §-le 107, kuna nähtuvalt HMS § 106 lg-st 2 ei kohaldata HMS 8. peatüki toimingu kohta kehtestatud sätteid menetlustoimingutele. Haldusmenetluse, sh iga üksiku menetlustoimingu õiguspärasuse nõue tuleneb eelkõige HMS §-dest 3 ja 4 ning leiab täpsustamist asjakohastes erinormides nende olemasolul.
21.4.Kohus nõustub vastustajaga, et reprodutseerimine on tuvastatud vastustaja ametniku koostatud aruannetega neis nimetatud teoste osas. Kaebaja ei vaidle nende materjalide kasutamisele ka vastu. Vastustaja terminikasutus („ümbertrükk“, „koopia“) ei takista mõistmast, et kaebajale heideti ette reprodutseerimist autoriõiguse tähenduses.
22.Vastustaja on seisukohal, et õpikute autorite ja kirjastajate selgitustega on tõendatud asjaolu, et kaebaja on koolitustel kasutanud reprodutseeritud materjali vaidlusalustest õpikutest selleks autorite nõusolekut omamata. Kaebaja arvates ei ole vastustaja tegevus rikkumise väljaselgitamisel piisav ning kaebaja hinnangul ei ole vastustaja suhtluses kolmandate isikutega (õpikute autorid ja kirjastajad) käitunud läbipaistvalt.
22.1.Töötukassa esindaja Karin Andre 17.09.2015 e-kirjast (tl 33 pöördel), mis on saadetud aadressile [email protected] nähtub, et vastustaja on palunud õpikute „Tere“ ja Tere jälle“ kirjastajal OÜ Kirjatark ning autoritel Inga Mangusel ja Merge Simmulil teatada, kas kaebaja võib õppematerjali koostamise aluseks võtta nimetatud õpikuid. Kõnealusele e-kirjale on eposti teel OÜ-st Kirjatark 21.09.2015 vastanud Ülar Maapalu (tl 33), kelle selgituste kohaselt on nad õppematerjali hinnanud ning tuvastanud, et 80% ulatuses on materjal kopeeritud Inga Manguse ja Merge Simmuli õpikust „Tere“. 22.2.. Töötukassa 17.09.2015 e-kirjast Mare Kitsnikule (tl 39 pöördel) nähtub, et töötukassa esindaja Karin Andre on teatanud Mare Kitsnikule, et on tuvastanud augustis toimunud paikvaatlusel, et OÜ Keelepisik jagab koolitustel Mare Kitsniku ja Leelo Kingisepa õpikust „Avatud uksed“ paljundatud lehti ning palunud selgitada, kas paljundatud lehtede kasutamine nimetatud õpikust on kaebajale lubatud. Mare Kitsnik on töötukassale vastanud e-kirja teel (tl 39 pöördel), et õpiku selline kasutamine on lubatav juhul, kui õpe ei toimu ärilistel eesmärkidel ning pärast töötukassa selgitust kaebaja teenuse osutamise sisu kohta on Mare Kitsing leidnud, et kaebaja tegevus on äriline ettevõtmine (tl 39).
22.3.Töötukassa esindaja Karin Andre on 23.09.2015 pöördunud e-kirja teel kirjastuse Koolibri poole (tl 41) ning palunud selgitada, kas kaebaja õpetajad võivad kasutada oma õppematerjalide koostamisel ülesandeid Koolibri kirjastuse poolt välja antud õpikutest „Kõnele ja kirjuta õigesti!“ (autorid Aino Siirak, Annelii Juhkama) ning „Eesti keele töövihik“ (Ele Viilipus ja Malle Rüütli). E-kirja kohaselt on Karin Andre tuvastanud 18.09. paikvaatlusel, et õpetaja kasutab materjale, mille aluseks võivad olla ka kirjastuse Koolibri koostatud õpikud ning lisas manusena pildid koolitusel kasutuses olevatest õppematerjalidest (tl 42-44). 30.09.2015 on
13(17)
3-16-1348
Kadri Rahusaar kirjastusest Koolibri teatanud e-kirja teel (tl 45), et töötukassa saadetud lehed pärinevad TEA kirjastuse „E nagu Eesti“ vanast versioonist (autorid Mall Pesti ja Helve Ahi).
22.4.Töötukassa esindaja Karin Andre on 01.10.2015 on saatnud e-kirja aadressile [email protected] ning selgitanud, et on tuvastanud OÜ Keelepisik poolt 18.09.2015 läbi viidud koolitusel, et kasutatakse materjale, mille aluseks võib olla ka Mall Pesti ja Helve Ahi koostatud õpik. E-kirjale on manusena lisatud ka pildid materjalist (tl 47-49). Karin Andre on palunud e-kirjas teatada, kas kaebaja tohib õppematerjali koostamisel võtta aluseks Mall Pesti ja Helve Ahi koostatud õpikuid. Vastuseks on Mall Pesti samal kuupäeval e-kirja teel teatanud, et talle edastatud paljundused on nende koostatud õpikust ning õpikute paljundamine ei ole lubatud. Samuti on ta selgitanud, et võtab OÜ-ga Keelepisik ühendust ja palub rikkumise lõpetada. Mall Pesti 23.02.2016 e-kirjast (tl 50) nähtub, et pärast tema kirja, tellis OÜ Keelepisik 10 tema õpikut, mille andis rühmale viimasel tunnil kingituseks, kuid M. Pestile ei ole teada, milliseid materjale kasutati kursuse lõpuni.
22.5.Kuigi 18.09.2015 paikvaatlusel ei tuvastatud, et koolitusel välja jagatud õppematerjal on võetud raamatust „E nagu Eesti“, on see asjaolu kinnitust leidnud hiljem õpiku kirjastaja ekirjaga (tl 51).
23.Vastustaja on 05.08.2015 on saatnud kaebajale e-kirja (tl 34), milles on selgitanud, et viis 04.08.2015 läbi OÜ Keelepisik tööalase eesti keele koolituse paikvaatluse (leping nr 76.3/15/0047 täitmine). Koos e-kirjaga on kaebajale edastatud ka paikvaatluse aruanded ning selgitatud, et paikvaatluse eesmärk oli välja selgitada, kas lepingut täidetakse korrektselt. Kirjas on märgitud, et paikvaatluse läbiviija on tuvastanud koolitustel prinditud materjali kasutamise Inga Manguse ja Merge Simmuli õpikutest „Tere!“ ja „Tere jälle!“ ning, paljundatud materjali kasutamise Mare Kitsniku ja Leelo Kingisepa õpikust „Avatud uksed“, mistõttu on töötukassa esindaja nimetatud e-kirjas palunud muu hulgas täpsustada, kas kaebaja tagab lepingu täitmisel koolitusmaterjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele. Kaebaja on 10.08.2015 esitanud vastustaja 05.08.2015 e-kirjale vastuse (tl 37 ja pöördel), milles on märkinud, et nende poolt paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele ja tingimustele. Samuti on kaebaja selgitanud, et õppekomplekt formuleerub erinevatest materjalidest (materjalid on võetud erinevatest õpikutest ja väga palju on kasutatud nii firma kui õpetajapoolseid materjale), kuna eksaminõuded on väga laia teemade ringiga ning ühest õpikust on materjali kokku panna võimatu. Samuti on vastuses märgitud, et kaebaja on selles küsimuses konsulteerinud ka Patendiametiga ning saanud vastuseks, et kui materjali ei ole müügi eesmärgil paljundatud, siis on selline kasutamine lubatud.
24.Kohus leiab, et paikvaatluse aruanded, õpikute kirjastajate ja autorite selgitused ning kaebaja 10.08.2015 e-kiri koosmõjus tõendavad kaebaja poolt intellektuaalse omandi nõuete rikkumist. Paikvaatluste aruannetest nähtub vaidlusaluste õpikute reprodutseerimine kaebaja poolt ning autorite ja kirjastajate selgitustest asjaolu, et tegemist on konkreetsete õpikutega ja nende reprodutseerimisega autorite nõusolekuta. Kuna kaebaja osutas teenust ärilistel eesmärkidel, ei olnud õpikute reprodutseerimine autorite nõusolekuta lubatav. Autori enda otsustada on, kellele ja millistel tingimustel ta oma teost kättesaadavaks teha lubab (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-50-13, p 22). Kohtu hinnangul ei ole määrav täpne protsentuaalne osakaal, milles üht või teist teost loata reprodutseeriti. Vastustaja on tuvastanud erinevate teoste loata reprodutseerimise ning autorite vastustest ei ilmne, et nad aktsepteeriks teoste taolist kasutamist mistahes ulatuses. Eelnevalt viidatud autoriõiguse normide alusel on keelatud ka teose osa loata reprodutseerimine, kui tegemist ei ole seaduses sätestatud erandiga.
14(17)
3-16-1348
25.Eelnevalt viidatud raamlepingu p 5.4.3. kohaselt loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks muuhulgas valeandmete või valeinfo esitamist täitja poolt hanke, minikonkursi või hankelepingu täitmise käigus. Valeinfoks peab vastustaja kaebaja 10.08.2015 kirjas vastustajale antud kinnitust, et koolitustel kasutatavad materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele). Kaebaja on küll enda väitel olnud vastustajast erineval arusaamal, kas kasutatav õppematerjal on kasutuses õiguspäraselt, kuid pärast vastustaja 05.08.2015 e-kirja (tl 37p) saamist pidanuks kaebajale olema ilmne, et vastustajal on autoriõiguste kaitstuse osas kõhklused ning et vastustaja ootab sisulist vastust. Kaebajal on olnud nii sellele kirjale vastates kui ka juba lepingute sõlmimise etapis võimalus vastustajaga suheldes täpsustada, mida intellektuaalse omandi kaitse nõude all mõeldakse. Kaebaja väitel on tema koostöö vastustajaga pikaajaline ning varem ei ole talle taolisi etteheiteid tehtud. Isegi olukorras, kus vastustaja tõepoolest ei ole tähelepanematusest või teadmatusest varem kaebaja tegevusele autoriõiguste kaitse seisukohast sellist tähendust omistanud, ei saa kaebaja eeldada, et vastustaja jätkab varasemat talle soodsat, kuid väärat halduspraktikat.
26.Kaebaja on märkinud, et temale ei ole koolitustel kasutatud materjali esitatud ning vastustaja ei ole võimaldanud sellele materjalile vastuväiteid esitada, millega rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama sätte lõikest 2 tuleneb, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2).
26.1.Praegusel juhul ei ole tegemist haldusmenetlusega, mis oleks alanud kaebaja taotluse alusel, vaid vastustaja alustas läbiviidud paikvaatluste tulemuste alusel halduslepingu (raamlepingu) lõpetamise. Vastustaja võimaldas 05.08.2015 e-kirjas kaebajal esitada omapoolseid selgitusi. Vastustaja on 05.08.2015 e-kirjas kaebajale selgitanud, et viis läbi paikvaatlused, mille käigus tuvastas koolitustel paljundatud materjali kasutamise õpikutest „Tere!“, „Tere jälle!“ ja „Avatud uksed“, ning palus kaebajal täpsustada, kas selle materjali kasutamine on kooskõlas intellektuaalse omandi õigusega.
26.2.Kaebaja vastas 10.08.2015 e-kirjas, et paljundatud materjali kasutamine on kooskõlas intellektuaalse omandi kaitse õigusega ning et ta on konsulteerinud selles küsimuses ka Patendiametiga, kes kinnitas, et materjali paljundamine on lubatav, kui seda ei tehta müümise eesmärgil. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kirjavahetust Patendiametiga, millest nähtuks, millise küsimuse on kaebaja täpsemalt esitanud ja kas Patendiameti seisukoht on esitatud just kaebaja konkreetset olukorda ja tegevust arvestades. AutÕS-st tuleneb vaieldamatult, et müügi otstarbel teose paljundamine autori nõusolekuta pole lubatav.
26.3.Kaebajale on 05.08.2015 e-kirjaga saadetud ka paikvaatluse aruanded. Kaebaja ei esitanud 10.08.2015 kirjas vastuväiteid paikvaatluse aruannete sisule ega nendes ja e-kirjas märgitud materjali kasutamisele ja kinnitas, et materjali kasutamine on õiguspärane. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja sisuliselt nõustus sellega, et kasutab koolitusel vastustaja 04.08.2015 e-kirjas viidatud materjali. Kaebaja oleks saanud vastuses selgitada, et neid materjale tema koolitustel ei kasutata, kuid seda ta ei teinud. Seetõttu võis vastustaja eeldada, et kaebaja materjali kasutamist ei vaidlusta ning ei pidanudki kaebajale paikvaatlusel tuvastatud materjali vastuväidete esitamiseks esitama. Seega on kaebajale vähemalt osaliselt ärakuulamisõigus tagatud. Täiendava kontrolli tulemusena koostatud aruande ja õpiku „E nagu Eesti“ osas ei ole vastustaja ärakuulamist tõepoolest võimaldanud. Kohus on seisukohal, et
15(17)
3-16-1348
ülejäänud teostega seonduvalt ei ole kaebaja esitanud seisukohti, vastuväiteid ega tõendeid, mis kummutaks vastustaja järeldusi intellektuaalse omandi õiguste rikkumisest. Seega ei ole kohtu hinnangul alust ka arvata, et täiendav ärakuulamine „E nagu Eesti osas“ võinuks kaasa tuua teistsuguse lõppjärelduse lepingu jätkamise osas.
27.Vastustaja on lepingu ülesütlemisel tuginenud HKTS § 11 lg 1 punktidele 1 ja 3, § 12 lg 2 punktile 1 ja §-le 16 ning VÕS § 116 lg 2 punktidele 2 ja 4. Kaebaja leiab, et viide HKTS §-le 16 ei ole asjakohane ning tegemist on kestvuslepinguga, millest ei saa VÕS § 116 lg 2 p 2 ja p 4 alusel taganeda. Taganemise sätete kohaldamine töötukassa poolt on kaebaja arvates nii õiguslikult kui sisuliselt ebakorrektne.
27.1.TTTS § 13 lg-st 3 tulenevalt sõlmitakse tööturuteenuse osutamiseks haldusleping. HKTS §-s 16 on sätestatud, et haldusülesande täitmiseks sõlmitud haldusleping lõpetatakse, kui isik ei vasta vähemalt ühele selle seaduse § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. HKTS § 12 lg 2 p 1 kohaselt kinnitab isiku usaldusväärsust muu hulgas asjaolu, et tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks.
27.2.Eelnevalt tuvastatud asjaoludest ja analüüsitud tõenditest järeldub, et kaebaja rikkus intellektuaalse omandi kaitse nõudeid ning esitas vastustajale ekslikku teavet intellektuaalse omandi õiguste omandamise kohta. Kuna raamlepingu ülesütlemise tugineb vastustaja ka kaebajaga sõlmitud halduslepingu täitmisele (raamlepingu p-d 5.3 ja 5.4.3) on vastustaja õiguspäraselt tuginenud viidatud HKTS sätetele. Kaebajal on puudunud lepingu täitmiseks vajaminevad õigused teiste isikute loodud autoriõigusega kaitstud teoste kasutamiseks, st eeldused volitatud haldusülesande täitmiseks.
28.HMS § 105 lg 1 kohaselt kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi. Vastustaja hinnangul ei tähenda VÕS § 116 lg 2 p-dele 2 ja 4 viitamine raamlepingust taganemist, kuna silmas peeti VÕS § 196 lg 2 alusel lepingu lõpetamist. Kohus leiab, et vastustaja poolt VÕS § 196 lg-le 2 viitamata jätmine ei muuda ülesütlemist õigusvastaseks, kuna teatest nähtub üheselt milliste rikkumiste tõtu ja millistel põhjendustel on kavas raamleping üles öelda ja et vastustaja tahe on leping üles öelda, mitte sellest taganeda. VÕS § 116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 116 lg 2 ei sätesta seega lepingu olulise rikkumise aluseid mitte üksnes lepingust taganemise, vaid ka lepingu ülesütlemise puhuks.
29.Kaebaja on seisukohal, et kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, tuleb leping üles öelda nende suhtes ühiselt. VÕS § 195 lg 4 sätestab, et kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kaebajal on õigus selles, et raamleping on sõlmitud lisaks kaebajale veel kahe ettevõtjaga. Kohus leiab aga, et VÕS § 195 lg 4 lepingu erakorralisele ülesütlemisele, millega praegusel juhul ka tegemist on, ei laiene. Võlaõigusseaduses eristatakse §-des 195 ja 196 sõnaselgelt lepingu erakorralist ja korralist ülesütlemist. Seega ei ole põhjendatud lähtuda ka Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, millele viitab kaebaja. Vaidlusaluse raamlepingu näol ei ole tegemist olukorraga, kus lepingu täitjad võtavad ühiselt tellija ees mingi kohustuse, mida kohustuvad ühiselt täitma. Raamlepingu eesmärk oli määrata kindlaks tingimused, kuidas toimub raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine tellija ning hankes edukaks tunnistatud täitjate vahel (lepingu p 1.1). Seega võttis iga täitja konkreetse kohustuse alles hiljem pärast hanke või minikonkursi läbiviimist eraldi sõlmitava halduslepinguga. Seetõttu VÕS § 195 lg 4 praegusel juhul ei kohaldu.
16(17)
3-16-1348
30.Väide kaebaja suhtes kriminaalmenetlus algatamisest ei viita iseenesest vastustaja õiguspärasele käitumisele ning kriminaalmenetluse algatamine ja läbiviimine ei tõenda kaebaja süüd. Vastustaja on saanud lepingu ülesütlemisele tugineda ainult tema enda poolt tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele.
31.Kaebaja leiab, et OÜ Kirjatark (raamatute „Tere!“ ja „Tere jälle!“ kirjastaja) poolt vastustajale vastanud Ülar Maapalu ei oleks tohtinud kaebaja suhtes läbi viidud haldusmenetluses osaleda ning et haldusmenetlus ja lepingu lõpetamine tuleneb konkurentide (sh OÜ Kirjatark) pahatahtlikkusest. Kaebaja tõstatab küsimuse, miks on vastustaja üldse suhelnud OÜ-ga Kirjatark. Kohus leiab, et paljasõnalised ja tõendamata on kaebaja väited konkurentide pahatahtlikkuse kohta ning ka selles, et OÜ Kirjatark on kaebaja konkurent. Vastustaja on märkinud, et temale teadaolevalt OÜ Kirjatark tööturukoolitusi läbi ei vii ning kaebaja ei ole seda väidet ka ümber lükanud. Ettevõtte e-kirjadele ei ole kohustatud vastama ettevõtte seaduslik esindaja, kui ettevõte on oma sisemise asjaajamise niiviisi korraldanud. Äriregistri andmetel on OÜ Kirjatark juhatuse liige Merge Simmul, kes on ka üks vaidlusaluste õpikute autoritest. Kui tema poolt juhitud äriühingu nimel vastas Ü. Maapalu, ei saa haldusmenetlust pidada õigusvastaseks põhjusel, et töötukassa ei selgitanud välja selle isiku õigust ettevõtet esindada. Nõuetekohase esindusõiguse kohta tõendite esitamata jätmise tõttu ei ole põhjust ettevõtte seisukohta kahtluse alla seada ning kaebaja ise ei ole tõendanud, et tal oleks kõnealuste teoste kasutamiseks luba (kaebaja kohtumenetluses esitatud seisukohtade kohaselt ei pea ta enda tegevust kõnealuse koolitusteenuse osutamisel selliseks, mis üldse eeldaks autorite nõusolekut või tasu maksmist nende õiguste kasutamise eest).
32.Kaebaja väidab vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetluse läbipaistmatust, viidates vastustaja esindaja Karin Andre 22.09.2015 e-kirjale (tl 31), millest nähtub, et ta on palunud dokumendihalduse töötajal Marianna Bulatoval registreerida oma kirjavahetuse aadressil [email protected] eraldi, kuna ei soovi enne kaebaja suhtes otsuse tegemist info levimist. Kohus leiab, et see ei tõenda kaebaja suhtes salajase või läbipaistmatu haldusmenetluse läbiviimist. Haldusmenetluse seadus väärtustab avalikku (HMS § 7 lg 1), läbipaistvat (§ 37, § 40) ja erapooletut (§ 10) haldusmenetlust, mis toimub isiku osalusel (§ 1, § 40). Kaeba poolt viidatud e-kirjast ei saa järeldada, et haldusmenetlus kaebaja suhtes on toimunud õigusvastaselt läbipaistmatul moel ning et kõnelause e-kirja sisu saanuks vastustaja lõppjäreldust väärata. Vastustaja töötaja suhtlus autorite ja kirjastustega on aga vaidluse eripära arvestades oluline otsustamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks.
33.Eeltoodud põhjendustel on vastustaja poolt kaebajaga sõlmitud raamlepingu ülesütlemine kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebuse tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt raamlepingu ja halduslepingu oluline rikkumine on õiguspäraselt tuvastatud ja tõendatud ning ülesütlemise teates on viidatud ülesütlemise asjaoludele, põhjustele ja õiguslikule alusele ning vastustaja on põhjendanud, miks ta peab rikkumist oluliseks.
MENETLUSKULUD
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (tl 106-11; riigilõiv 15 eurot) tema kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta ega taotle nende väljamõistmist. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.