D.L. kaebus Rae Vallavalitsuse 06.12.2016 korraldusega nr 1730 väljastatud ehitusloa (ehitusluba nr 1612271/23708) tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – D.L., volitatud esindaja v.adv Raul Ainla Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv Kolmas isik – OÜ MegaPlaan, seaduslik esindaja Andres Aasmäe
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata D.L. taotlus trahvida OÜ-d MegaPlaan 21.12.2016 ja 06.01.2017 esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.01.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 2). Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HKMS § 204 lg 2, § 252 lg 7). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Rae Vallavalitsuse 06.12.2016 korraldusega nr 1730 väljastati OÜ-le MegaPlaan ehitusluba nr 1612271/23708 Kirsi tee 3 kinnistule kuue korteriga ridaelamu ehitamiseks. Ehitusprojekti realiseerimisel tekkis vaidlus ehitaja ja Kirsi tee 6 omaniku vahel seoses sellega, et ehitaja OÜ MegaPlaan võttis maha Kirsi tee 3 kinnistul Kirsi teega piirneva kraavi servas hekina kasvavaid puid.
2.D.L. on Kirsi tee 3 kinnistu läheduses asuva Kirsi tee 6 kinnistu omanik. Kaebaja leiab, et puude langetamine Kirsi tee 3 kinnistul on õigusvastane: seda ei näe ette Rae valla üldplaneering (ÜP) ega detailplaneering (DP), puude mahavõtmist ei kajastata ka ehitusprojektis. Rae valla ÜP-s märgitakse, et kuusehekk tuleb säilitada ning rõhutatakse selle olulisust müra leviku tõkestamisel. Uue tee ja truubi rajamine on ebavajalik ning vastuolus DP mõttega. Ehitusprojekti kohaselt tuli kaevetöid teostada käsitsi või kinnist meetodit kasutades. Projektil puudub tuletõrje veevõtukoht, mis muudab ehitusloa õigusvastaseks. Heki hävitamine
3-16-2646 mõjutab kaebaja omandiõigust, kuivõrd kaitsehaljastuse hävitamisega väheneb kaebaja kinnistu väärtus. Kuusehekk ei taga üksnes miljööväärtust, vaid ka privaatsust. Kaebajal on õigus esitada kaebus nii avaliku huvi kui subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on taotlenud ka kolmanda isiku trahvimist (10.01.2017), kuna kolmas isik jätkas raieja kaevetöid, vaatamata 21.12.2016 ja 06.01.2017 esialgse õiguskaitse määrustest tulenevale keelule.
3.Vastustaja on läbivalt olnud seisukohal, et raie- ja kaevetööd on kooskõlas Rae valla ÜP, Rae Vallavolikogu 11.08.2009 otsusega nr 576 „Pildiküla küla Põrguvälja tee 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud DP ja ehitusprojektiga (27.12.2016, 04.01.2017). Vald on seisukohal, et nii DP kui ehitusprojekt näevad ette juurdepääsutee ja tehnovõrkude rajamise. Kirsi tee 3 kinnistu teenindamiseks on ette nähtud sadeveekanalisatsioonitrasside rajamine ja elektrikaablid, mis läbivad kuusehekki. Tehnovõrke ei oleks võimalik rajada ilma, et hekis asuvate puude juuri ei kahjustataks. Seega on otstarbekas puud maha võtta, et välistada tulevikus puude kuivamisest tekkiv kahju. Olemasolev juurdepääsutee (truup) kuulub nii ehitusprojekti kui DP kohaselt likvideerimisele. Kuusehekist eemaldatud puude asukohad kattuvad ehitusprojekti järgsete tehnovõrkude asukohtadega. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
4.Kolmas isik palub trahvimise taotluse jätta rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et ehitusluba vastab DP-le. Kolmas isik ei ole rikkunud ehitusloas ja kohaliku omavalitsuse õigusaktides kehtestatud tingimusi ja kohustusi ehitustegevuse käigus. Kahjustatud ei ole olemasolevaid puid. OÜ MegaPlaan ei ole rikkunud esialgse õiguskaitse määruses ette nähtud piiranguid. Kohtumäärus lubab teostada kaevetöid puude läheduses tingimusel, et puid ei kahjustata. Raskeveoki viibimine alal, ei tähenda, et sellega puid kahjustatakse. Kuuse lisajuurte kahjustamine ei too kaasa kuuse kuivamist, kuivõrd kuusel on üks põhijuur. Haljastuse rajamine Kirsi 3 kinnistule on ette nähtud haljastusprojektis, mille kohalik omavalitsus peab kooskõlastama. Vastustaja on haljastusprojekti heaks kiitnud. Haljastusprojekti üheks osaks on haljastusmüür Kirsi tee 3 kinnistu Kirsi teega piirnevale alale. Kaebajal puudub kaebeõigus.
5.Kohus märkis 21.12.2016 määruses, et kaebaja kaebeõigus vajab lähemat kontrollimist, kuid tolle hetke menetlusfaasis ta kaebeõiguse olemasolus ei kahelnud.
6.Kohus märkis 06.03.2017 kohtunõudes, et ehitusluba avalikes huvides vaidlustada ei saa, kuna vastavat normi ehitusseadustikust ei tulene. Kohus informeeris, et avalikes huvides esitatud tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebajal saab olla kaebeõigus üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt saab isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lõige 2 lisab, et muul eesmärgil, sh avaliku huvi kaitseks, võib isik pöörduda kohtusse vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusseadustikus ei sätestata võimalust vaidlustada ehitusluba populaarkaebusega. Küll on populaarkaebusega võimalik vaidlustada DP (PlanS § 141).
7.Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, kus kohtul tuleb sarnaselt ettevalmistava menetlusega kontrollida, kas kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud. Kui eelmenetluses ilmnevad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud, sh kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus jätta kaebuse määrusega HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
8.Kohus leiab, et asjas esinevad HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolud, mistõttu tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
9.Kaebaja on kohtus vaidlustanud ka Kirsi tee naaberkinnistule (Kirsi tee 1) väljastatud ehitusloa. Kuna vaidlusalune kuusehekk kulgeb läbi Kirsi tee 1 ja Kirsi tee 3 kinnistu, on 2(5)
3-16-2646 haldusasjad nr 3-16-2646 ja 3-17-81 tihedas puutumuses, arvestades mh seda, et kaebaja on vaadelnud kuusehekki ja kolmanda isiku tegevust ühe tervikuna, piiritlemata seda konkreetsete kinnistutega. Samuti on kaebaja väitnud mõlemas kaebuses samasugust õiguste riivet: kaebaja on viidanud müraprobleemidele, privaatsuse vähenemisele ja miljöö muutumisele, samuti omandiõiguse riivele seoses kaebajale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemisega, vrdl kaebus haldusasjas 3-16-2646 (tl 4–7), 30.12.2016 vastus kohtunõudele (tl 89–92), kaebaja 28.02.2017 seisukoht (tl 196–199), kaebaja 16.03.2017 vastus kohtunõudele (tl 222–224) ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2017 kohtumäärus haldusasjas 3-17-81, p 14. Kuna kohtud jätsid kaebuse haldusasjas nr 3-17-81 kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata (Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 määrus, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.05.2017 määrusega muutmata, Riigikohus aga ei võtnud 03.08.2017 kaebaja määruskaebust menetlusse), saab kaebust käesolevas asjas läbi vaadata, kui esineksid selged erisused, võrreldes haldusasjaga nr 3-17-81. Kohus leiab, et selliseid erisusi ei esine ja kui kaebajal puudub kaebeõigus Kirsi tee 1 ehitusloa vaidlustamiseks, puudub tal ka kaebeõigus Kirsi tee 3 ehitusloa samadel alustel vaidlustamiseks.
9.1.Kohus jääb 06.03.2017 kohtunõudes (tl 200 ja pöördel) esitatud seisukoha ja põhjenduste juurde, et kaebajal puudub kaebeõigus ehitusloa vaidlustamiseks avalikes huvides. Sama on leidnud Tallinna Halduskohus ka 12.01.2017 määruses haldusasjas 3-17-81, tagastades avalikes huvides esitatud kaebuse. Kaebaja seda määrust ei vaidlustanud.
9.2.Kirsi tee 3 asub Kirsi tee 1 kinnistuga võrreldes küll Kirsi tee 6 kinnistule lähemal ning on osaliselt Kirsi tee 6 kinnistuga kohakuti, kuid vaidlusaluse kuuseheki puud, mis maha võeti, mis osaliselt jäävad Kirsi tee 1 kinnistule, osaliselt Kirsi tee 3 kinnistule, ei kasvanud Kirsi tee 3 osas, mis jääb kaebaja kinnistuga kohakuti: Kirsi tee 6 kinnistule lähim raiutud puu asub ca 23 meetri kaugusel kaebaja kinnistust (vt 06.01.2017 paikvaatluse protokolli lisa „märkustega Kirsi tee 3 kinnistu plaan“ ja fotod, tl 150, 150a ja 150 b, samuti vastustaja 21.01.2017 seisukoha lisa 1, tl 190), mistõttu ei ole kaebajal otsest puutumust Kirsi tee 3 kinnistule väljastatud ehitusloaga. Ka D.L. nimetatud väidetavalt rikutud subjektiivsetest õigustest (Kirsi tee 3 kinnistule ehitatavast ridaelamust ning tootmishoonest lähtuv müra, privaatsuse vähenemine, miljöö muutumine, kinnistu väärtuse vähenemine) lähtuvalt ei saa Kirsi tee 3 ridaelamu ehitusluba kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2017 määrus haldusasjas 3-17-81, p 17). Lisaks tagab kaebaja privaatsust täiendavalt kaebaja kinnistu poolel olev kuusehekk (vt paikvaatluse fotod, tl 150 a ja 150 b). Samuti on oluline, et kaebaja maja ei asu vahetult Kirsi tee ääres.
9.3.On selge, et probleemid müra, privaatsuse ja miljööga ei saa seonduda üksnes Kirsi tee 1 kinnistuga, vaid puudutavad potentsiaalselt nii Kirsi tee 1 kui ka Kirsi tee 3 kinnistut. Seega on kohtute järeldused, mida on väljendatud haldusasjas 3-17-81 Kirsi tee 1 suhtes, kahtlemata kohaldatavad ka olemasolevale haldusasjale. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt ja Tallinna ringteelt lähtuva, samuti Kirsi teelt lähtuva liiklusmüra eest ei saa Kirsi tee 1 ja Kirsi tee kinnistute piiril paiknev kuusehekk kaebaja kinnistut kaitsta (08.05.2017 määruse p 19). Ringkonnakohus leidis: „Nimetatud maanteed asuvad teisel pool kaebaja kinnistut ning Kirsi tee jääb Kirsi tee 6 ja vaidlusaluse kuuseheki vahele. Ainuüksi asjaolu, et Kirsi tee 1 kinnistul realiseeritakse omandiõigust ning ehitatakse krundile ridaelamu, ei tähenda mürataseme tõusu lubatust suuremaks.“ Puudub alus seada kahtluse alla DP seletuskirjas märgitut, et planeeringuga tagatakse müra taotlustaseme nõue päeval ja öösel (DP seletuskirja p 9, tl 22 p). Ümberlükkavaid tõendeid ei ole kaebaja esitanud. DP-s ei peeta tootmishoonetest lähtuvat müra normatiive ületavaks Kirsi tee 3 ridaelamu suhtes, seetõttu ei saa pidada võimalikuks normatiive ületava müra tekitamist ka kaebaja kinnistu suhtes. Tootmishoonetele vaate varjamine on vajalik eelkõige Kirsi tee 3 elanikele ning selle tagab rajatav täiendav haljastus (vrdl 08.05.2017 määruse p 19) . 3(5)
3-16-2646
9.4.Samuti on asjakohane Tallinna Ringkonnakohtu arutluskäik miljööst ja privaatsusest (08.05.2017 määruse p 20). Tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega peab esmajoones lahendama DP (Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 19). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p 17). Kaebajal ei ole otsest puutumust vaidlustatud ehitusloaga, kaebaja viidatud miljöö ja privaatsus on mõjutatud eelkõige DP-st tulenevalt, mida aga ehitusloa vaidlustamisel enam vaidlustada ei saa. DP seletuskiri (p 7) näeb ette kuuseheki säilitamise, v.a kinnistutele sissesõidutee asukohas. DP seletuskirja p 7 kohaselt on planeeringu realiseerimiseks soovitav kruntide haljastused lahendada täiendavalt haljastusprojektiga, sama nähtub ehitusprojekti p-st 9 (tl 64 p). Haldusasja materjalidest ilmneb, et vastustaja on 03.03.2017 kooskõlastanud Kirsi tee 1 ja Kirsi tee 3 ridaelamute ehitusprojekti osa „Maastikuarhitektuur“, mille haljastuse asendiplaanil on ära näidatud Kirsi tee ääres säilitatav hekiosa ja asendatavad puud (tl 205–216). Seetõttu on alusetu ka kaebaja väide ehitusloa vastuolust DP-ga.
9.5.Ehitusluba ei olnud vastuolus detailplaneeringuga ka kaebuse esitamise hetkel, mistõttu puudub kaebajal õigus nimetatud hoone püstitamiseks antud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks, st kohus ei saa ka kaebuse muutmist aktsepteerida. Nagu ülal märgitud, nägid nii DP kui ka ehitusprojekt ette kuuseheki säilitamise ja haljastuse lahendamise eraldi haljastusprojektiga. Ehitusluba on antud kolmanda isiku ehitusloa taotluse alusel ehitamiseks vastavalt kehtestatud DP-le ja ehitusprojektile. Asjaolu, et DP-ga ja ehitusprojektiga ette nähtud haljastusprojekt kinnitati pärast kaebuse esitamist, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks, sest ehitusluba ei andnud õigust ehitada vastuolus DP-ga või ehitusprojektiga. Ehitaja võimalik tegutsemine ehitusluba, detailplaneeringut või ehitusprojekti eirates ei muuda ehitusluba ennast õigusvastaseks (08.05.2017 määruse p 21). Tõendamata ja ebausutav on kaebaja väide, et juurdepääsutee ja tehnovõrkude rajamisega seonduva kuuskede mahavõtmisega Kirsi tee 1 ja Kirsi tee 3 kinnistult väheneb kaebaja kinnistu väärtus, st rikutakse kaebaja omandiõigust.
9.6.Kaebuse läbi vaatamata jätmisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg 6).
10.Kaebaja on esitanud 10.01.2017 kohtule taotluse (tl 160–161) trahvida kolmandat isikut 21.12.16 ja 06.01.17 esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest. Kaebaja on välja toonud, et vaatamata sellele, et kohus edastas vastustajale määruse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta, jätkas kolmas isik 23.12.2016 keelatud raie- ja kaevetöid (23.12.16 salvestatud videomaterjal kolmel mälupulgal, kaebaja 30.12.16 seisukoha lisa 1). 09.01.17– 10.01.17 teostas kolmas isik kaevetöid allesjäänud puude vahetus läheduses, mis ilmselgelt kahjustas puid. HKMS § 254 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest võib halduskohus isikut trahvida HKMS §-s 248 sätestatud korras. Kaebajal on õigus riigivastutuse seaduse või võlaõigusseaduse alusel nõuda, et isik, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus jäi täitmata, hüvitaks sellega tekkinud kahju. Ei 21.12.2016 määruses ega 06.01.2017 määruses keelanud kohus täielikult ehitustegevust. 21.12.2016 määrusega keelas kohus Kirsi tee 3 kinnistul raie- ja kaevetööd, mis ohustavad kaebuse esemeks olevate puude säilimist. 06.01.2017 määrusega muutis kohus esialgset õiguskaitset selliselt, et lubas Kirsi tee 3 kinnistu Kirsi teega piirneval alal ning selle vahetus läheduses Kirsi tee 3 kinnistu DP ja ehitusprojekti kohaste kommunikatsioonitrasside rajamise eeldusel, et töö käigus ei likvideerita ega kahjustata olemasolevaid puid. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kolmas isik oleks kohtu keeldu eiranud. Nii kohtu vaatluse tulemustest, vastustaja esitatud tõenditest (tl 142–146) kui ka haljastusprojektist nähtuvalt, on puid maha võetud alal, kus toimus juurdepääsutee ja kommunikatsioonitrasside rajamine ning puude raie on teostatud „suhteliselt hädavajalikus mahus“ (haljastusprojekti p 3.1, tl 207 p). Haljastusprojekt näeb ette uute kuuskede istutamise 4(5)
3-16-2646 tekkinud „aukudesse“, v.a, kus need kahjustaksid maa-aluseid tehnorajatisi. Kohus ei näe põhjust trahvida kolmandat isikut esialgse õiguskaitse määruste täitmata jätmise eest. Riigikohus on leidnud 08.08.2013 kohtumääruses nr 3-3-1-21-13, et trahvi mittemääramist saab trahvi taotleja vaidlustada üksnes juhul, kui määrus takistab asja edasist menetlust (p 15), kuna HKMS vastavat määruskaebemenetlust eraldiseisvalt ette ei näe. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole, kuna ka kaebaja väidetega nõustudes oli trahvimise taotluse esitamise ajal tegemist juba toimepandud tegudele reageerimisega ning trahvimine ei oleks edasist menetlust taganud, vaid oleks omanud üksnes karistuslikku eesmärki. Karistuslikul eesmärgil trahvi nõudmine saab olla erandlik, sest kui kohtulahendi õigeaegse täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust (3-3-1-21-13, p 20). Seega ei ole kaebajal kohtu hinnangul õigust vaidlustada trahvi määramata jätmist edasikaebe korras.
11.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad Rae valla ja OÜ MegaPlaan võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
12.HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab 06.01.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.