Tulundusühistu Viljavakk kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 7. oktoobri 2016. a otsuse nr 13-6/754 ja 23. novembri 2016. a vaideotsuse nr 13-32.1/16/27-1 tühistamiseks ning esitatud tootjarühma tunnustamise taotluse nr 691116780019 uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus
Vastustaja − Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsus.
2.Teha uus otsus, millega jätta rahuldamata Tulundusühistu Viljavakk kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 7. oktoobri 2016. a otsuse nr 13-6/754 ja
23.novembri 2016. a vaideotsuse nr 13-32.1/16/27-1 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotluse nr 691116780019 uuesti läbi vaatamiseks.
3.Tagastada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile apellatsioonkaebuse lisana esitatud töödokument.
4.Tagastada Tulundusühistu Viljavakk poolt Tartu Ringkonnakohtule 17. augustil 2017. a esitatud kuludokumendid.
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. oktoober 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tulundusühistu Viljavakk esitas 1. juulil 2016 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse tootjarühma tunnustamiseks, mis registreeriti numbriga 691116780019.
2.Pärast taotluse puuduste kohta järelepärimise tegemist ja selgituste saamist jättis PRIA 7. oktoobri
otsusega nr 13-6/754 tootjarühma tunnustamise taotluse nr 691116780019 rahuldamata. Tootjarühma tunnustamise taotleja Tulundusühistu Viljavakk ei vasta maaeluministri 20. aprilli 2015 määruse nr 36 „Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 36) § 2 lg 3 ja § 3 lg 1 p 1 nõuetele.
3.Tulundusühistu Viljavakk esitas 27. oktoobril 2016 vaide PRIA 7. oktoobri 2016 otsusele nr 13-6/754, milles palub otsus kehtetuks tunnistada ning rahuldada Tulundusühistu Viljavakk 1. juuli 2016. a taotlus tootjarühma tunnustamiseks. PRIA ei ole enne otsuse tegemist vaide esitajat piisavalt nõustanud ja selgitanud kavatsust taotlus rahuldamata jätta, mistõttu ei saanud vaide esitaja astuda ennetavaid samme negatiivse otsuse vältimiseks. Vaide esitamise aja seisuga on nõuetele mittevastavad tootjarühma liikmed ühistust välja arvatud ja ühistul on viis sõltumatut liiget, kes täitsid 1. juuli 2016. a seisuga ning täidavad ka vaide esitamise hetkel eraldivõetuna kõiki liikmetele esitatavaid nõudeid. PRIA jättis 23. novembri 2016. a vaideotsusega Tulundusühistu Viljavakk vaide rahuldamata.
4.Tulundusühistu Viljavakk esitas 23. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
7.oktoobri 2016. a otsuse nr 13-6/754 ja 23. novembri 2016. a vaideotsuse nr 13-32.1/16/27-1 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks uuesti läbi vaatama ja lahendama Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotlust nr 691116780019. PRIA on jätnud täitmata selgitamis- ja nõustamiskohustuse. PRIA 28. septembri 2016. a järelepärimises ei selgitata, et taotluses esinevad puudused võivad tingida taotluse rahuldamata jätmise. Esitatud järelepärimise sisu on selgelt suunatud täiendava teabe ja seisukohtade kogumisele, mitte ei väljenda PRIA lõplikku seisukohta taotluse nõuetele vastavuse osas. Kaebajal puudus võimalus enne otsuse vastuvõtmist puudused kõrvaldada. PRIA ei juhtinud taotleja tähelepanu puuduste kõrvaldamise vajadusele ega andnud selleks täiendavat tähtaega ka pärast järelepärimisele vastuse saamist, vaid lahendas taotluse pärast esimest kontakti taotlejaga sisuliselt mõne päeva jooksul, mil taotlejal polekski olnud võimalik puudusi kõrvaldada. Ebamõistlikult kiire menetlus ning sellest tulenevad puudused nõustamis- ja selgitamiskohustuse täitmisel ei tulene objektiivsetest ja põhjendatud asjaoludest. PRIA jättis vaidemenetluses kaalutlusõiguse teostamata. Vaidlus puudub selles, et otsuse teatavakstegemise järgselt on Tulundusühistu Viljavakk kõrvaldanud taotluses esinenud puudused ja sellest enne vaideotsuse tegemist PRIA-t teavitanud. PRIA on vaiet lahendades jätnud tähelepanuta nii vaidemenetluse eesmärgi kui haldusorgani funktsiooni, hinnates taotluse õiguspärasust selle andmise aja seisuga ja jättes tähelepanuta vaidemenetluse ajaks muutunud asjaolud. Lisaks on PRIA ekslikult leidnud, et tal puudus pärast otsuse tegemist pädevus taotluse muutmise kaalumiseks tulenevalt ELÜPS §-st 8.
5.Vastustaja PRIA leiab vastuses kaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PRIA ei nõustu, et on jätnud selgitamis- ja nõustamiskohustuse täitmata. 28. septembri 2016. a järelepärimises on arusaadavalt välja toodud Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotluses sisalduvad puudused, mille kõrvaldamiseks oli kaebajal piisavalt aega, kuid 7. oktoobri 2016. a otsuse tegemise ajaks puudusid kaebaja reaalsed sammud olukorra muutmiseks. Kaebaja pidi aru saama, et PRIA osutatud puudused võivad viia taotluse rahuldamata jätmiseni, kuna tegemist oli määruse nr 36 nõuetele mittevastavusega. PRIA ei nõustu, et vaidemenetluse käigus on jäetud kaalutlusõigus teostamata. Kaebaja on muutnud taotlust pärast 7. oktoobri 2016. a tootjarühma tunnustamise taotluse rahuldamata
jätmise otsuse tegemist ning kättesaamist. Euroopa Liidu määrustest tulenevalt võib ettenähtud juhtudel toetuse- ja maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. Ilmse veana ei saa käsitleda taotlejale määrusega kehtestatud nõuete mittetäitmist ega käitumist, kus taotleja viib end nõuetega vastavusse pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist.
6.Tulundusühistu Viljavakk esitas 10. märtsil 2017 täiendavad seisukohad. PRIA on jätnud selgitamiskohustuse täitmata, kuna 28. septembri 2016. a järelepärimine ei sisaldanud haldusorgani selgelt sõnastatud nõuet ega selgitust, milline on nõude täitmata jätmise tagajärg. Õigusaktide olemasolu ei vabasta haldusorganit selgitamiskohustuse täitmisest vaid annab selgitustele vajaliku sisu. Taotluses oli tegemist formaalsete puudustega, mille kõrvaldamise järgselt vastas taotleja nõuetele ning puudusid takistused taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. Vastustaja on ise selgitanud, et avastas puuduse enne taotluse sisulist läbivaatamist, seega saab lugeda puudust ilmseks veaks taotluses, mille kõrvaldamiseks pidi PRIA taotlejale võimaluse andma.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsusega rahuldati Tulundusühistu Viljavakk kaebus, tühistati PRIA 7. oktoobri 2016. a otsus nr 13-6/754 ja 23. novembri 2016. a vaideotsus nr 13-32.1/16/27-1 ning kohustati PRIA-t Tulundusühistu Viljavakk taotlust nr 691116780019 uuesti läbi vaatama. Lisaks mõisteti PRIA-lt Tulundusühistu Viljavakk kasuks välja menetluskulud 1800 eurot. Kohtu hinnangul on PRIA kaebaja taotluse menetlemisel eksinud haldusõiguse üldpõhimõtete vastu ja rikkunud haldusmenetluse norme.
8.Kohus nõustus kaebajaga, et 28. septembri 2016. a järelepärimises ei selgitata, et puudused võivad tingida taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajat ei teavitatud, et järgmiseks haldusmenetluse etapiks on otsuse andmine ning järelepärimisele vastamine on ainuke võimalus taotluse lahendamise tulemust mõjutada. PRIA selgitamiskohustus seisnes tootjarühmale esitatavate nõuete ning sellele mittevastamise tagajärgede selgitamises kaebajale. Pelgalt õigusnormidele viitamist ei saa samastada selgitamiskohustuse täitmisega. Pealegi oli taotleja puhul tegemist tulundusühistuga, mis asutati 2016. aastal ning taotluse esitamisega pöördus ühistu PRIA poole esmakordselt. Tegemist ei ole ebaolulise menetlusveaga, mille võiks jätta tähelepanuta.
9.Kaebaja 2. oktoobri 2016. a järelepärimise vastusest pidi PRIA-le olema ilmne, et kaebaja ei ole aru saanud toetuse andmist käsitleva otsuse peatsest andmisest ja sellest, et otsus saab olema negatiivne. Pärast vastuse saamist ei juhtinud PRIA tähelepanu puuduste kõrvaldamise vajadusele ega andnud selleks mõistlikku tähtaega. Kohus nõustus kaebajaga ka selles, et PRIA poolt mõistliku puuduste kõrvaldamiseks vajaliku tähtaja andmata jätmise ebaproportsionaalsus nähtub menetluse kestvusest. Kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et taotlejale määrusega kehtestatud nõude mittetäitmine ei ole ilmne viga taotluses. Kohtu hinnangul olid kõik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013 ja Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud eeldused esitatud taotluse korrigeerimiseks ja kohaldamiseks täidetud. Puudused olid PRIA jaoks kergesti tuvastatavad ja kaebaja ei ole käitunud halvas usus.
10.Pärast haldusakti vastuvõtmist oli PRIA pädev arvestama muutunud asjaoludega. Vaidemenetluse eesmärgi ja haldusorgani funktsioonidega oleks vastuolus olukord, kus vaideorgan kontrolliks haldusakti üksnes haldusakti andmise ajal valitsenud õiguslikku ja faktilist olukorda silmas pidades, jättes tähelepanuta vahepeal selles aset leidnud muutused. Seega on PRIA jätnud haldusmenetluse seadusest (HMS) tuleneva kaalutlusõiguse vaidemenetluses teostamata.
11.Halduskohus kohustas PRIA-t kaebaja tootjarühma tunnustamise taotlust uuesti lahendama. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus ning kuna
kohus on eelnevalt leidnud, et PRIA 7. oktoobri 2016. a otsus nr 13-6/754 ja
23.novembri 2016. a vaideotsus nr 13-32.1/16/27-1 on õigusvastased, tuleb kohustamisnõue rahuldada.
12.Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kohus leidis, et menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1800 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet esitas 5. mail 2017. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta Tulundusühistu Viljavakk kaebus täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud Tulundusühistu Viljavakk kanda.
14.Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotlus jäeti rahuldamata, kuna tulundusühistu kaks liiget ei vastanud määruse nr 36 § 2 lg 3 nõudele ning eeltoodud kahest liikmest üks ei vastanud ka määruse nr 36 § 3 lg 1 p 1 nõudele. Taotleja viis ennast tunnustamise nõuetega vastavusse (s.t arvas nõuetele mittevastavad liikmed tootjarühmast välja) pärast PRIA
7.oktoobri 2016. a otsuse nr 13-6/754 kättesaamist. Tegemist oli taotluse muutmisega, mis on lubatud vaid siis, kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. PRIA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul oli tegemist ilmse veaga seetõttu, et nõuetele mittevastavus oli kergesti tuvastatav ning taotleja ei ole käitunud halvas usus. Niisuguse tõlgenduse kohaselt on sisuliselt kõik nõuetele mittevastavused ilmsed vead ning tootjarühmal oleks pärast negatiivse otsuse saamist sisuliselt õigus muuta kõiki kriteeriume, kui nad on käitunud heas usus. Ilmne viga on üldjuhul selline viga, mis ei takista taotluse sisulist läbivaatamist. Kui anda nõuetele mittevastavatele taotlejatele võimalus ennast viia peale negatiivse otsuse saamist nõuetega vastavusse, on ilmselgelt tegemist võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega nende taotlejate osas, kes vastasid nõuetele. Tartu Halduskohtu lähenemine muudab asjakohatuks ka taotlejatelt hoolsuskohustuse nõudmise ja loob olukorra, kus taotlejad võivadki esitada nõuetele mittevastavaid taotlusi teades, et pärast negatiivset otsust on võimalik taotlust muuta. Tegemist on Tulundusühistu Viljavakk hoolsuskohustuse rikkumisega, sest juba tunnustamise taotluse esitamisel peaks taotleja olema veendunud, et tema taotlus vastab nõuetele.
15.PRIA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei järginud PRIA menetluse käigus selgitamiskohustust. PRIA on saatnud taotlejale järelepärimise, milles on üheselt kirjas, et taotlejal on määruse nr 36 nõuded täitmata ja loetletud need nõuded. Määrus nr 36 on avalikult kättesaadav ning kõigil asjaosalistel on võimalik sätestatud nõuetega tutvuda. Sellega on PRIA hinnangul PRIA poolne selgitamiskohustus täidetud.
16.Tartu Halduskohus on leidnud, et taotleja ei ole teadlik nõuetele mittevastavuse tagajärgedest seetõttu, et pöördus PRIA poole esmakordselt. Kuigi Tulundusühistu Viljavakk loodi tõesti 2016. aastal ning esitas PRIA-le esmakordse taotluse, on tulundusühistus esindusõiguslikud isikud toetuste taotlemisega piisavalt hästi kursis. Nende esindatavad teised ettevõtted on varasemalt toetusi taotlenud ja suhelnud PRIA-ga erinevate toetusskeemide valdkonnas, seega pidi adressaat aru saama võimalikest tagajärgedest.
17.PRIA ei nõustu halduskohtuga, et oleks pidanud taotlejat teavitama, et menetluse järgmiseks etapiks on otsuse andmine. Taotlejale peaks olema üheselt arusaadav, et menetlus lõppeb otsuse andmisega. Kui PRIA peaks igat taotlejat teavitama, et menetlus lõppeb otsuse andmisega, oleks tegemist liigse halduskoormusega. Halduskohtu otsus on vastuolus kohtupraktikas varasemalt väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei saa PRIA anda taotlejale suuniseid, kuidas viimane peaks ennast nõuetega vastavusse viima, et tema taotlus saaks rahuldatud.
18.Tulundusühistu Viljavakk esitas 25. mail 2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Lisaks taotletakse Tulundusühistu Viljavakk
menetluskulude PRIA-lt väljamõistmist vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. Tulundusühistu Viljavakk jääb senises menetluses esitatud seisukohtade juurde ja nõustub Tartu Halduskohtu järeldustega. Tulundusühistu Viljavakk vaidleb vastu uute tõendite esitamisele. Apellant tugineb uuele tõendile apellatsioonkaebuse taotluste motiveerimisel, millele oleks saanud tugineda juba halduskohtus ja mille varasemat esitamata jätmist ei ole põhjendatud. Tõendi hilinenult esitamine suurendab põhjendamatult menetlusosaliste kohtumenetluses osalemisega seotud kulusid ning esitatud tõend pole ka sisuliselt asjakohane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab, et Põllumajanduse apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
Registrite
ja
Informatsiooni
Ameti
20.Kaebuse kohaselt on PRIA jätnud täitmata selgitamis- ja nõustamiskohustuse, jättes
28.septembri 2016. a järelepärimises selgitamata, et järelepärimises nimetatud puudused võivad tingida taotluse rahuldamata jätmise ning teavitamata, et järgmiseks haldusmenetluse etapiks on otsuse andmine. Pooled ei vaidle selle üle, et PRIA 7. oktoobri 2017. a otsuses nimetatud puudused Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotluses eksisteerisid. Määruse nr 36 § 2 lg 3 kohaselt peab tunnustuse taotlemisel vastavalt kas tootjarühma, konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses tema valitseva mõju all oleva äriühingu või tema liikmete taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne olema taotluse esitamise hetkest äriregistrist kättesaadav. Samuti on määruse nr 36 § 3 lg 1 p 1 kohaselt sätestatud nõuded tootjarühma liikmete müügitulu suurusele. Tegemist on imperatiivsete nõuetega tootjarühma taotlejale, mis peavad olema täidetud taotluse esitamise hetkel.
21.Määruse nr 36 § 6 lg 2 kohaselt kontrollib PRIA taotluse, sealhulgas ühise eeskirja ja äriplaani nõuetele vastavust ning tootjarühma ja tema liikme vastavust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud nõuetele ning äriplaani realistlikkust. Määruse seletuskirja kohaselt kontrollib PRIA, kas kõik omavahel võrreldavad andmed on samased, kas kõik võrreldavad andmed, s.h analüüsitavad finantsmajanduslikud andmed ja nende omavahelised seosed, seda samasust kinnitavad ja kas on täidetud kõik eelnõus sätestatud nõuded. Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele tunnustamises esitatud nõudele /..../ või taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 1
22.Kaebaja 2. oktoobri 2016. a vastusest järelepärimisele nähtub, et kaebaja kinnitab oma kahe liikme Massiaru Põllumajandusliku OÜ ja Taaler OÜ 2015. aasta majandusaasta aruannete puudumist ning Taaler OÜ puhul vajaliku müügitulu puudumist mitte ainult taotluse esitamise, vaid ka järelepärimisele vastuse esitamise seisuga. Ringkonnakohus osutab, et äriseadustiku § 179 lg-st 4 tulenevalt on osaühingu juhatus kohustatud esitama äriregistrile äriühingu majandusaasta aruande hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt algab nii Massiaru Põllumajandusliku OÜ kui Taaler OÜ majandusaasta 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril, seega tulnuks ettevõtetel vastavalt äriseadustikus sätestatule 2015. aasta majandusaasta aruanne esitada hiljemalt 30. juuniks 2016. Olukorras, kus ettevõtted on otsustanud ühiselt moodustada tootjarühma enda toodetud põllumajandustoote ühiseks turustamiseks ja soovivad esitada tootjarühmana tunnustamise taotluse, tuleks eeldada nii tootjarühma kui tootjarühma liikmete huvi tunnustamise nõuetele vastavuse osas. Tulundusühistu Viljavakk on tootjarühma tunnustamise taotluse esitanud 1. juulil
2016, seega oli taotluse esitamise aja seisuga Tulundusühistu Viljavakk liikmetel seaduses sätestatud maksimaalne aeg majandusaasta aruannete koostamise toimingute tegemiseks ning Tulundusühistul Viljavakk võimalus enne tootjarühma tunnustamise taotluse PRIA-le esitamist veenduda kõigi oma seitsme liikme majandusaasta aruannete olemasolus äriregistris.
23.Tootjarühma tunnustamise taotlemisel esitab taotleja koos tootjarühma tunnustamise taotlusega ka määruse nr 36 lisa 1 vormil tootjarühma ja tema liikmete majandustegevuse arvestuse, milles esitatud andmete õigsusele on võimalik ristkontrolle teostada just tootjarühma liikmete majandusaasta aruannetes esitatud andmete alusel. Ringkonnakohus märgib, et kontrollimisel majandusaasta aruannetele tuginedes tagatakse nii kontrollitavate andmete usaldusväärsus kui ka taotlejate võrdne kohtlemine, sest taotleja ei saa pärast taotluse esitamist andmeid enam korrigeerida. Seetõttu on majandusaasta aruannete puudumine äriregistris taotluse esitamise hetke seisuga puudus, mida ei saa hilisemalt kõrvaldada s.t. majandusaasta aruandeid ei ole võimalik määruses sätestatud tähtajaks esitada tagantjärgi.
24.Üldjuhul tuleb haldusorganil selgitada, mis on selle õiguslikuks tagajärjeks, kui halduse tegevuse adressaat jätab haldusorgani nõude täitmata. Selgitamiskohustuse rikkumine ei mõjuta asja otsustamist, kui adressaat sai aru või pidi aru saama, et teda kontrollitakse ja temalt on nõutud selliste dokumentide esitamist, millest sõltub tema õigus saada toetust (RKHKo 9. aprill 2013, nr 3-3-1-94-13, p 19). Kaebuse kohaselt ei mõistnud kaebaja, et PRIA järelepärimises nimetatud puudused võivad viia taotluse rahuldamata jätmiseni. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et Tulundusühistu Viljavakk poleks aru saanud, et tema tootjarühma tunnustamise taotlusele teostatakse administratiivset kontrolli ja miski ei viita, et PRIA on esitanud järelepärimise muul kui kontrolli eesmärgil. Järelepärimise vastusest nähtuvalt (tl 24 pöördel) mõistab kaebaja, et kahe tootjarühma liikme majandusaasta aruannete puudumine toob kaasa taotluse rahuldamata jätmise märkides samas, et Tulundusühistu Viljavakk peaks vastama tootjarühma tunnustamise nõuetele ka viieliikmelisena. Ringkonnakohtu hinnangul oleks käesolevalt pelgalt formaalne ja muutuks sisutuks PRIA järelepärimises kaebaja hinnangul sisalduma pidanud viide, et kui taotleja puudusi ei kõrvalda, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Vastava kirjaliku selgituse puudumine PRIA 7. oktoobri 2016 otsuses ei mõjutanud hilisemat asja otsustamisest, sest Tulundusühistu Viljavakk pidi menetluse käigus aru saama, et tema taotlust kontrollitakse ning esitamata on dokumendid, mis on vältimatuks eelduseks taotleja tootjarühma tunnustamise taotluse rahuldamiseks sellisel kujul, nagu taotleja selle esitas 1. juulil 2016. Vahetult ELÜPS § 88 lg-st 3 tuleneb, et taotluse lahendamisel saab PRIA teha otsuse tootjarühma tunnustada või jätta tootjarühm tunnustamata. Alused, mille esinemisel tootjarühma ei tunnustata, on sätestatud ELÜPS § 89 lg-s 1. Ainuüksi asjaolu, et järelepärimises osutatakse tootjarühma liikme osas puudusele, mida ei ole võimalik tagantjärele kõrvaldada osutab, et järelepärimise esitamise ajal vastustaja ei pidanud võimalikuks toetust rahuldada.
25.Kaebusest nähtuvalt on PRIA jätnud selgitamata, et kaebajal on võimalik enne taotluse lahendamist seda muuta ning kahjulikku tagajärge vältida. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Halduskohus on 7. aprilli 2017. a otsuses osundanud Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2016. a lahendile haldusasjas 3-15-3135. Muuhulgas on nimetatud lahendis märgitud, et haldusorgani selgitamiskohustus ei hõlma kohustust anda informatsiooni, kuidas menetlusosaline peaks tegutsema, et täita talle haldusaktiga pandud kohustusi. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt selle seisukoha juurde. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub 2. oktoobri 2016. a järelepärimise vastusest, et kaebaja on aru saanud, et Tulundusühistu Viljavakk võiks vastata tootjarühmana tunnustamise nõuetele pärast Massiaru Põllumajandusliku OÜ ja Taaler OÜ ühistust väljaarvamist. Kaebuse kohaselt arvatakse tulundusühistu liikmed ühistust välja üldkoosoleku otsusega, mille kokkukutsumisest teatatakse vähemalt 10 päeva ette. Kaebuses on märgitud, et isegi kui kaebaja oleks üldkoosoleku kokku
kutsunud 28. septembri 2016. a järelepärimisele järgneval päeval, ei oleks üldkoosolek jõudnud vajalikke otsuseid vastu võtta, kuid ringkonnakohtule ei nähtu järelepärimise vastusest, et kaebaja oleks astunud vastavaid samme, taotledes näiteks pärast puudustele osutamist PRIA-lt lisaaega nõuetele mittevastavate tootjarühma liikmete väljaarvamiseks. Asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et PRIA-l puudus käesolevas vaidluses veel pärast järelepärimise vastuse saamist kohustus anda Tulundusühistule Viljavakk omaalgatuslikult täiendav tähtaeg tootjarühma tunnustamise taotluse nõuetele vastavaks viimiseks ja selgitada, kas ja mil viisil on 1. juulil 2016 esitatud puudustega taotlust võimalik korrigeerida nii, et jõuda tootjarühmana tunnustamise otsuseni.
26.Samas ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud PRIA seisukohaga, et haldusorgani selgitamiskohustus on täidetud sellega, et määrus nr 36 on kõigile soovijatele avalikult kättesaadav ning kõigil asjaosalistel endal on võimalik tutvuda määruses sätestatud nõuetega tootjarühma tunnustamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsuse põhjenduste p-s 17 tooduga, et hea halduse tava oluliseks osaks on haldusorgani selgitamiskohustus ning viitega Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kookõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. Seega tootjarühma tunnustamise nõuete sätestamine seadusandluses ei vabasta PRIA-t tootjarühma taotluse menetlemisel kõrvaldatavate puuduste olemasolul seadusandluses esitatud nõuete ja neile nõuetele mittevastavuse tagajärgede selgitamisest, kui see viiks taotluse rahuldamisele.
27.Tulundusühistu Viljavakk on tootjarühma tunnustamise nõuetele mittevastavad liikmed ühistust välja arvanud pärast tootjarühma tunnustamata jätmise otsuse tegemist 24. oktoobril 2016 ja esitanud 27. oktoobril 2016 vaide PRIA 7. oktoobri 2016. a otsusele nr 13-6/754, mille PRIA jättis 11. novembri 2016. a vaideotsusega nr 13-32.1/16/27-1 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendustes on PRIA märkinud, et pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist taotleja poolt enda viimine nõuetega vastavusse ei ole taotluse muutmine ELÜPS § 8 mõistes. Tulundusühistu Viljavakk nõuab vaideotsuse tühistamist, kuna PRIA on Tulundusühistu Viljavakk vaiet lahendades jätnud arvestamata pärast haldusakti vastuvõtmist muutunud asjaoludega ning jätnud kaalumata, kas on täidetud eeldused taotluse korrigeerimiseks ja kohandamiseks s.t kas tegemist oli ilmse veaga taotluses. Halduskohus on vaidlustatud otsuse ps 26 leidnud, et kahe tulundusühistu liikme tingimustele mittevastavus oli PRIA jaoks kergesti tuvastatav, teistel tulundusühistu liikmetel puuduseid ei tuvastatud ning miski ei viita sellele, et kaebaja oleks käitunud halvas usus, seega oli tegemist ilmse veaga ning PRIA pidanuks vea parandamist võimaldama.
28.Ringkonnakohus kaebaja ja halduskohtuga ei nõustu. Tulundusühistu Viljavakk on
1.juulil 2016. a tootjarühma tunnustamise taotluses märkinud, et tootjarühmal on seitse liiget ning ringkonnakohtu hinnangul ei saa tootjarühma kahe liikme väljaarvamist käsitleda taotluse parandamise või kohandamisena Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, 17. juulist 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega artikli 4 mõistes. Nimetatud sätte kohaselt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Lisaks peab ilmne viga olema üldise kontrolli käigus kergesti tuvastatav. Ringkonnakohtu hinnangul on viieliikmelise Tulundusühistu Viljavakk puhul tegemist sisuliselt uue tootjarühmaga võrreldes taotluses märgitud seitsmeliikmelisega ning tema poolt vaidemenetluses viidatud asjaoludel esitatud taotluse puhul on tegemist sisuliselt uue taotlusega.
29.Määruse nr 36 § 6 lg 2 kohaselt kontrollib PRIA taotluse, sealhulgas ühise eeskirja ja äriplaani nõuetele vastavust ning tootjarühma ja tema liikme vastavust ELÜPS-s ja määruses sätestatud nõuetele ning äriplaani realistlikkust. Ringkonnakohus märgib, et tõendamata ja oletuslik on kaebaja esitatud väide, et viieliikmelisena vastab Tulundusühistu Viljavakk tootjarühmana tunnustamise kõigile nõuetele ja tuleks sellisena tootjarühmana tunnustada, kuna vastavat sisulist kontrolli s.h äriplaani realistlikkuse kontrolli ei ole PRIA Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotluse puhul teinud (tl 37 pöördel). Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013, 17. detsembrist 2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artikli 27 lõikest 2 on tootjarühma tunnustamise aluseks eelkõige äriplaan ja pärast tunnustamise otsust selle täitmine, mitte formaalne vastavus määrusega nr 36 sätestatud nõuetele. Seda, et tegemist on sisuliselt uue tootjarühma tunnustamise taotlusega, toetab ringkonnakohtu hinnangul vältimatu asjaolu, et kahe tootjarühma liikme s.h. nende seas ühe suurema müügituluga liikme (tl 11 pöördel) väljaarvamine mõjutab kahtlemata kogu 1. juulil 2016 esitatud äriplaani sisu, mistõttu tuleks tootjarühmal viieliikmelisena esitada ka uus ja jätkusuutlik äriplaan s.t sisuliselt kogu uus taotlusdokumentatsioon lisaks vaidemenetluses juba uuesti esitatud määruse nr 36 lisale 1. Niisuguse tootjarühma tunnustamise taotluse esitamise võimaldamine hilinemisega muudaks sisutuks nii taotluste tähtaegse esitamise nõude kui taotlejate võrdse kohtlemise nõude.
30.Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui vaidemenetluses oleks aset leidnud oluline menetluslik rikkumine kaebaja nimetatud kaalutluste puudumise osas, ei järelduks sellest, et PRIA 7. oktoobri 2016. a otsus tootjarühma tunnustamise taotluse rahuldamata jätmise kohta oleks õigusvastane.
31.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebuse tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsus tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul on PRIA 7. oktoobri 2016. a otsus nr 13-6/754 ja 23. novembri 2016. a vaideotsus nr 13-32.1/16/27-1 õiguspärased. Nimetatud põhjusel puudub alus Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotluse nr 691116780019 uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.
32.Ringkonnakohus tagastab PRIA-le apellatsioonkaebuse lisa, Euroopa Komisjoni töödokumendi „Working Document AGR 49533/2002 on the concept of obvious error according to art 12 of Commission Regulation (EC) No 2419/2001.“ Tegemist ei ole tõlgendamissuunistega, mis avaks kehtivates õigusaktides sisalduvat ilmse vea mõistet.
33.Tulundusühistu Viljavakk esitas 17. augustil 2017 Tartu Ringkonnakohtule kuludokumendid: advokaadibüroo Fort OÜ arve nr 161264 summas 1800 eurot ja arve spetsifikatsiooni, millelt nähtub nõustamistegevus 2016. aasta detsembris ning Tulundusühistu Viljavakk konto väljavõtte, millelt nähtub 9. märtsil 2017 arvete nr 161264 ja 161265 tasumine. Tartu Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et samad kuludokumendid on esitatud
10.märtsil 2017. a Tartu Halduskohtule (tl 47, 48) ning halduskohus on vastustajalt kaebaja kasuks nende alusel menetluskulu välja mõistnud (Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017 otsuse resolutsiooni p 4 ja otsuse põhjendused p 31). Samade kuludokumentide kasutamine menetluskulude väljamõistmise taotlemiseks teistkordselt ei ole võimalik. Ringkonnakohus tagastab Tulundusühistule Viljavakk esitatud kuludokumendid 2 lehel, kuna tegemist on korduvate dokumentidega haldusasja toimikus.
34.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 4, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebuse täies ulatuses, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.
Tulundusühistu Viljavakk on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot ja kandnud halduskohtus kuludokumentidega tõendatud menetluskulusid 1800 euro ulatuses. PRIA on apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud HKMS § 104 lg 10 alusel ning ei ole halduskohtus ega apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta, seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.