Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 12.09.2017, Tartu 3-16-59 B. i kaebus Tartu Vangla 16.10.2015. a käskkirja nr 62/1478 ja 08.12.2015. a vaideotsuse nr 1-11/1085-2 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 15.06.2016. a otsus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja B. Vastustaja/apellant Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada vastustaja apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 15.06.2016. a otsus osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas Tartu Vangla 16.10.2015. a käskkirja nr 6-2/1478 ja 08.12.2015. a vaideotsuse nr 1-11/10852.
2.Teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi otsuse päises tähemärgiga B.
4.Jätta kaebaja esimese astme menetluskulu (riigilõiv) 15 eurot kaebaja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.10.2017 (halduskohtumenetluse seadustik e HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Tartu Vangla määras 23.09.2015. a käskkirjaga nr 6-3/231 (tl 20) kaebaja vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 24.09.2015 kuni 30.09.2016. Kaebaja rakendati vangla majandustöödele vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja lähtuvalt vangla vajadusest töötasuga 0,64 eurot tunnis.
2.Kaebaja keeldus 30.09.2015 kella 8:00 paiku täitmast temale antud korraldust asuda tööle kööki juurviljalõikajana. Tartu Vangla tunnistas 16.10.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1478 (tl 5-6) kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumise süüdistuses ning karistas kaebajat noomitusega.
3.Tartu Vangla tunnistas 12.11.2015. a käskkirjaga nr 6-3/302 (tl 13) alates 28.10.2015 kehtetuks 23.09.2015. a käskkirja nr 6-3/231 kaebajat puudutava osa majandustööle määramise kohta seoses tervislike põhjustega. Käskkirja põhjenduste kohaselt andis arst 28.10.2015 loa kaebajal tõsta maksimaalselt 3 kg seoses kroonilise haiguse ägenemisega. Vanglas puudub majandustöö, mida kinnipeetav oleks võimeline täitma ilma tõenäosuseta, et tema tervislik seisund muutub halvemaks.
4.Kaebaja esitas 16.11.2015 Tartu Vangla 16.10.2015. a käskkirja peale vaide (tl 64), mille Tartu Vangla jättis 08.12.2015. a vaideotsusega nr 1-11/1085-2 (tl 7-8) rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 07.01.2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-4p, 34, 84-88, 97-101), milles palus Tartu Vangla 16.10.2015. a käskkirja nr 6-2/1478 ja 08.12.2015 vaideotsuse nr 1-11/1085-2 tühistamist. Kaebaja väitis, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kiirustades ja pealiskaudselt. Kaebaja märkis, et teatas 30.09.2015 valvurile, et kõht valutab. Valvur ei pakkunud 30.09.2015 minna võimalust arsti juurde. Antud töö seostus füüsilise koormusega. Kaebaja põeb kroonilist haigust, mille tõttu on operatsiooni teel eemaldatud 2/3 maost, seisund hooti ägeneb. Kaebajat ei juhendatud tööks köögis. Kaebaja töövõimelisust ei tuvastanud arst. Otsus tehti ravilugudega põhjalikult tutvumata ning spetsialisti poolt läbi vaatamata.
6.Vastustaja palus kaebusele 16.03.2016 esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl 59-60, 93-93p) jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja võimelisuse osaleda vangla tööhõives tegi 16.07.2015 kindlaks Tartu Vangla meditsiiniosakonna arst M. Hapunova, kes saatis kinnituse kaebaja töövõimelisuse kohta üksuse juhile 16.07.2015 (tl 107). Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et 14.09.2015 saabusid meditsiiniosakonda kaebaja analüüside vastused ning 15.09.2015 väljastati kaebajale tervisetõend (RVL nr 117). Tõend oli vajalik tööandjale tõendamaks, et kaebaja võib töötada toiduga kokku puutuvatel töökohtadel. Kaebaja ei palunud 30.09.2015 enda meditsiiniosakonda toimetamist. Kaebajale on 29.09.2015 (tl 65-65p) tutvustatud erinevaid ohutusjuhendeid ning ka söökla abitöölise ametijuhendit. Eraldi juhendit juurviljalõikajale ei ole. On üldteada, et juurviljalõikamine ei kujuta endast keerulist tööd. Uutele köögitöölistele tagatakse nende töö tegemiseks vajalik juhendamine. Kaebaja ei soovinud juhendmaterjalidele täiendavat selgitust. Köögis töötegemise juhendamine toimunuks juba töökohal, aga kuna kaebaja tööle ei läinud, siis ei olnud ka tema köögis töötamise juhendamist võimalik läbi viia. Algsel tööle määramisel ei olnud vanglale teada ühtegi asjaolu, mis oleks kaebajal takistanud vangla sööklas tööle asumist. Enne 12.11.2015. a käskkirja nr 6-3/302 väljaandmist hinnati kaebaja seisundit uuesti, sest kaebaja väljendas meditsiiniosakonnas, et ta peab köögis töötades raskeid potte tõstma. Esimesed kanded seoses köögis töötamise võimetusega on tervisekaardis 05.10.2015. Määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumise raskusega. Kuna kaebaja 30.09.2015 tööl ei käinud, siis töögraafikust märkmed kaebaja töötamise kohta puuduvad.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 15.06.2016. a otsusega kaebuse ja tühistas Tartu Vangla 16.10.2015. a käskkirja nr 6-2/1478 ja 08.12.2015. a vaideotsuse nr 1-11/1085-2.
Tartu Vangla määras 23.09.2015. a käskkirjaga nr 6-3/231 kaebaja vangla majandustööle ja et kaebajale tutvustati nimetatud käskkirja. Asja lahendamiseks on tarvis selgitada, kas kaebaja sai tugineda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p-le 4. Kaebaja võimelisuse osaleda vangla tööhõives tegi kindlaks Tartu Vangla meditsiiniosakonna arst M. Hapunova. Asja materjalidest nähtuvalt on tööst keeldumise aluseks olnud: 1) kõhuvalu; 2) asjaolu, et kaebaja ei oska seda tööd teha; 3) asjaolu, et haiguse tõttu võib raskuste tõstmine kaebaja tervist kahjustada. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja on meditsiiniosakonda pöördumise protseduurist teadlik ja ta oleks saanud paluda 30.09.2015 enda meditsiiniosakonda toimetamist. Halduskohus märkis, et tervisetõend tõendab, et kinnipeetaval ei ole haigusi, mis välistaks tema töötamise toiduga kokku puutuvatel töökohtadel. Tervisetõendi puudumist kaebaja 30.09.2015. a tööst keeldumise põhjusena ei esitanud. Halduskohus leidis, et usutav on vastustaja seisukoht, et juhul, kui kinnipeetav ei suuda nt keeleoskuse tõttu ise piisavalt hästi juhenditest aru saa, siis selgitatakse neid talle soovi korral suuliselt. Juurviljalõikamine ei kujuta endast keerulist tööd, mida ei oleks võimalik paari juhendamiskorraga selgeks teha. Ka pole põhjust kahelda vastustaja selgitustes, et kõigile uutele köögitöölistele tagatakse nende töö tegemiseks vajalik juhendamine. Kaebajal oli võimalik instrueerimise kaardile allkirju mitte anda, kui talle tegelikult juhendeid ei tutvustatud. Meditsiiniosakonna vanemõde A. Schmidt vastas 02.10.2015. a e-kirjas M. Ilumetsale: „Kaebaja oli vabastatud tööst teise kaebusega ning tervenedes lubati meditsiiniosakonna poolt tööle. Meile ta varasemalt ei ole rääkinud, et ei saa töötada tulenevalt maohaigusest. See ei ole ka põhjus, miks ta ei saaks töötada. Panin ta siiski 15.10.2015 selle probleemiga perearsti vastuvõtule. Praegu tööst ei vabasta. 30.09.2015 puuduvad kinnipeetava tervisekaardis sissekanded.“ (tl 16). M. Ilumets on 15.10.2015 pöördunud taas A. Schmidti poole küsimusega: „Kuidas hindad, kas juurviljakoorija töö vangla sööklas seostub suurte raskuste tõstmisega? Ja kas toidujagajana töötamine on kinnipeetavale näidustatud?“ (tl 15). A. Schmidt esitas samal päeval vastuse: „Seda on keeruline hinnata. Kui ta ei pea juurvilju puhastades tõstma raskusi, siis sobib. Toidujagajana pigem mitte kuna seal peab ka rasket käru lükkama.“ Asja materjalidest nähtub, et 27.10.2015 on meditsiiniosakonna juhataja P. Kool selgitanud e-kirjas N. Haljastele, et ta konsulteeris dr Hapunovaga ja kaebajal on lubatud tõsta kuni 3 kg raskust (tl 75p). Selle info alusel on N. Haljaste saatnud 28.10.2015 E. Sõddale e-kirja, et seega ei saa kaebaja olla toidujagaja (tl 75p). E. Sõdda on 28.10.2015 saatnud N. Haljastele ja P. Koolile kirja sisuga: „Selle piiranguga ta ei saa olla ka sööklatööline ega koristaja. Kas võtame töölt maha?“ (tl 75). P. Kool on vastanud: „Kui talle muud tööd pakkuda ei ole, siis jah“ (tl 75). Ja E. Sõdda täiendavale päringule „Mis me teeme?“ on N. Haljaste 28.10.2015 vastanud „Ega ma spetsialisti hinnangule vastu ei saaa...võtame töölt maha.“ (tl 75). Seega nähtub kirjavahetusest, et toidujagaja, sööklatööline ja koristaja peavad tõstma raskusi, mis kaaluvad üle 3 kg. Kuigi 01.10.2015 on E. Sõdda olnud seisukohal (tl 17), et juurviljalõikaja valib raskuse ise, porgandeid võib ükshaaval tõsta ja juurviljakotte ei pea üldse tõstma, pidas halduskohus vähetõenäoliseks, et alles 28.10.2015 tuleb toidujagajal, sööklatöölisel ja koristajal tõsta raskusi, mis ületavad 3 kg. Usutav on, et seda tuli teha ka 30.09.2015. Tartu Vangla 12.11.2015. a käskkirjast nähtub, et 28.10.2015 on arst andnud loa kaebajal tõsta maksimaalselt 3 kg seoses kroonilise haiguse ägenemisega. Poolte vahel pole vaidlust selles, et peptilise haavandi tüsistuste tõttu on kaebajal 2003. aastal eemaldatud 2/3 maost (tl 70). Kuigi see ei nähtu otseselt kaebaja tervisekaardist, peab kohus tõenäoliseks, et 30.09.2015 oli kaebaja haigus niivõrd ägenenud, et ta sai tööst keeldumisel tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4. Kaebaja on mais-juunis kurtnud maovalu, juuni lõpus on seedehaavandi tõttu tema toidusedelit muudetud, vaid loetud päevad pärast tööst keeldumist on kaebaja kurtnud maovalu, eriti kui ta tõstab raskusi. 20.10.2015 on arst M. Hapunova leidnud, et patsiendil pole soovitav raskeid asju tõsta, kuna tal on opereeritud 2/3 maost.
Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et kaebajal oli õigus 30.09.2015 tööst keelduda ja seetõttu oli distsiplinaarkaristuse määramine õigusvastane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Vastustaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 127-128), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on e-kirja teel toimunud kirjavahetust (tl 75) ning selles väljendatud E. Sõdda seisukohti mõistnud ekslikult ja teinud sellest ebaõigeid järeldusi. Juurviljalõikaja raskusi tõstma ei pea ja saab sobiva koormuse valida ise. E. Sõdda on oma 01.10.2015. a e-kirjas selgitanud, et juurviljalõikaja ei pea üldse juurviljakotte tõstma ning väljendas oma 28.10.2015. a e-kirjas N. Haljastele ja P. Koolile üldist seisukohta kaebaja köögitööl rakendamise kohta, arvestades kõiki asjaolusid, sealhulgas ka isiku motiveeritust töötada. Sellisest seisukohast ei saa aga teha järeldust, et kaebaja pidi juurviljalõikajana üle 3 kg raskusi tõstma ning selline töö ei olnud temale tervisest tulenevalt sobilik. Kaebaja määrati majandustööle 23.09.2015. a käskkirjaga ning 30.09.2015 anti temale esmakordselt korraldus minna tööle vangla kööki juurviljalõikajana. Kuivõrd kaebaja keeldus 30.09.2016 kööki tööle minemast, siis ei saanud tema ka teada, kuidas täpsemalt on töö korraldatud ning mida konkreetselt tema tegema peab. Juulikuus ei ole kaebaja arsti vastuvõttudel maovalusid kurtnud ning augustis ega septembris ei ole arsti külastusi toimunud. Maovalusid on kaebaja uuesti kurtnud alles peale tööst keeldumist 05.10.2016. Seletuses, mille kaebaja andis 30.09.2015, ei viita kaebaja ajutisele terviserikkele ega haiguse ägenemisele. Kaebaja on avaldanud nõusolekut töötada igasugusel tööl ning palus ise määrata end toidujagajaks. Toidujagajana tuleb lükata raskeid toidukärusid ning tõsta ka suuremaid raskusi kui 3 kg (termosed toiduga). Arsti seisukohalt on selline töö kaebajale vastunäidustatud. Siiski on kaebaja avaldanud valmisolekut töötada just toidujagajana.
9.Kaebaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas Tartu Vangla 16.10.2015. a käskkirja nr 6-2/1478 ja 08.12.2015. a vaideotsuse nr 1-11/1085-2. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
10.Tartu Vangla ei nõustu apellatsioonkaebuses halduskohtu otsusega ning leiab, et tõendite ebaõige hindamine on viinud halduskohtu ebaõige lahendini. Tartu Vangla palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus jäetakse rahuldamata.
11.Halduskohus pidas usutavaks, et juba 30.09.2015 tuli toidujagajal, sööklatöölisel ja koristajal tõsta raskusi, mis ületavad 3 kg ning juba 30.09.2015 oli kaebaja haigus niivõrd ägenenud, et ta sai tööst keeldumisel tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4. Seega leidis halduskohus, et kaebajal oli õigus 30.09.2015 tööst keelduda ja seetõttu on distsiplinaarkaristuse määramine õigusvastane. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga järgmistel põhjendustel.
12.Tartu Vangla määras 23.09.2015. a käskkirjaga nr 6-3/231 (tl 20) kaebaja majandustööle abitöölise ametikohale alates 24.09.2015 kuni 30.09.2016. Tartu Vangla 23.09.2015. a käskkiri nr 6-3/231 oli kehtiv haldusakt, mis oli kaebajale 30.09.2015 täitmiseks kohustuslik. Kuna tööle määramise käskkirjas ei märgita kohustuslikku tööaega, siis eeldab tööle asumine iga kord vanglaametniku korraldust. VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel
töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Tartu Vangla valvuri G. Judini 30.09.2015. a ettekande (tl 14) kohaselt keeldus kaebaja tööle (määratud kööki juurviljalõikajaks) minemisest 30.09.2015 kella 8:00 paiku. G. Judin selgitas 01.10.2015 e-kirjas (tl 9) inspektor-kontaktisikule M. Ilumetsale, et kaebaja põhjendas tööst keeldumist sellega, et ta ei oska seda tööd teha ja tema kõht valutab ning lisas, et kaebaja ei avaldanud soovi minna meditsiini osakonda. Kaebaja põhjendas 30.09.2015 seletuskirjas (tl 19) tööst keeldumist asjaoluga, et koti tõstmine võib halvasti mõjuda tervisele ning pidev raskuste tõstmine on kaebajale kahjulik.
13.VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Töökohustuse täitmata jätmisega eirab kinnipeetav vanglaametniku korraldust asuda täitma töökohustust. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (RKHKo 14.11.2012, 3-3-1-44-12, p 17; RKHKo 30.05.2012, 3-3-1-14-12, p 10). Samas on Riigikohus leidnud, et kinnipeetav ei riku VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust, kui ta VangS § 39 lg-le 1 ning TTOS § 1 lg 3 p-le 1 ja § 14 lg 5 p-le 4 tuginedes keeldub tööst, mis seaks ohtu tema tervise (RKHKo 30.05.2012, 3-3-1-14-12, p 10). Kui kinnipeetavale kaasneks tööle asumisega oht tervisele, annab TTOS § 14 lg 5 p 4 kui erinorm talle õiguse korralduse täitmisest keeldumiseks. Seega on vajalik selgitada, kas kaebaja sai tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4.
14.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samast seadusest ei tulene teisiti. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kaebaja töövõimelisuse tegi kindlaks Tartu Vangla meditsiiniosakonna arst 16.07.2015. Arsti kooskõlastusest (tl 107) tulenes, et kaebaja võis vangla tööhõives osaleda mitte enne 20.07.2015 (värske trauma). Tervisekaardilt nähtub, et tegemist oli käetraumaga. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Ainult arstil on pädevus VangS § 37 lg 2 p-s 3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 22.01.2015, 3-3-1-53-14, p 16). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul VangS § 37 lg 2 p 3 alusel kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama. Kuna kaebaja väitis tööst keeldumisel, et tema keeldumine on seotud kõhuvaluga, siis arsti või tervishoiuteenust osutava õe hinnang vahetult pärast keeldumist oleks saanud anda kinnipeetavale aluse tööst keeldumiseks. Kuna töökorraldus anti kehtiva käskkirja alusel ning kaebaja ei soovinud tervisliku seisundi kohta hinnangu saamist vahetult pärast tööle minemise korralduse saamist, siis ei olnud kaebajal ka alust vanglaametniku tööle asumise korralduse mittetäitmiseks seoses väidetava kõhuvaluga.
15.Kaebaja meditsiinitöötaja vastuvõtule saamiseks soovi ei avaldanud. Kaebaja väidab, et valvur ei pakkunud talle pärast tööst keeldumist võimalust minna arsti juurde. Antud väidet on halduskohus otsuse p-s 31 põhjalikult käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub ja ei pea vajalikuks korrata. Lisaks väidab kaebaja, et tema juhendamist 29.09.2015 ei toimunud ja ta ei oska teha tööd, mida tal kästi teha. Halduskohus on ka seda väidet põhjalikult käsitlenud otsuse p-s 33, millega ringkonnakohus nõustub ja ei pea vajalikuks seda korrata. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega p-s 32, mis puudutavad kaebaja tervisetõendit.
16.Kaebaja märkis 30.09.2015 seletuskirjas, et maohaiguse tõttu võib koti tõstmine halvasti mõjuda tema tervisele ja pidev raskuste tõstmine on kahjulik. Inspektor-kontaktisik M. Ilumets küsis 30.09.2015 e-kirja teel (tl 17) Tartu Vangla majandusosakonna peaspetsialistilt E. Sõddalt, kas juurviljalõikaja töö tähendab pidevat raskuste tõstmist ja kui rasked on juurviljakotid, mida kinnipeetav peab tõstma. E. Sõdda vastas 01.10.2015, et raskusi valib kinnipeetav ise ja võib porgandeid tõsta ka ükshaaval ning juurviljakotte ei pea üldse tõstma ja lisas, et raskuste tõstmise kohta piirangust ei ole meditsiiniosakonna poolt teda teavitatud. Seega vangla peaspetsialisti hinnangul saab juurviljalõikaja valida raskusi ise ning juurviljakotte ei pea üldse tõstma.
17.Tartu Vangla ei vaidle vastu, et kaebajal diagnoositud haigus on krooniline ning see võib ägeneda (tl 59p). Tartu Vangla märkis, et 30.09.2015 intsidendi eelselt ei olnud Tartu Vangla meditsiiniosakond tuvastanud kaebaja tervises selliseid kõrvalekaldeid, mis ei oleks tal võimaldanud osaleda tööhõives (tl 60). Kuigi kaebaja on mais-juunis (RVL nr 99, 111) kurtnud maovalu ning juuni lõpus on tema toidusedelit muudetud, ei anna see alust jõuda järelduseni, et 30.09.2016 oli kaebaja tervislik seisund sedavõrd ägenenud, et see ei võimaldanud tööle asuda. Meditsiiniosakond on olnud teadlik kaebaja maoprobleemidest ja pidas kaebajat töövõimeliseks, kuna M. Hapunova kooskõlastas tööhõives osalemise 16.07.2015 ning arst P. Kooli poolt on väljastatud tervisetõend töötamiseks 15.09.2015. Tervisekaardilt nähtub, et 29.07.2015 on kaebaja avaldanud soovi töötada, aga töötamist takistab valulik käsi (RVL nr 115). Tervisekaardile on 31.07.2015 tehtud sissekanne, et kaebaja enesetunne on hea (RVL nr 116). Juulis kaebaja maovalu ei kurtnud ning augustis ja septembris 2015 kaebaja arsti juures ei käinud. Tervisekaardilt ei nähtu, et 30.09.2015. a seisuga oleks kaebaja kurtnud valusid seoses raskuste tõstmisega või kaebajale oleks seatud raskuste tõstmisel mingeid piiranguid.
18.Alles pärast intsidenti 05.10.2015 on tervisekaardile kaebusena märgitud maovalu, eriti kui kaebaja tõstab raskusi. Selgitusena on märgitud, et kaebaja on nõus töötama koristajana, kuid kööki ei soovi tööle minna, sest on raske tõsta suuri potte ja kotte. Tervisekaardilt ei nähtu, et 05.10.2015 oleks meditsiiniosakond pidanud vajalikuks piirangu seadmist. Meditsiiniosakonna vanemõde A. Schmidt on 15.10.2015 vastanud M. Ilumetsale, et kaebaja käis täna arsti juures ja tööst vabastust temale tehtud ei ole ning märkis, et piirang on suurte raskuste tõstmisel. Tervisekaardi 20.10.2015 sissekandes on arst M. Hapunova märkinud, et kaebajal on opereeritud 2/3 maost ja seega raskeid asju tõsta pole soovitav. Asja materjalidest ei nähtu, kui suuri raskusi on meditsiiniosakond raskete asjade tõstmise all mõelnud. Alles 27.10.2015 on meditsiiniosakonna juhataja P. Kool saatnud e-kirja N. Haljastele (tl 75-75p), milles märkis, et konsulteeris dr Hapunovaga ja kaebajal on lubatud tõsta kuni 3 kg raskust. N. Haljaste saatis 28.10.2015 e-kirja E. Sõddale, et seega ei saa kaebaja olla toidujagaja. E. Sõdda vastas N. Haljastele ja P. Koolile, et selle piiranguga ei saa olla ka sööklatööline ega koristaja ning küsis, et kas võtame töölt maha. Arst P. Kool vastas 28.10.2015 selle peale, et kui talle muud tööd pakkuda ei ole, siis jah. N. Haljaste vastas 28.10.2015 E. Sõddale, et spetsialisti hinnangu vastu ei saa ja seega võtame töölt maha. Tartu Vangla tunnistas 12.11.2015. a käskkirjaga nr 6-3/302 (tl 13) alates 28.10.2015 kehtetuks 23.09.2015. a käskkirja nr 6-3/231 kaebajat puudutava osa majandustööle määramise kohta seoses tervislike põhjustega. Käskkirja põhjenduste kohaselt andis arst 28.10.2015 loa kaebajal tõsta maksimaalselt 3 kg seoses kroonilise haiguse ägenemisega.
19.Ringkonnakohus on arvamusel, et olukorras, kus tegemist on haiguse ägenemisega, on igati usutav, et inimene soovib spetsialisti abi koheselt. Kuna kaebaja ei soovinud 30.09.2015 minna meditsiiniosakonda enda tervislikku seisundit hindama, ei ole leidnud kinnitamist, et kaebaja haigus oli 30.09.2015 niivõrd ägenenud, et kaebajal oli õigus töö tegemisest keelduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa 28.10.2015. a kirjavahetuses, milles E. Sõdda avaldas
arvamust, et 3 kg piiranguga ei saa kaebaja olla sööklatööline ja koristaja, mõjutada enam 30.09.2015 intsidenti, sest viimane leidis aset ligi kuu aega varem. 30.09.2015 ei olnud kaebaja haiguse ägenemist tuvastanud ja samuti ei olnud 3 kg raskuse tõstmise piirangut kaebajale seatud. Oluline on asjaolu, et asja materjalidest nähtuvalt keeldus kaebaja tööst enne, kui talle tutvustati juurviljalõikaja töö sisu. Antud juhul puudub põhjus kahelda E. Sõdda 01.10.2015 selgituses, et juurviljalõikaja ei pea juurviljakotte üldse tõstma ja ta valib raskusi ise. Ainuüksi käsust asuda tööle juurviljalõikajana, tutvumata sealjuures tööga, ei saa teha järeldust, et selline töö seaks ohtu tervise.
20.Arvestades eelnevat, ei ole ringkonnakohtu hinnangul leidnud tõendamist, et 30.09.2015 esines kaebajal terviseprobleem või oleks olnud muid põhjuseid, mis oleksid töötamist takistanud või oleksid ohustanud kaebaja tervist tööle asumisel.
21.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla 16.10.2015. a käskkiri nr 6-2/1478 on õiguspärane. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumine on kaebaja poolt toime pandud. Käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p 1, § 64 lg 4 alusel ja sellega kooskõlas. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt kaebaja distsipliinirikkumist menetletud õigusaktides sätestatud korras ja kaebajale määratud karistus on kohane ja proportsionaalne.
22.Kaebaja vaidlustas ka Tartu Vangla 08.12.2015. a vaideotsust nr 1-11/10852. Ringkonnakohus märgib, et vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Kuna eraldivõetuna ei riku see kaebaja õigusi, ei kuulu vaideotsus samuti tühistamisele.
23.Seega rahuldab ringkonnakohus Tartu Vangla apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas Tartu Vangla 16.10.2015. a käskkirja nr 6-2/1478 ja 08.12.2015. a vaideotsuse nr 1-11/10852. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
24.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuse päises kohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga B.
25.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 44). Tartu Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse, aga ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata, muudab ringkonnakohus kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja I astme menetluskulu 15 eurot kaebaja enda kanda.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.