Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.09.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1470
Haldusasi
VK kaebus Kiili Vallavalitsuse 21.06.2016 kirjas nr 67/746-1 sisalduva otsuse tühistamiseks ning maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – VK, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja – Kiili vald, esindaja vallasekretär Tarko Tuisk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.10.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
VK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-16-1470 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-16-1470 Kiili Vallavalitsus pidanuks maa ostueesõigusega erastamise menetluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 alusel uuendama seoses korralduse nr 522 kehtetuks tunnistamisega, mis tingis kaebajale umbes 10 ha suuruse vaidlusaluse maatüki ostueesõigusega erastamisest keeldumise. Sõltumata regionaalministri 07.08.2008 määruse nr 6 formaalsest kehtivusest, on selle sisuline põhjendatus ära langenud seoses kalmistu detailplaneeringu algatamise kehtetuks tunnistamisega ning Kiili Vallavalitsusel tulnuks astuda samme Kiili alevi algsete piiride taastamiseks ning erastamistaotluse rahuldamiseks. Vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlusest nähtub läbivalt Kiili Vallavalitsuse hea halduse põhimõtte vastane tegevus, mille eesmärk on kogu aeg olnud kaebaja erastamistaotluse rahuldamata jätmine. Maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal oli vaidlusaluse maatüki näol tegemist vaba maaga ja selle kaebajale erastamiseks polnud mingeid takistusi, samas kui edaspidi tegi vallavalitsus korduvalt erinevaid samme selleks, et välistada vaidlusaluse maatüki erastamist kaebajale. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse menetluse peatamiseks seoses riigihalduse ministrile taotluse esitamisega regionaalministri 07.08.2008 määruse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-16-1470 tähtsust. Tegemist on asjaoluga, mis mõjutas oluliselt haldusakti andmist. Vastustaja oleks pidanud haldusmenetluse uuendama, kuna vallavalitsus jättis 21.06.2016 arvestamata muutunud asjaoluga, et algse otsuse põhjuseks olnud kalmistu detailplaneering oli tunnistatud kehtetuks. Õige ei ole kohtu seisukoht, et vaidlusaluse maa erastamise kaebajale välistab asjaolu, et maa asub tiheasustusalal. Kohus on jätnud arvestamata, et maa asumine tiheasustusalal on otseselt seotud kalmistu detailplaneeringu algatamise korraldusega, mille vastustaja on kehtetuks tunnistanud. Kohus leiab ekslikult, et isegi juhul, kui regionaalministri määrust kaebaja taotluse alusel muudetaks, kehtiks endiselt Kiili valla üldplaneering, millest tulenevalt asub vaidlusalune maa tiheasustusalal. Regionaalministri määrus on kõrgemalseisev õigusakt ning Kiili valla üldplaneering muutuks selles osas automaatselt kehtetuks või tuleks Kiili vallal kõrvaldada vastuolu kahe õigusakti vahel. Regionaalministri määrus on asjas olulise tähtsusega ning seega leidis kohus ekslikult, et puudus alus menetluse peatamiseks.
3-16-1470 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.