Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-13-70222
Haldusasi
ER kaebus Pärnu maavanema 21.11.2013 korralduse nr 646 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – ER Vastustaja – Pärnu maavanem Kaasatud haldusorgan – Häädemeeste Vallavalitsus, volitatud esindaja Külliki Kiiver
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. juuli 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ER apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta ER apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.07.2016 otsus haldusasjas nr 3-13-70222 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 26.10.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestati Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ (VB teemaplaneering). Teemaplaneeringu osas 3.4 nähti ette, et elektrituulikud tuleb maanteest paigaldada vähemalt 2000 m kaugusele, et vältida kahjulikku visuaalset mõju autojuhtidele.
2.Pärnu maavanema 21.11.2013 korraldusega nr 646 kehtestati Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering. Teemaplaneeringu seletuskirja lisati VB teemaplaneeringuga sarnane tingimus, mille kohaselt on trassile lähemale kui 2000 m rajatava tuulikupargi puhul vajalik planeeringu koostamine. Lähtuvalt järelevalve tegija nõudmistest täpsustas ja täiendas maavanem teemaplaneeringut. Seletuskirja ptk 3.3.1 p 19 kohaselt juhtudel, kui tuulikuparki soovitakse rajada lähemale kui 2000 m Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ,,Põhimaantee nr 4 (E67) TallinnPärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ määratud Via Baltica maantee trassist, tuleb koostada planeering tuulikute asukohtade määramiseks ning hinnata tuulikute paigutusest ja töötamisest lähtuvat mõju liiklusohutusele, sh nende negatiivset visuaalset mõju ning tuulikutest ja maanteest lähtuvate häiringute koosmõju piirkonna elanikele. Planeeringu koostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel teha koostööd Maanteeametiga. Tagamaks 01.10.2012 Pärnu maavanema korraldusega nr 529 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga ,,Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ õigusselguse ja õiguskindluse, on antud teemaplaneeringusse lisatud p 19 puhul kasutatud sarnast sõnastust nagu Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamisel.
3.ER esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu maavanema 21.11.2013 korralduse nr 646 tühistamiseks osas, millega teemaplaneeringu seletuskirja p 2.2.1 kohaselt on üheks elektrituulikute rajamiseks ebasobivaks alaks määratud Tallinn-Pärnu-Ikla maantee puhverala 2000 m ulatuses. Samuti palus kaebaja tühistada Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud VB teemaplaneeringu seletuskirja osa 3.4 osas, mille kohaselt tuleb elektrituulikud võimsusega üle 0,2 MW ja masti kõrgusega üle 30 m paigutada I ja III klassi maanteest vähemalt 2000 m kaugusele, et vältida kahjulikku visuaalset mõju autojuhtidele. 1) Häädemeeste ristmiku vahetus läheduses asuvad kaebajale kuuluvad Arumetsa kinnistu ja Liiva kinnistu katastriüksused. 2000 m suuruse puhverala määramine välistab kõik võimalused paigaldada kinnistutele elektrituulikuid ja saada neist majanduslikku tulu või tegeleda ettevõtlusega. 2) Säärase suurusega puhverala määramiseks puudub õiguslik alus. Samuti on sellises suuruses puhverala määramine põhjendamatu ning ebaproportsionaalne piirang. Seda kinnitab teemaplaneeringu seletuskirja II köites märgitud teemaplaneeringu konsultandi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eksperdi seisukohad, mille kohaselt puudub piirangu kehtestamiseks nii Eesti kui ka rahvusvahelise teadaoleva praktika ja õigusaktide kontekstis vajadus. 3) Maanteeameti 26.03.2010 kirjast nr 3.1-4/10-00301/008 ja 12.04.2012 kirjast nr 15-4/1200177/150 nähtub, et Maanteeamet ei ole nõudnud 2000 m suuruse puhverala kehtestamist, 2(7)
3-13-70222 vaid on lähtunud seisukohast, et arenduspiirkonna ja arendusala kaugus riigimaanteede mulde servast peaks võrduma vähemalt tuulikute maksimaalse kogukõrgusega, milles arvestatakse tuuliku torni pikkust ja lisaks veel tuuliku tiiva pikkust. 4) Visuaalse mõju hinnang ,,Varjude ulatuse ja kestuse hinnang Häädemeeste valda Arumetsa külla planeeritavale tuulikupargile“ oli tuuleenergia teemaplaneeringu menetlemise ajal olemas, kuid planeeringus seda dokumenti ei kajastata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2014 määrusega kaebuse Pärnu maavanema 21.11.2013 korraldust nr 646 puudutavas osas läbi vaatamata; jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks Pärnu maavanema 01.10.2012 korralduse nr 529 vaidlustamisel rahuldamata ning lõpetas vastavas osas haldusasja menetluse.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2015 määrusega rahuldati ER määruskaebus osaliselt ning tühistati Tallinna Halduskohtu 20.11.2014 määrus nr 3-13-70222 osas, millega kohus jättis kaebuse Pärnu maavanema 21.11.2013 korralduse nr 646 osaliseks tühistamiseks läbi vaatamata. Muus osas jäeti ER määruskaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2015 määrus jõustus 04.08.2015.
6.Pärnu maavanem palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3.1 alap-st 19 tuleneb, et juhtudel, kui tuulikuparki soovitakse rajada lähemale kui 2000 m Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ määratud Via Baltica maantee trassist, tuleb koostada planeering tuulikute asukohtade määramiseks ning hinnata tuulikute paigutusest ja töötamisest lähtuvat mõju liiklusohutusele, sh nende negatiivset visuaalset mõju ning tuulikutest ja maanteest lähtuvate häiringute koosmõju piirkonna elanikele. Planeeringu koostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel teha koostööd Maanteeametiga. Seega ei tulene vaidlustatud korraldusest, et tuulikute rajamine lähemale kui 2000 m riigi põhimaanteele on üheselt välistatud. 2) Tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtestamise korralduses ja teemaplaneeringu seletuskirjas on üheselt fikseeritud, et teemaplaneering ei anna otsest alust tuulikupargi rajamiseks. Tuulikupargi rajamise aluseks on detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering, millega määratakse tuulikute arv ja nende paiknemine konkreetses tuulikupargis, võimalikud mõjud ja leevendusmeetmed. Juhul, kui ala, kuhu kavatsetakse koostada täpsemat planeeringut, ei ole temaplaneeringus tuulikuparkide arendamiseks näidatud ala, on kohalikul omavalitsusel võimalik veelkord kaaluda elektrituulikute paigutamist. Kui kohaliku omavalitsuse planeeringu koostamise käigus selgub, et sobiv, vajalik ja otstarbekas on muuta maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut, saab kohalik omavalitsus teha maavanemale ettepaneku maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmiseks. Selleks peab esmalt koostama üldplaneeringu või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu taseme planeeringu. Nimetatud põhimõte on fikseeritud ka Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja p-s 3.3.1. Juhul, kui järgneva planeeringu koostamisel selgub, et kavandataval tegevusel 2000 m suuruses puhveralas puudub negatiivne mõju Via Balticale, on kaebajal võimalik seal tuulikuparki arendada. 3) Planeeringulahendus tugineb KSH aruandele, mis sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi ning olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid. Teemaplaneeringu kooskõlastasid kõik seotud Pärnumaa kohalikud omavalitsused ning 3(7)
3-13-70222 seadusega nõutud ja Siseministeeriumi poolt määratud riigiasutused. Vastavalt järelevalve tegija nõudmistele viis maavanem parandused teemaplaneeringusse sisse. Regionaalminister andis 04.11.2013 kirjaga nr 13-2/74-4 heakskiidu Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringule ning tegi ettepaneku teemaplaneeringu kehtestamiseks.
7.Häädemeeste Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Tuulikute planeerimisel tuleb arvestada nii riigi põhimaantee toimimise ja edasise väljaehitamise kui ka olemasoleva asustuse ja loodusväärtuste säilimisega. Edaspidi on võimalus algatada tuulikute planeerimiseks Häädemeeste valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering, mis võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.
8.Tallinna Halduskohtu 08.07.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. 1) Vaidlustatud korralduses on välja toodud põhjendused puhvertsoonide ulatuse ning vajalikkuse osas. Samas on leitud, et juhul, kui tuulikuparki soovitakse rajada lähemale kui 2000 m Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) TallinnPärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ määratud Via Baltica maantee trassist, tuleb koostada planeering tuulikute asukohtade määramiseks ning hinnata tuulikute paigutusest ja töötamisest lähtuvat mõju liiklusohutusele, sh negatiivset visuaalset mõju ning tuulikutest ja maanteest lähtuvate häiringute koosmõju piirkonna elanikele. Vaidlustatud haldusakt on põhjalik – selles on kirjeldatud menetluse käiku ning sellest järelduvad põhjused, miks peeti vajalikuks puhverala määramist just 2000 m ulatuses. 2) Kaebaja kinnistud asuvad alal, mis vaidlusaluse planeeringu kohaselt loetakse tuulikute rajamiseks ebasobivaks alaks. Üksnes seetõttu, et teemaplaneeringuga määratud puhverala hõlmab kaebajale kuuluvad kinnistud kogu ulatuses, ei tähenda, et teemaplaneering tuleks kaebajat puudutavas osas tühistada. Kuna kinnistud paiknevad Via Balticale lähemal kui 1300 m, ei ole määravat tähtsust sellel, kas suurem puhverala võiks olla põhjendatud või mitte. Planeeringute valdkonnas on kohtuliku kontrolli ulatus piiratud, mistõttu ei saa halduskohus asuda maavanema asemele ning ette näha, millist puhverala saab pidada proportsionaalseks. Asjaolu, et tuuleenergeetika teemaplaneeringus on viidatud VB teemaplaneeringule, ei anna alust pidada piirangu ülekandmist tuuleenergeetika teemaplaneeringusse ebaõigeks. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et sarnast sõnastust on kasutatud õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks. 3) Vastustaja on selgitanud, et elektrituulikute arenduspiirkondadeks sobivad alad on teemaplaneeringus välja selgitatud avaliku planeerimisprotsessi ning erinevate osapoolte koostöö ja kaasamise tulemusena. Esitatud selgitusi ning tõendeid arvestades ei saa pidada sellises ulatuses puhverala ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Vaidlusalune teemaplaneering ei takista ülemääraselt kaebaja õigust oma vara kasutada. 4) Välistatud ei ole, et tuulikuid ja ka tuulikuparke võimaldatakse rajada muu hulgas aladele, mida üldise tasemega planeering peab tõenäoliselt ebasobivaks. See nähtub vaidlustatud haldusakti viiendalt leheküljelt, milles on viidatud seletuskirja p-dele 18 ja 19. Isegi juhul, kui kaebus tervikuna rahuldada, ei muudaks see kaebaja olukorda soodsamaks, sest kaebaja kinnistud asuksid jätkuvalt tuulikuparkide rajamiseks tõenäoliselt ebasobivatel aladel, sest VB teemaplaneering, mis samasuguse 2000 m puhverala nõude sätestab, on kehtiv. Lisaks asuvad kinnistud tiheasustusalale ning elamutele suhteliselt lähedal. Seega sõltumata sellest, milline on 4(7)
3-13-70222 n-ö puhverala Via Baltica juures, asuvad kaebajale kuuluvad kinnistud nii või teisiti tuuleparkideks tõenäoliselt ebasobivatel aladel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.ER palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.07.2016 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus viitab vaidlustatud otsuses kohtuliku kontrolli ulatuse piiratusele, kuid on jätnud selle seisukoha põhjendamata. Halduskohus on möönnud, et 2 km suurune puhverala on põhjendamatult suure ulatusega, kuid ei ole selles osas selget seisukohta võtnud. Maanteeamet on avaldanud seisukohta, kui kaugel maanteest võiksid tuulikud asuda ilma, et nad tekitaksid otsest mõju autojuhtidele.
10.Pärnu maavanem palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) VB teemaplaneering kehtestati 01.10.2012. Kuna VB teemaplaneeringu koostamisel oli jõutud kokkuleppele 2000 m ulatuses tuulikute rajamise piirangu sätestamisel riigi põhimaanteest nr 4, oli see kriteerium üheks aluseks tuuleenergeetika arendusalade määratlemisel sama taseme teise teemaplaneeringu koostamisel. 2) Nii VB teemaplaneeringu kui ka tuuleenergeetika teemaplaneeringu on kooskõlastanud Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seega on mõlema maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu puhul saadud 2000 m puhverala ulatuse osas nõusolek Maanteeametilt. 3) Tuuleenergeetika teemaplaneeringust peab lähtuma juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest alates 500 kW võimsusega elektrituulikust koosnevat ja elektrivõrku ühendatavat tuuleparki. Teemaplaneering ei keela muude tuulikute rajamist. Samuti on tuuleenergeetika teemaplaneeringu p-s 3.3.2 üheselt sätestatud, et tuulikuparkide planeerimist väljaspool tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud arendusalasid käsitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmisena, mis on võimalik läbi kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu. Seda on kinnitanud ka Häädemeeste Vallavalitsus.
11.Häädemeeste Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele kohtumenetluses varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
vastu
ning
jääb
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.07.2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 tulenevalt.
13.Halduskohus on õigesti selgitanud, et planeerimisotsuste puhul on kohtuliku kontrolli ulatus piiratud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.03.1998 määrus nr 3-3-1-9-98; 18.02.2002 otsuse nr 3-3-1-8-02 p 6; 10.10.2002 otsuse nr 3-3-1-42-02 p 10). HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud 5(7)
3-13-70222 nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsuse nr 3-3-1-8-02 p 6). Ringkonnakohtule ei nähtu, et Pärnu maavanem oleks nende põhimõtete vastu eksinud.
14.Ringkonnakohus möönab, et vaidlustatud korralduses on seonduvalt Via Baltica trassi puhveralaga viidatud peaasjalikult teemaplaneeringusse sisse viidud muudatustele. Samuti on tuuleenergeetika teemaplaneeringu KSH aruande p-s 3.8.1 selle koostajad märkinud Käina vallas tugimaanteedele kehtestatud 2000 m puhvertsooni kohta, et see on põhjendamatult range nõue. Siiski ei anna üksnes need asjaolud alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Korralduses on käsitletud teemaplaneeringu menetlemise eelnevat käiku ja viidatud muu hulgas Siseministeeriumi poolt antud soovitustele seonduvalt Via Baltica trassi puhveralaga. Teemaplaneeringu vastuvõtmisele eelnevast menetlusest nähtub, et vastustaja on vaidlustatud tingimuse seadmisel lähtunud asjakohastest ja õiguspärastest kaalutlustest. Maavanema seisukohtade kujunemine on jälgitav.
15.Siseministeerium on 19.06.2013 kirja nr 13-2/74-2 p-s 2.2 selgitanud puhveralade määramisega seonduvat ning pidanud vajalikuks sätestada teemaplaneeringus kohalikele omavalitsustele võimalus puhveralasid muuta (tl 124, kd I). Need muudatused on sätestatud tuuleenergeetika teemaplaneeringu p 3.3.1 alap-des 18 ja 19. Kui madalama astme planeeringu kehtestamisel on välja selgitatud, et tuulikute rajamisega lähemale kui 2000 m Via Balticast ei kaasne täiendavaid negatiivseid mõjusid liiklusohutusele ja piirkonna elanikele, ei ole tuulikute rajamine puhvertsooni teemaplaneeringuga vastuolus (teemaplaneeringu p 3.3.1 alap 19). Siseministeeriumi 19.06.2013 kirja nr 13-2/74-2 p-st 4.1 nähtub, et ka MTÜ-ga Eesti Tuuleenergia Liit, Elektri Energia AS-ga ja Eurowind OÜ-ga saavutati kokkulepe teemaplaneeringusse sisse viidud muudatuste osas seonduvalt Via Baltica 2000 m suuruse puhvertsooniga (tl 126, kd I). Maavanem on teemaplaneeringu kehtestamisel kaalunud erinevaid huve. Teemaplaneeringu menetluse käigus on loobutud jäikade puhveralade kehtestamisest ning viidud sisse võimalused nende suuruste muutmiseks. See võimaldab määrata puhverala konkreetse tuuliku või tuulikupargi rajamisest lähtuvalt. Sellist lahendust ei saa pidada kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiravaks.
16.Vastustaja on õigesti selgitanud, et teemaplaneeringuga ei määrata kindlaks konkreetsete tuulikute asukohta. Konkreetse tuulikupargi asukoht määratakse kindlaks teemaplaneeringust madalama astme planeeringutega (tl 98p, kd I). Seda seisukohta on väljendatud ka vaidlusaluses korralduses (tl 47, kd I) ning teemaplaneeringu p-s 3.3.2. Ka 01.10.2012 korralduses nr 529, millega kehtestati VB teemaplaneering, on selgitatud, et juhtudel, kui tuulikuparki soovitakse rajada lähemale kui 2000 m teemaplaneeringuga määratud maantee trassist, tuleb koostada planeering tuulikute asukohtade määramiseks ning hinnata tuulikute paigutusest ja töötamisest lähtuvat mõju liiklusohutuse seisukohast ning tuulikutest ja maanteest lähtuvate häiringute koosmõju piirkonna elanikele. Planeeringu koostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel teha koostööd Maanteeametiga (tl 107p, kd I). Häädemeeste valla üldplaneeringu p 5.7 kohaselt lahendatakse tuuleparkide rajamine vastavalt Häädemeeste valla teemaplaneeringule. Väiketuulikute rajamine toimub projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel. Seega on kaebajal võimalik saavutada talle kuuluvatele kinnistutele tuulikute paigaldamine ja seda nii alale, mis ei ole teemaplaneeringu kohaselt tuulikute arendamiseks märgitud alaks (sellisel alal asuvad ka kaebajale kuuluvad kinnistud) kui ka lähemale kui 2000 m Via Baltica maantee trassist.
6(7)
3-13-70222
17.Maanteeamet on 26.03.2010 seisukohas tõepoolest selgitanud, et maanteega lõikumisel peab side- või elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti kaugus mulde servast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Tuulikute puhul tuleb masti kõrgusele lisada veel ka tiiviku laba pikkus (tl 21, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul ei lähe tuuleenergeetika teemaplaneeringus sätestatud 2000 m nõue vastuollu Maanteeameti 26.03.2010 seisukohaga. Viidatud seisukohast ei tulene, et kehtestatud puhverala ei võiks olla suurem. Kaalutlusõiguse rakendamise pädevus on selles küsimuses planeeringu kehtestajal. Ebaproportsionaalseks ei saa pidada nõuet, et riigi põhimaantee ääres on tuulikute rajamise puhvertsoon suurem võrreldes muu maantee äärse puhvertsooniga. Lisaks on vastavatele Maanteeameti soovitustele kaebajal võimalik viidata edasiste planeeringumenetluste käigus. Kohustus teha koostööd Maanteeametiga tuleneb ka teemaplaneeringu p 3.3.1 alap-st 19.
18.ER apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Pärnu maavanem ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.