Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 04.04.2018, Tartu 3-17-968 X. kaebus Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirja nr 62/241-1 ja 11.04.2017. a vaideotsuse nr 6-12/61-3 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 14.11.2017. a otsus X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja v.adv. Küllike Namm Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja toimikusse dr Leho Kõivu 13.10.2017. a epikriis ning tagastada X. 06.10.2017. a käsikirjaline selgitus ja Viru Vangla 14.12.2017. a vastus teabenõudele nr 26/42681-2.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.11.2017. a otsus muutmata. Täiendada otsuse resolutsiooni punktiga 4 järgmises sõnastuses: „Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga X“.
3.Jätta X. menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 04.05.2018 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Viru Vangla määras 28.02.2017. a käskkirjaga nr 6-2/241-1 X. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 01.03.2017. Käskkirja kohaselt võib kinnipeetav vastavalt
meditsiiniosakonna ettekirjutusele täita kõiki E8 koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid.
2.Viru Vangla jättis 11.04.2017. a vaideotsusega nr 6-12-/61-3 rahuldamata X. vaide vangla 28.02.2017. a käskkirja nr 6-2/241-1 kehtetuks tunnistamiseks.
3.X esitas 08.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 11.04.2017. a vaideotsus nr 6-12/61-3 ja 28.02.2017. a käskkiri nr 6-2/241-1. Kaebuse põhjendused: Nii vangla käskkiri kui ka meditsiiniosakonna arsti V. Pronevitši 04.02.2017. a tõend kaebaja töövõimelisuse kohta on motiveerimata, koostatud uurimispõhimõtet rakendamata ja seetõttu õigusvastased. Käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Käskkirjast ega arstitõendist ei nähtu, miks jäeti arvestamata kaebaja aastatepikkuse seljavalu kaebused ja kaebajal varem diagnoositud seljahaigused ning millistele andmetele tuginedes asus arst seisukohale, et kaebaja on võimeline täitma tööjuhendist tulenevaid ülesandeid. Kaebaja töövõimet on hinnanud üksnes meditsiiniosakonna arst, kes ei ole selleks pädev. Objektiivse hinnangu kaebaja töövõime kohta saaks anda neuroloog või ortopeed. Vastustaja tekitas olukorra, kus kaebajal puudus 2 aasta jooksul võimalus pääseda neuroloogi vastuvõtule, mistõttu ei ole tal objektiivselt olnud võimalik esitada eriarsti hinnangut enda terviseseisundile. 20.02.2017. a MRT uuringu tulemusele tuginedes on 04.02.2017 antud töövõimelisuse hinnang ebaõige. Üldkasutatavate ruumide koristamine ei ole võrreldav kambri koristamisega, kuna koristamistöö maht on kordades suurem. Seega ei ole võrreldavad üldkasutatavate ruumide koristamisega kaasnev füüsiline pingutus ja koormus seljale.
4.X esitas 13.11.2017 vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus on vastuolus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg-s 1 sätestatuga jätnud rahuldamata kaebaja 25.09.2017. a taotluse asja arutamiseks suulises menetluses ning kohtuistungil tunnistajatena Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti V. Pronevitši, Viru Vangla neuroloogi dr N. Neglasoni ja SA TÜ Kliinikumi neurokirurgi dr L. Kõivu ülekuulamiseks.
5.Tartu Halduskohus jättis 14.11.2017. a otsusega kaebaja kaebuse ja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Seadusest ja kohtupraktikast ei tulene, et kinnipeetava töövõimelisust peab hindama eriarst. Kui kinnipeetav on varem käinud eriarstil ning tema terviseprobleemid ja diagnoosid on fikseeritud tervisekaardis ja neuroloog ei keelanud teha kerget laadi tööd (tl 82), siis tutvudes kinnipeetava tervisekaardi andmetega, saab hinnata kinnipeetava töövõimelisust ka üldarst. Üldarstil on oskus hinnata, kas tulenevalt kinnipeetava terviseseisundist või tervisekaardi andmetest tuleb ta suunata töövõimelisuse kindlakstegemiseks eriarsti poole või mitte ja kui üldarst ei pea suunamist vajalikuks, siis hinnata kinnipeetava töövõimelisust. Usutav ei ole, et arst V. Pronevitš andis kooskõlastuse kaebaja koristamistöödele määramiseks eelnevalt tutvumata kaebaja tervisekaardi andmetega. 04.02.2017 seisuga ei esinenud kaebajal terviseprobleeme, mida ei oleks kajastatud tema tervisekaardis. Seega 04.02.2017 toimunud arsti vastuvõtul kaebajalt terviseprobleemide mitteküsimist ei saa pidada uurimisprintsiibi rikkumiseks kooskõlastuse andmise käigus. 2) Kaebaja tervisekaardi kohaselt käis ta vangla neuroloogi N. Neglasoni vastuvõtul 19.09.2016 (tl 82). Arvestades kaebajale pandud diagnoose (s.h skolioos) otsustas neuroloog N. Neglason, et kaebajale ei ole vastunäidustatud kerge töö. Selline otsus oli langetatud vähem kui 5 kuud enne kaebaja koristamistööle määramist. Seega on alusetu kaebaja väide, et enne tööle määramist puudus tal 2 aasta jooksul võimalus pääseda neuroloogi vastuvõtule. 3) Vangla meditsiiniosakonna arsti V. Pronevitši 04.02.2017. a hinnang kaebaja töövõimelisuse kohta on õige. Seda ei lükka ümber SA TÜ Kliinikumi neurokirurgi dr L. Kõivu 01.09.2017. a
epikriisiakt. Epikriisist ei nähtu arsti järeldusi, et kaebaja tervise kahjustamise oht ilma meditsiinilise vahelesegamiseta oleks suur või et kaebaja peaks igapäevaelus hoiduma kategooriliselt teatud tegevustest või liigutustest, mille tõttu võiks tema seisund pöördumatult halveneda. Koristamistööd, mille kestvus ei ületa päevas 1,5 tundi, ei koorma kinnipeetaval liigselt selga. Puudub alus arvata, et nii enne 04.02.2017. a tõendi väljastamist kui ka pärast seda 01., 02. ja 03.03.2017, ülehindasid vanglaarstid kaebaja töövõimelisust või ei olnud hinnang mingil põhjusel objektiivne. Kuna vanglaarstid on kursis koristamistöö ülesannetega vanglas ja kinnipeetava terviseprobleemidega, siis said nad hinnata, kas kaebaja oli töövõimeline või mitte. V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide, mille pind on ca 50 m2, koristama määratud suur kinnipeetavate arv kõneleb selle kasuks, et kaebaja ei saa olla koristamistöödega üle koormatud ja koristamistöö täitmine suurel määral sarnaneb kaebaja igapäevaste tegevustega. 4) 28.02.2017. a käskkiri nr 6-2/241-1 vastab HMS §-s 54 ja justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ §-s 4 sätestatud nõuetele. Tegemist on formaalselt ja materiaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kuna kaebaja ei ole taotlenud vaideotsuse tühistamist eraldi vaidlusalusest käskkirjast, siis käskkirja tühistamise nõude rahuldamata jätmise korral jääb kehtima ka vaideotsus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.X esitas 14.12.2017 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.11.2017. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tühistada Viru Vangla 11.04.2017. a vaideotsus nr 6-12/61-3 ja 28.02.2017. a käskkiri nr 6-2/241-1 või saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Täidetud ei ole ükski HKMS § 131 eeldustest, milline õigustaks asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohus oleks pidanud tunnistajad üle kuulama. 2) Erakorralise meditsiini eriala lõpetanud arstil puuduvad neuroloogia valdkonna eriteadmised. Arusaamatu on, millele tuginedes kohus eeldas, et üldarstil on vastav pädevus. 3) Meditsiiniosakonna arst kinnitas kaebaja töövõimelisust 04.02.2017, s.o enne, kui kaebaja suhtes teostati MRT uuring (20.02.2017), milles kirjeldatakse kaebaja lülisambas esinevaid kõrvalekaldeid ja mis seab kahtluse alla 04.02.2017. a tõendi õigsuse. MRT uuringu tulemuste pinnalt on neurokirurg dr L. Kõiv pidanud võimalikuks füüsilise puude esinemist kaebajal (13.04.2017. a epikriis), tuvastanud kaebajal täiendavad diagnoosid (lülisamba degeneratiivsed muutused, spinaalkanali ahenemine ja selle tagajärjel seljaaju ja närvide kompressioon, muljumine, muljutud ehk pitsitatud närv) ja andnud soovituse hoiduda selja füüsilisest koormamisest, kuivõrd see võib kaasa tuua haiguse ägenemise (01.09.2017. a epikriis). 04.10.2017. a MRT uuringu pinnalt on sedastatud, et kui kaebaja ei järgi säästvat režiimi ja kui tema terviseseisundist lähtuv olukord ei muutu või tekib ägenemine, siis on vajalik kirurgiline ravi (13.10.2017. a epikriis). Kohtu järeldus, et 04.02.2017 seisuga ei esinenud kaebajal terviseprobleeme, mis ei oleks kajastatud tema tervisekaardis, on vastuolus tõenditega. 4) Sotsiaalministeeriumi koostatud töövõime hindamise metoodikas on rõhutatud, et taotleja tegutsemisvõime hindamisel eri valdkondades tuleb arvestada tema jõudlusega tegevuste sooritamisel. Tervisekaartidest nähtuvalt on vangla meditsiinitöötajad möönnud, et kaebajal esinevad sagedased ja tugevad seljavalud, vastavad andmed on fikseeritud alates 2015. a. Valuvaigistavaid süste teevad meedikud vaid päevadel, mil kaebajale ei antud tööle asumise korraldust (kaebaja 06.10.2017. a selgitus). Regulaarne valuvaigistite pakkumine kaebajale viitab sellele, et kaebaja ei ole oma terviseseisundist tulenevalt võimeline koristaja tööülesandeid täitma, milline asjaolu annab kaebajale põhjendatud õiguse keelduda tööst. 5) Üldteada on, et koristamine on füüsiline töö. Dr L. Kõiv ei ole täpsustanud, kas kaebaja tervise kahjustamise oht on suur, keskmine või väike ning millistest tegevustest või liigutustest peaks kaebaja kategooriliselt hoiduma, kuid see ei võimalda teha järeldust, et kaebaja võib täita
kõiki koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid. Käskkirjast ega 04.02.2017. a tõendist ei tulene ajalisi ega füüsilisi piiranguid koristaja tööülesannete täitmisel. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes kohus leidis, et 1,5 tundi päevas võib kaebaja koristajana töötada. Kaebajal esinev terviseseisund ei ole ajas mööduv ega iseparanev. 6) 01., 02. ja 03.03.2017, mil kaebajale anti korraldused asuda koristajana tööle, tuli kambrisse meditsiiniosakonna õde O. Soom, kes ühel päeval kraadis kaebajat ning kolmel päeval mõõtis vererõhku. Kaebaja seljavalu kaebustele ei pööranud õde tähelepanu. Neuroloogia ei kuulu ka õdede õppekavasse. Seega ei ole õige kohtu järeldus, et vangla arstid on kaebaja töövõimelisust 01., 02. ja 03.03.2017 ülehinnanud.
7.Viru Vangla esitas 12.01.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2017. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Ühestki tõendist ei nähtu, et kaebajale oleks kerge töö vastunäidustatud. Meditsiiniosakonna arst on 04.02.2017. a õiendist nähtuvalt kaebaja töövõimelisuse kindlaks teinud. Neuroloogi tõenditest nähtub, et isikule sobib kerge füüsiline töö. Ühestki hilisemast raviloost ega neurokirurgi L. Kõivu 01.09.2017. a tõendist ei nähtu vastupidist. Kinnipeetava tervisekaardi kannetest nähtub, et tal on mõõdukas skolioos. Vangla oli teadlik kinnipeetava terviseprobleemidest. Neuroloog kinnitas seda, mis oli vanglale teada. X. kohtumised esindajaga on tihti mitmetunnised ja istuvas sundasendis olek põhjustab samuti füüsilist koormust. Vaatamata sellele ei ole kaebaja eelmainitud tegevusest keeldunud. 2) Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab sobivaid töövõtteid ja -vahendeid. Kaebaja pole väitnud, et ta ei täida kambri korrashoidmise ja puhastamise kohustust. Praktikas kulub kinnipeetavatel üldkasutatavate ruumide koristamisele ca 0,5-1,5 tundi. V7 ja V8 osakondade majandustöödele määratud kinnipeetavad ei tööta igapäevaselt 8 tundi järjest. Füüsilise koormuse määratlemise aluseks on raskuste teisaldamine (tõstmine, kandmine, lükkamine, tõmbamine jms) vähemalt 1/3 tööaja ulatuses. Füüsilise koormuse alusel jaotatakse töö raskus vastavalt tõstetavate esemete raskusele või tegevuse metaboolsele ekvivalendile (MET) ehk energiakulule tegevuse ajal neljaks kategooriaks: istuv töö (esemed 4,5 kg, 1 kuni 2,9 MET); kerge füüsilise koormusega töö (esemed kuni 9,1 kg , 3 kuni 5,9 MET); mõõduka füüsilise koormusega töö (esemed kuni 22,7 kg, 6 kuni 9 MET); raske füüsilise koormusega töö (esemed kuni 45,4 kg, üle 9 MET). Vangla tööjuhendis esitatud kirjelduse järgi on tegemist kerge füüsilise koormusega tööga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.Käesolevas haldusasjas on vaidlus kaebaja töövõimelisuse üle majandustööle määramise käskkirja andmisel 28.02.2017. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks valesti tõlgendanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid või rikkunud menetlusnorme määral, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-st 4 tulenevalt vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja heidab halduskohtule ette kohtuasja lahendamist kirjalikus menetluses. HKMS (kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioonis) § 131 lg 1 p 2 nägi ette, et kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse
iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kaebaja taotles halduskohtult kohtuistungi korraldamist koos tunnistajate ülekuulamisega seoses väidetavate vastuoludega kohtule esitatud kaebaja tervist puudutavates tõendites (taotlus tl 103-104). Halduskohus jättis kaebaja taotlused rahuldamata. Kohtumäärusest nähtub, et kohus ei nõustunud kaebaja poolt tõenditele antud hinnanguga ega pidanud seetõttu ka tunnistajate ülekuulamist vajalikuks, leides, et kohtuasja on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 133-134). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et kaebaja taotletud arstide ülekuulamine ei oleks andnud halduskohtule otsuse tegemisel mingit lisandväärtust. Viru Vangla arstide V. Pronevitši ja N. Neglasoni hinnangud kaebaja töövõimelisusele ei ole omavahel vastuolus (vrdl tl 24 ja 72) ning arstide hinnanguid ei lükka ümber ka SA Tartu Ülikooli Kliinikum neurokirurg L. Kõivu epikriis (tl 92, vt selle kohta ka ringkonnakohtu 19.10.2017. a määrus, tl 125-127). Ühtlasi puuduvad L. Kõivul vanglavälise arstina teadmised, mille põhjal anda kohtuistungil ütlusi kaebaja tervisliku seisundi vastavuse kohta vangla koristaja töö juhendis märgitud nõuetele (vt ka ringkonnakohtu 26.02.2018. a määrus, tl 173-174). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kinnipeetava majandustööle määramise käskkirja üle peetavas vaidluses kaalul olevad õigushüved ja vaidluse iseloom sellised, mis tooksid kaasa vajaduse korraldada asja arutamiseks kohtuistung.
11.VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. VangS alusel antud justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnipeetav vabastatakse töölt ja käitises töötamise luba tunnistatakse kehtetuks, kui arst on tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha. Riigikohtu senise praktika järgi on arstil VangS § 37 lg 2 p-s 3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus (RKHK 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Sama seisukohta on korduvalt oma lahendites väljendanud ka ringkonnakohus (vt TrtRK 12.09.2017. a otsus asjas nr 3-16-59, p 14; 12.09.2017. a otsus asjas nr 3-16-356, p 14; 01.06.2017. a otsus asjas nr 3-15-2630, p 12; 13.04.2017. a otsus asjas nr 3-15-2504, p 11; 04.04.2017. a määrus asjas nr 3-17-547, p 14). Kehtivast õigusest ja kohtupraktikast seega ei tulene, et kinnipeetava töövõimelisust peaks hindama eriarst. Seda, et seadusest eriarsti kooskõlastuse nõuet ei tulene, on leidnud ringkonnakohus ka varem (vt TrtRK 04.04.2017. a määrus asjas nr 3-17-547, p 11). Seega ei ole alust vaidlusaluse käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks põhjusel, et kaebaja töövõimelisust hinnanud Viru Vangla arst V. Pronevitš ei ole neuroloog.
12.Kaebaja seab V. Pronevitši 04.02.2017. a kooskõlastuse (tl 24) kahtluse alla 20.02.2017. a MRT uuringule ning dr L. Kõivu 13.04.2017. a, 01.09.2017. a ja 13.10.2017. a epikriisidele tuginedes. Riigikohus on leidnud, et arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav ning halduskohus on pädev tuvastama kõiki asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (RKHK 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Seega tuli halduskohtul kontrollida, kas eelviidatud tõendid seavad arsti poolt 04.02.2017 antud kooskõlastuse õigsuse kahtluse alla. Sealjuures ei tohi aga unustada, et HKMS § 158 lg 2 järgi teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Eeltoodust tuleneb, et haldusakti õiguspärasust hinnatakse kooskõlas akti andmise ajal kehtinud õigusele ja tollal valitsenud faktilisele olukorrale. Kui kohus hindaks õiguspärasust hilisematest asjaoludest lähtudes, ei teostaks ta enam haldusaktide üle õiguslikku kontrolli, vaid asuks ise täitevvõimu eest uute asjaolude valguses otsuseid tegema. Järelkontrolliga on tegu vaid siis, kui haldusorgan sai hinnata samu asjaolusid, millest lähtub
kohus1. Tõendid, millele kaebaja tugineb, on tekkinud pärast arsti kooskõlastust. Seega saab neid kooskõlastuse hindamisel arvesse võtta vaid juhul, kui nende põhjal on võimalik teha järeldusi kaebaja tervisliku seisundi kohta V. Pronevitši 04.02.2017. a kooskõlastuse andmise ajal. Arsti kooskõlastus ise on aga vaidluse lahendamisel asjakohane vaid osas, milles hinnatakse kaebaja võimet täita koristaja tööjuhendist V8 tulenevaid ülesandeid. Nimelt määrati kaebaja vaidlustatud käskkirjaga tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana (käskkiri tl 12-12p). Ühtlasi ei saa kaebaja poolt esile toodud tõendeid lahutada muudest asjas kogutud tõenditest, sh kaebaja tervisekaardi andmetest (tl 25-28p). Vastavalt HKMS § 61 lõikele 1 hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. HKMS § 61 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.
13.Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtuvalt on kaebajal mõõdukas skolioos, millega kaasneb seljavalu (tl 26). Juba 2016. a augustis tehti kaebaja lülisamba piirkonnast röntgenülesvõte, mille kirjeldus sarnaneb suures osas kaebajale 20.02.2017 teostatud MRT uuringu kirjeldusega (vrdl tl 28 ja tl 25). Ka on ravilugudes kajastatud kaebaja seljavalu (vt tl 26, 27, 28) ning kaebaja on läbi vaadanud Viru Vangla neuroloog, dr N. Neglason (vt arsti kood D022762). N. Neglason leiab 19.09.2016. a raviloos nr 69 (tl 82), et kaebajal on objektiivselt väljendunud skolioos ning viitab diagnoosile M.48 – muud spondülopaatiad. Arsti otsuse kohaselt „sobib kaebajale kerge töö, ei sobi sundasendid, raske füüsiline töö 8 tunni jooksul. Sobib, kus saab vahelduvalt istuda, kõndida ja seista“. Ka ilmneb raviloost, et kaebaja hetkel ravimeid ei taha ning jääb ravivõimlemine ja hobusesalv, mis on hästi aidanud (tl 82). Seega olid V. Pronevitšile kaebaja seljaprobleemid, sh neuroloogi hinnang, kooskõlastuse andmise aja seisuga, 04.02.2017, teada.
14.. Kaebaja 20.02.2017. a MRT uuringut on esmalt kaebaja raviloos nr 76 kajastanud Viru Vangla arst E. Tiinas. MRT uuring teostati lülisamba lumbaalosast natiivis 1 mähisega, 8 tööd. Uuringu leidudena on märgitud: „S1 ülemineku lüli. Dekstroskolioos. Nimmelordoos lamedavõitu. Lõpp-plaatides erinevat laadi degeneratiivsed muutused. Fassettliigesed kergelt artrootilised. LS-S1 lõigul on nimmediskide veesisalduse ja kõrguse langus ning protrusioon. L3/4 ja L4/5 tasandil spinaalkanali mõõdukas ahenemine ning L4/5 ja L5/S1 tasandil mõlemapoolne neuraalavade ahenemine (enim paremal)“ (tl 25). Sama MRT uuringuga on 13.04.2017 tutvunud dr L. Kõiv, kes selgitab, et kaebajal on spondüloosile ja spondüloartroosile viitavad muutused erinevate lumbaallülide kõrgustel ning tegemist on mõõduka lülisambakanali ahenemisega koos parempoolsete neuroforamenite ahenemisega. Võimalike diagnoosidena on L. Kõiv märkinud M47.2, mis RHK-10 andmebaasi kohaselt tähendab „muu spondüloos radikulopaatiaga“3, M 48.0 ehk „lülisamba kitsenemine ehk spinaalstenoos“4 ja M51.1 ehk „nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga“5 (tl 35p). L. Kõiv on hinnangule lisanud: „Füüsiline puue võimalik. Ilma haiget nägemata on raske hinnata kogu haiguse pilti.“
15.Ringkonnakohtu arvates ei saa arsti märkusest füüsilise puude kohta siiski kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest arstil ei olnud võimalik kaebaja seisundit vahetult hinnata ning arsti hilisemas epikriisis füüsilisest puudest ei räägita. Haldusasjas puuduvad tõendid ka selle kohta, et kaebajal oleks tuvastatud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega (PISTS)
Merusk, K., Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, lk 546. http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Tervishoiutootajad/index/?id=15552&kust=1
ettenähtud korras. Viru Vangla arst, neuroloog N. Neglason on 08.05.2017. a raviloos 20.02.2017. a MRT-uuringule viidates pannud kaebajale diagnoosi M48 – muud spondülopaatiad6, mille alla kuulub ka dr L. Kõivu märgitud diagnoos M48.0 ning leidnud, et kaebajale sobib kerge töö lisapuhkepausidega (tl 72).
16.L. Kõivu 01.09.2017. a epikriisi järgi on kaebaja põhidiagnoos M47.2, mis RHK-10 andmebaasi kohaselt tähendab „muu spondüloos radikulopaatiaga“7. Kaebaja põhihaiguse tüsistusena on märgitud M51.1, mis sama andmebaasi kohaselt tähendab „nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga“8. Arst märgib, et haiguse olemuse täpsustamiseks on siiski vajalik dünaamiline kontroll MRT-ga ning operatsiooniravi pole momendil esmavalikuvõimalus. Valude ägedamas perioodis on arsti arvates vajalikud analgeetikumid, NSAID-d, võib-olla ka glükoosamiin. Igapäevane võiks samas olla ravivõimlemine, kuid „silmas pidada, et selja (selgroo) füüsiline koormamine võib tuua kaasa haiguse ägenemist (võimalusel sellest hoiduda). Oma osa võib olla selja korseti muretsemisel“ (tl 92). Kaebajale teostati kordus MRT 04.10.2017, mille kohta dr L. Kõiv 13.10.2017 leiab: „Võrreldes 20.02.2017 MRT uuringuga püsib leid veenva dünaamikata“. Samas märgib ta, et „[a]rvestades uuringu tulemusi põletikku ega maliigsust lülisambas esile ei tule. Endiselt nähtavad spondülogeensed nihked, enam väljendunud i/v L4-L5 kõrgusel paremal, L5 närvijuure kanal hästi kitsas spondülartrootilistest ja osaliselt ka diskogeensest muutusest. Kui medikamentoosne ravi, säästlik rezhiim pole neuroloogilisi nähte (L5 dex tüüpi parema labajala nõrkus) muutnud või kui tekib ägenemine, tuleb arvesse ka kirurgiline ravi foraminotoomia näol.“ Ringkonnakohus võtab dr L. Kõivu 13.10.2017. a epikriisi toimikusse.
17.Ringkonnakohus peab eelviidatud tõendile tuginedes tõendatuks, et kaebaja tervislik seisund püsis 2017. aastal alates 20.02.2017 MRT uuringu tegemisest muutusteta, mistõttu on kaebaja viidatud tõendid V. Pronevitši poolt 04.02.2017 kaebaja töövõimelisuse kohta kooskõlastuse hindamisel asjakohased. Tõendeid, sh ka vangla arsti, neuroloog N. Neglasoni hinnanguid kogumis analüüsides leiab ringkonnakohus, et need ei lükka ümber V. Pronevitši poolt antud hinnangut kaebaja töövõimelisuse kohta. Tõenditest nähtuvalt võib kaebajal esineda küll seljavalu, kuid seda vaid periooditi. Kuigi kaebajale ei sobi selja füüsiline koormamine, sundasendid ning raske füüsiline töö 8 tunni jooksul, on ravivõimlemine ning kerge liigutamine samas vastupidi näidustatud. Tõendid kinnitavad ka seda, et kaebajale ei manustata pidevalt ravimeid ning seljavalude vastu aitab kaebaja enda arvates hästi hobusesalv. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, nagu kaebajale manustataks regulaarselt valuvaigisteid.
18.E8 koristaja tööjuhendis (tl 19p-20) on tööülesannete skaala väga mitmekesine, alustades põrandate kuivpuhastusest ja tolmu pühkimisest kuni akende ja lagede pesemise ning prügikastide tühjendamiseni. Vangla väitel on vangla tööjuhendis esitatud kirjelduse järgi tegemist kerge füüsilise koormusega tööga (st esemete liigutamine raskusega kuni 9,1 kg). Ühtlasi märgib Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele, et praktikas kulub kinnipeetavatel üldkasutatavate ruumide koristamisele ca 0,5 – 1,5 tundi ning V7 ja V8 osakondade majandustöödele määratud kinnipeetavad ei tööta igapäevaselt 8 tundi järjest (tl 170p). Sarnast seisukohta koristamisele kuluva aja kohta on vastutaja väljendanud ka halduskohtumenetluses (vt Viru Vangla 12.10.2017. a menetlusdokument, tl 131). Kaebaja ei ole vastustaja väitele vastu vaielnud, mistõttu on asjakohatu kaebaja küsimus, mille pinnalt leidis halduskohus, et kaebaja võib 1,5 tundi päevas koristajana töötada. Vastustaja selgitusest võib järeldada ka seda, et üheks tööpäevaks ettenähtud tööde maht ei ole selline, mis takistaks kaebajal teha majandustöid talle sobiva kiiruse ja koormusega, vältides pikaaegset töötamist ühes asendis.
Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 19.10.2017 tehtud määruses leidnud, et E8 koristaja tööjuhendist ei nähtu, et töö hõlmaks raskuste tõstmist, millega võiks kaasneda selgroo koormamine kaebaja tervist kahjustavalt, samuti on kaebajal enesel võimalik tööoperatsioonide läbiviimiseks valida võimalikult ennast säästev kehaasend (tl 125-127). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Halduskohtu võimalus kontrollida tööle määramise käskkirja puhul arsti kooskõlastuse õigsust on piiratud. Halduskohus saaks arsti kooskõlastuse kahtluse alla seada vaid arsti ilmselge eksimuse korral. Kogutud tõendid ei kinnita, et kaebajal esineksid sellised vaevused, mis ilmselgelt liikumist ja kergema töö tegemist takistaksid. Halduskohus ei ole seega arsti kooskõlastuse hindamisel oma järeldustes eksinud. Käesoleva vaidluse puhul omab tähtsust ka see, et vaidlustatud käskkirjaga ei antud kaebajale konkreetset korraldust tööle asuda. See, millist töölõiku (tolmu pühkimine või põranda kuiv- või märgpuhastus jne) kaebaja täpsemalt iga kord täitma peab, selgub alles vanglaametniku poolt konkreetse tööülesande andmisel. Seda, kas kaebajal on õigus tervise tõttu tööülesande täitmisest konkreetsel päeval keelduda, kontrollib vangla meditsiinitöötaja vajadusel täiendavalt samal päeval. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib olukorras, kus arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHK 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16). Kuna kaebajale määratud distsiplinaarkaristused seoses tööst keeldumisega ei ole käesolevas haldusasjas vaidluse esemeks, puudub vajadus hinnata vanglaarstide toiminguid 01.03.2017, 02.03.2017 ja 03.03.2017 ning apellatsioonkaebuse väited meditsiiniosakonna õe O. Soomi tegevuse kohta on ainetud. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebajale apellatsioonkaebuse lisadena esitatud 06.10.2017. a käsikirjalise selgituse (vastus distsiplinaarmenetluse protokollile) ja Viru Vangla 14.12.2017. a vastuse teabenõudele.
19.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude taotlust esitanud.
20.Otsus sisaldab kaebaja tervise kohta käivaid delikaatseid andmeid, mistõttu asendab ringkonnakohus HKMS § 175 lõikele 3 tuginedes omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga X. Kuna halduskohtu otsus jääb muutmata ning selle avaldamisel on võimalik seostada ka ringkonnakohtu samas haldusasjas tehtud otsust kaebaja isikuga, täiendab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni punktiga 4 järgmises sõnastuses: „Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga X“.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.