Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur
Haldusasi
R.S.u kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 22. mai 2017 otsuse nr 3-5/605 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: R.S. Esindaja: Andrus Post Vastustaja: Pärnu linn Esindaja: linnasekretär Tiina Roht Kolmas isik: K. K.
15. september 2017, Pärnu 3-17-1325
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.S.u kaebus rahuldamata.
2.Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16. oktoobril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
R.S. on Pärnus Xxxxxxxxxx xxxx kinnistu omanik. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond andis 22. mai 2017 otsusega nr 3-5/605 ehitusloa Pärnus Xxxxxxxxxx xxxx kinnistul asuva aiamaja laiendamiseks ja ümberehitamiseks üksikelamuks. Otsuse kohaselt ei peetud -1-
põhjendatuks Xxxxxxxxxx xxxx omaniku nõuet, et ehitis jääks vähemalt 1 meetri kaugusele kinnistu piirist, kuna ka piirile ehitades jääb ehitis Pärnu Linnavolikogu 20. jaanuari 2015 otsusega kehtestatud Kirsi tn, Savi tn, Raba tn ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneeringuga määratud Xxxxxxxxxx xxxx kinnistu hoonestusalale.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.R.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 22. mai 2017 otsuse nr 3-5/605 tühistamist. Kaebaja hinnangul rikub vaidlusalune ehitusluba tema omandiõigust ning selle andmisel ei ole kaebaja huvidega arvestatud. Kaebaja toob välja, et Xxxxxxxxxx xxxx ehitise kõrguseks on planeeritud 8 meetrit ning kuivõrd kaebaja elamu kõrgus on 7,5 m, siis varjutab Xxxxxxxxxx xxxx elamu krundi piirile ehitamisel kaebaja elamu ida poole jääva nurgapealse toa loomuliku valgustuse päikesetõusust kuni praktiliselt päikeseloojanguni (sügis-talveperioodil) ja kevadsuveperioodil kuni lõunani. Kaebaja hinnangul oleks sellist negatiivset mõju saanud vältida sellega, kui paigutada xxxxxxxx xxxx elamu 1-2 meetri võrra krundi piirist eemale. Kaebaja selgitab, et isegi kui praeguse ehitusloa alusel ehitatakse 5 meetri kõrgune hoone, siis detailplaneeringust tulenevalt on võimalik selle hilisem kõrgemaks ehitamine kuni 8 meetrini. Kaebaja leiab, et mõistliku suurusega kuja ette nägemine väldiks tulevasi naabrite vahelisi vaidlusi. Kaebaja toob ka välja, et piirile ehitamisel tuleb paratamatult lammutada kaebaja poolt rajatud võrkaed ning tulemüüri ehitamine ja viimistlemine pole võimalik ilma kaebaja huve kahjustamata, samuti ei nõustu kaebaja lubama oma krundile ehitusmasinaid.
3.Teiseks leiab kaebaja, et Xxxxxxxxxx xxxx krundi piirile ehitamisel tekib asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 151 lg 1 tähenduses ühine sein, mille hooldamise kohustus oleks ka kaebajal või vähemalt ei saa seda teha mujalt, kui kaebaja kinnistult. Kaebaja leiab, et ehitusloa andmisel oleks vastustaja pidanud arvestama sellega, et seetõttu väheneb kaebaja omandis oleva kinnisasja väärtus. Kaebaja leiab, et antud juhul oleks vastustaja pidanud ehitusloa andmisest ehitusseadustiku § 44 p 4 alusel keelduma. Viimaks heidab kaebaja vaidlustatud ehitusloale ette, et selles ei ole märgitud isikut, kelle ehitusloast õigused ja kohustused tekivad.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Pärnu linn vaidleb kaebusele vastu ning leiab esiteks, et kavandatava hoone asukoht ei halvenda kaebaja kinnistul asuva hoone insolatsiooninäitajad, sest kavandatava ehitise tulemüüri kõrguseks on 5,2 meetrit, kaebaja elamu kõrgus aga 7,5 meetrit. Vastustaja selgitab, et kavandatav hoone asub kaebaja elamust idas, kus kattuvaks osaks on kaebaja elamu idapoolne nurk ning vaidlusaluse rajatava hoone läänepoolne nurk. Vastustaja leiab, et kavandatav hoone võib kaebaja elamut ligi 2 meetri ulatuses hommikutundidel varjutada, ent see saab toimuda, olenemata aastaajast, kuni keskpäevani. Ka märgib vastustaja, et kaebaja elamu ehitusprojekti kohaselt asub selle hoone idapoolse külje esimesel korrusel paadikuur, teise korrusel nurgapealse eluruumi ainus aken ei asu aga Xxxxxxxxxxxxxx krundi poole jääval küljel ning sel küljel olev esimene aken asetseb kaebaja hoone idapoolsest 5,2 meetri kaugusel.
5.Vastustaja leiab, viidates Tartu Ringkonnakohtu otsusele kohtuasjas nr 3-06-1860, et hoone ehitamine kinnistu piirile ei muuda seda piirirajatiseks AÕS § 151 lg 1 tähenduses ning seetõttu -2-
ei tulene selle ehitise püstitamisest kaebajale mistahes naabrusõigustega seotud kohustusi. Vastustaja leiab, et see, et kavandatava hoone seina hooldamise vajadus, hooldamise tihedus ning selle teostamise kord pole naabrite vahel kokku lepitud, et saa olla ehitusloa andmisest keeldumise aluseks.
6.Vastustaja peab põhjendamatuks etteheidet, et ehitusloale pole kantud selle adressaati ja selgitab, et ehitusseadustiku § 40 lõikest 4 ning majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015 määruse nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ lisas 14 sätestatud nõuetest ei tulene, et ehitusluba peaks sisaldama taotleja või adressaadi andmeid.
7.Vastustaja ei nõustu etteheitega puudutatud isikute huvide kaalumata jätmise kohta ning selgitab, et kaebaja oli menetluse kaasatud, ent ei põhistanud, kuidas kavandatav hoone tema huve kahjustab. Vastustaja on seisukohal, et Xxxxxxxxxx kinnistu omanikul on arvestatav huvi, et ta saaks detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust maksimaalselt realiseerida, eriti olukorras, kus tegemist on vaid 579 m2 suuruse kinnistuga.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
8.Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud K. K. leiab, et ehitusluba vastab detailplaneeringule ning kaebaja huve arvestades on kolmas isik niigi taotlenud luba detailplaneeringus ette nähtust madalama hoone ehitamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et R.S.u kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Esiteks on vaidlustatud ehitusloa andmine kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga, teiseks ei ole kaebaja esitanud mistahes tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et ehitusloa realiseerimisel jääb Xxxxxxxxxxxxxx kinnistu tubadesse langeva päikesevalguse hulk ebapiisavaks, kolmandaks on linnavalitsus ehitusloa andmisel kaebaja huve kaebaja enda poolt esitatud põhjenduste nappust silmas pidades piisavalt kaalunud ning viimaks ei ole ehitusloa andmise menetluses tehtud selliseid menetlus- või vormivigu, mis saaksid kaasa tuua ehitusloa tühistamise.
10.Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Xxxxxxxxxxxxxx jääb alale, mis on hõlmatud Pärnu Linnavolikogu 20. jaanuari 2005 otsusega nr 8 kehtestatud Kirsi tn, Savi tn, Raba tn ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga on kindlaks määratud Xxxxxxxxxxxxxx krundi hoonestusala, samuti lubatud ehitise maksimaalne kõrgus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ehitusloa kohane ehitis jääb detailplaneeringus ette nähtud hoonestusala sisse ega ole ka lubatust kõrgem. Seega on ehitusloas nimetatud ehitise püstitamine detailplaneeringuga kooskõlas. Kaebajal ei ole võimalik ehitusluba vaidlustada argumendil, et detailplaneeringus ette nähtud lahendus on ebaotstarbekas või et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole kõigi oluliste asjaoludega arvestatud. Detailplaneering on kehtiv haldusakt, millest tuleneb muuhulgas Xxxxxxxxxxxxxx kinnistu omanikule subjektiivne õigus realiseerida oma kinnistul detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust. -3-
11.Detailplaneeringus ette nähtud krundi ehitusõiguse realiseerimise piiramiseks naaberkinnistu omanike huvidest lähtuvalt peaksid esinema mingisuguseid väga kaalukad asjaolud. Need asjaolud peab detailplaneeringu menetluses välja tooma isik, kes neile tugineda soovib. Antud juhul oli kaebaja Xxxxxxxxxxxxxx ehitusloa menetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Kaebaja esitas küll kahel korral (14. aprillil 2017 (tl. 32) ning 17. mail 2017 (tl. 37)) nõudmise, et ehitis jääks krundi piirist vähemalt 1 meetri kaugusele, ent ei põhjendatud oma nõudmist mitte kuidagi. Vastustaja ei pidanud omal algatusel hakkama analüüsima erinevaid võimalikke põhjusi, miks kaebaja sellist kuja vajalikuks peab või kuidas taotletav ehitis võiks kaebaja huvisid kahjustada. Väite, et ehitis varjutab lubamatult elamut, on kaebaja esmakordselt esitanud kohtumenetluses. Kaebaja väide, et ta selgitas projektiga mitte nõustumise põhjusi ühele tundmatule isikule, kes temalt projektile kooskõlastusallkirja küsis, on tõendamata, ent isegi kui see nii oli, ei saa seda lugeda oma huvide väljendamiseks ja põhjendatud seisukoha esitamiseks ehitusloa menetluse käigus. Kuivõrd Xxxxxxxxxxxxxx hoonestusala oli juba kehtivas detailplaneeringus ette nähtud ning kaebaja ei põhjendanud menetluse käigus, miks ta leiab, et Xxxxxxxxxx elamu peab jääma krundi piirist vähemalt meetri kaugusele ega toonud välja mistahes muid konkreetseid asjaolusid või oma huve, mida haldusorgan tema arvates kaaluma oleks pidanud, siis ei saa haldusorganile kaebaja huvide kaalumata või arvestamata jätmist ette heita.
12.Vastates kaebaja poolt esmakordselt kohtumenetluses esitatud väidetele, on vastustaja siiski asjakohaselt viidanud Xxxxxxxxxxxxxx kinnistu suurusele, mis õigustab ehitise paigutamist krundi äärele. Xxxxxxxxxxxxxx krundi suurus on 579 m2 ning sellise suurusega krundi puhul on loogiline ehitise paigutamine krundi piirile, et tekiks võimalikult suur ja kasutatav hooviala. Pidades silmas ka seda, et kaebaja elamu paikneb tänavajoonega võrreldes Karikara xxxx ehitatavast hoonest tagapool ning hoonete küljed kattuvad vaid paari meetri ulatuses, on ilmne, et Xxxxxxxxxxxxxx omaniku huvi ehitada hoone krundi piirile ja selle võrra suurendada oma hooviala krundi teises ääres, on kaalukam kaebaja huvist selle vastu, et Xxxxxxxxxxxxxx hoone jääks piirist kaugemale.
13.Kaebaja väide, et Xxxxxxxxxxxxxx ehitise püstitamise järel ei lange kaebaja elamu tubadesse piisavalt päikesevalgust, on põhjendamatu. Esiteks tulnuks kõnealune küsimus tõstatada enne detailplaneeringu kehtestamist. Krundi ehitusõigus, muuhulgas hoonestusala suurus ja asukoht, on kindlaks määratud detailplaneeringuga. Kaebaja ei saa ehitusloa tühistamise nõuet põhjendada väitega, et detailplaneering ei arvesta tema huvidega. Teiseks on vastustaja õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et ei ehitusloa menetluse käigus ega ka käesoleva kohtumenetluse jooksul ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi tõendit ega isegi loogiliselt põhjendanud oma seisukohta, et vaidlusaluse ehitusloa kohase ehitise püstitamisel ei lange tema tubadesse nõuetekohasel määral päikesevalgust. Seejuures ei ole kaebaja omalt poolt esitanud mitte ühtegi vastuväidet vastusaja kirjalikus seletuses välja toodud asjaoludele: sellele, et kaebaja elamu esimese korruse osal, millele Xxxxxxxxxxxxxx elamu vari langeks, asub mitteeluruum (paadikuur) ning kaebaja elamu ehitusprojekti kohaselt ei avane kaebuses nimetatud nurgapealse toa aken üldse Xxxxxxxxxxxxxx suunas ja sellesse suunda jääv esimene aken asub projekti kohaselt kaebaja elamu nurgast alles 5,2 meetri kaugusel. (vt. projekt tl. 54). Kuivõrd naaberkinnistu omanike huvide (sh. insolatsiooniga seotud asjaolude) välja selgitamine peab toimuma detailplaneeringu menetluses, ei saa naaberkinnistu omanik nõuda, et haldusorgan detailplaneeringuga kooskõlas oleva ehitusloa taotluse menetluses iseseisvalt täiendavalt analüüsiks naaberelamu insolatsiooniga seotud küsimusi ega heita haldusorganile ette kaalutlusõiguse rikkumist, kui haldusorgan seda ei teinud. Ehitusloa -4-
väljastamisel võib haldusorgan lähtuda detailplaneeringust ning eeldada, et krundi ehitusõiguse määramisel on kõiki olulisi asjaolusid ja huve juba arvesse võetud. Detailplaneeringu menetluses saab kinnistu omanik nõuda, et haldusorgan teeks vajalikud uuringud ja selgitaks välja planeeringulahenduse mõju tema kinnistule, ent olukorras, kus detailplaneeringuga on juba naaberkrundi ehitusõigus kindlaks määratud, lasub tõendamiskoormus igal juhul isikul, kes väidab, et planeeringuga kooskõlas olev ehituslik lahendus tema huve kahjustab.
14.See, et detailplaneeringus on Xxxxxxxxxxxxxx elamu suurim lubatud kõrgus 8 meetrit, ei ole asjassepuutuv, sest vaidlusaluse ehitusloaga antakse luba oluliselt madalama ehitise püstitamiseks. Juhul kui Xxxxxxxxxxxxxx omanik soovib tulevikus elamu kõrgemaks ehitada, eeldab see uue ehitusloa väljastamist, millisel juhul tuleb naaberkinnistute omanike poolt esile toodavaid põhjendatud huvisid uuesti kaaluda. Ainuüksi sellest, et käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa alusel on püstitatud konkreetsesse kohta, (st. krundi piirile) 5 meetri kõrgune hoone ning detailplaneeringus on hoone lubatud kõrguseks 8 meetrit, ei saa automaatselt järeldada, et Xxxxxxxxxxxxxx omanik saab tulevikus ehitusloa elamu kõrgemaks ehitamiseks suurima lubatud kõrguseni.
15.Kaebaja leiab ekslikult, et ehitusloa realiseerimise tagajärjel tekivad talle kohustused tulenevalt AÕS § 151 lõikest 1. Nimetatud sättes peetakse silmas üksnes konkreetselt kinnisasja piiri markeerimiseks rajatud objekte (aed, hekk, müür) või piiril olevaid maaparandusobjekte (kraavid), mis funktsionaalselt ei teeni vaid ühe piirneva kinnistu omaniku huve. Ehitise sein, sealhulgas tulemüür, mis on hoone osa, ei saa põhimõtteliselt olla piirirajatis AÕS § 151 lg 1 tähenduses ning naaberkinnistu omanikul ei saa olla kohustust selle seina või tulemüüri korrashoiu kulusid kanda.
16.Mis puudutab kaebaja seisukohta, et vaidlusaluse ehitusloa kohase hoone ehitamine ja selle hilisem korrashoid hakkab tekitama naabrite vahel vaidlusi, siis tuleb märkida, et ehitusloa eesmärk ei ole naaberkinnistu omanike vaheliste suhete reguleerimine. Vaidlusalune ehitusluba ei anna Xxxxxxxxxxxxxx omanikule või ehitajale iseenesest õigust kasutada kaebaja kinnisasja. Vastav talumiskohustus tuleneb AÕS §-st 147, ent selle talumiskohustuse täpsed tingimused peavad kokku leppima ning vajadusel läbi vaidlema naabrid omavahel ning kohalik omavalitsus sellesse sekkuma ei pea. Lisaks kaasneb selle talumiskohustusega ka tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Iseäranis väikesteks kruntideks jaotatud tiheasustusaladel on tavapärane ning mõistlik, et ehitamiseks või ehitise korrashoiuks on vajalik teatud osas naaberkinnistu kasutamine. Antud juhul ei ole kaebaja välja toonud ühtki asjaolu ning see ei nähtu ka toimiku materjalidest ega ka avalikult kättesaadavatest andmetest kaebaja elamu paiknemise kohta kinnistul, et ehitusloa kohase ehitise püstitamine või selle korrashoid nõuaks kaebaja kinnistu kasutamist määral, mille talumine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ehitamisega ning hoone hilisema korrashoiuga seotud ebameeldivused on igal juhul ajutised ning selle tagajärjed likvideeritavad või hüvitatavad.
17.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et ehitusloa andmisel ei ole arvestatud kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise argumendiga. Esiteks ei nähtu, et kaebaja oleks ehitusloa menetluses osaledes sellise argumendi üldse esitanud või seda põhjendanud. Kaebaja ei saa nõuda, et haldusorgan omal algatusel oleks pidanud naaberkinnistute väärtuste muutumist analüüsima. Teiseks on naaberkinnistu väärtuse vähenemine jälle kord asjaolu, mida tulnuks -5-
arvestada detailplaneeringu menetluses ning kolmandaks tuleb tiheasustusalal paikneva kinnistu omanikul leppida sellega, naaberkinnistu omanik asub realiseerima detailplaneeringus ette nähtud ehitusõigust ning varem tühjalt seisnud või alakasutatud naaberkrundile ehitatakse suurem hoone. Arusaadavalt eelistaks iga kinnistuomanik, et naaberkinnistul oleksid võimalikult väikesed hooned ja need asuksid kinnistu piirist võimalikult kaugel, mis jätaks rohkem ruumi, ent ca 600-ruutmeetri suuruste kruntidega linnaosas ei ole see võimalik. Nagu eelpool märkisin, paiknevad kaebaja elamu ning Xxxxxxxxxxxxxx rajatav elamu teineteise suhtes selliselt, et Xxxxxxxxxxxxxx omaniku kohustus ehitada hoone piirist kaugemale takistaks temal oma kinnistu otstarbekat kasutamist rohkem kui takistab kaebajal enda omandiõiguse teostamist see, kui Xxxxxxxxxxxxxx ehitatakse ehitusloas kindlaks määratud kohta.
18.Kaebaja etteheited ehitusloa vorminõuete mitte järgimise osas asjakohatud. Haldusmenetluse seaduse § 58 on sätestatud, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Isegi kui mõni kaebaja etteheide vaidlustatud korralduse vormistamise kohta oleks põhjendatud, on ilmne, et need pole sellise iseloomuga, mis oleksid tinginud kokkuvõttes vale otusse tegemise. Kaebaja ei ole väitnud, et ükski neist väidetavatest puudustest oleks tal takistanud ehitusloa tähendusest, sisust, püstitatava ehitise iseloomust vms olulisest asjaolust aru saamist või et tegemist oleks vigadega, mis võinuksid tingida selle, et kohalik omavalitsus ei selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid või huve.
19.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi 8. lõikes on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-6-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.