lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1830/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 11.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1830/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
881
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

3-17-1830 11. september 2017 Kadri Palm Aleksandr Jelizarovi (Jelizarov) kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2016. a kohtuotsuse nr 3-14-52404 täitmiseks

Resolutsioon

Tagastada Aleksandr Jelizarovi kaebus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Aleksandr Jelizarov esitas 5. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta märgib, et Tallinna Vangla ei ole täitnud kohtuotsust. Nimelt on Tartu Ringkonnakohus 27. oktoobri 2016. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52404 mõistnud Tallinna Vanglalt A. Jelizarovi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 750 eurot, kuid kaebaja sõnul ei ole ta raha saanud.
2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kaebaja on pöördunud halduskohtusse, kuna leiab, et Tallinna Vangla ei ole täitnud Tartu Ringkonnakohtu otsust haldusasjas nr 3-14-52404, s.o maksnud kaebajale otsusega välja mõistetud kahjuhüvitist 750 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.
Tallinna Vangla 8. septembri 2017. a vastusest kohtunõudele ja vastusele lisatud materjalidest nähtub, et kohtutäitur Urmas Tärno on edastanud Tallinna Vanglale rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 052/2010/733, mille kohaselt on A. Jelizarovi suhtes Harju Maakohtu 18. juuni 2009. a otsuse nr 1-09-3647 ja Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse alusel algatatud täitemenetlus ning kinnipidamisele kuulub 1209,52 eurot. Nimetatud arestimisakti alusel kandis Tallinna Vangla
13.jaanuaril 2017 Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2016. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52404 A. Jelizarovi kasuks välja mõistetud hüvitise kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.
5.Kinnipeetava rahaliste vahendite kasutamisega seonduvad üldised põhimõtted on kehtestatud vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 1 ja 2, mille kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud talle laekuvad summad tema vanglasisesele isikuarvele arvestusega, et 50 protsenti jääb rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud 30 protsenti jäetakse vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras vanglasiseseks kasutamiseks.

Rahaliste nõuete täitmine vanglas on reguleeritud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 31, mille esimese lõike kohaselt peab vangla kandma kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on saatnud rahalise nõude täitmiseks. Nõude arestimist käsitleb ka TMS § 111, mis sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul ka nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 4 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud.

6.Kohus on seisukohal, et ekslik on kaebaja seisukoht, et Tallinna Vangla ei ole täitnud haldusasja nr 3-14-25404 kohtuotsusega talle pandud kohustust. Nimelt on vastustaja kõnealuse kohtuotsusega väljamõistetud summa kandnud kaebaja võlgade katteks vastavalt kohtutäituri esitatud rahalise nõude arestimise aktile täiteasjas nr 052/2010/733. Arestimisakti kohaselt oli Tallinna Vangla kohustatud mitte maksma A. Jelizarovile võlgnetavat summat, vaid kandma vastava summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.
7.Riigikohtu halduskolleegium on 8. jaanuari 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-86-08 leidnud, et vanglal on küll ühelt poolt kohustus tagada VangS § 44 lg 2 õige kohaldamine, kuid samas on ta ka kohustatud isik, kes ei saa jätta arestimisakti täitmata. Samuti märkis kohus, et kui isik ei ole kasutanud TMS-s ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks, puudus vanglal kui võlgniku suhtes kohustatud isikul võimalus arestimisakti võimalikust õigusvastasusest sõltumata rahuldada isiku nõue TMS §-st 31 ja VangS § 44 lg-st 2 tulenevaid proportsioone arvestades.
8.Kohtu hinnangul on viidatud kohtupraktikast tulenev põhimõte kohaldatav ka käesolevas asjas. Seega on Tallinna Vangla õiguspäraselt täitnud haldusasjast nr 3-14-52404 tuleneva rahalise kohustuse ja kohtutäituri rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 052/2010/733, kandes haldusasjas nr 3-14-52404 kohtuotsusega väljamõistetud summa 750 eurot kaebaja võlgade katteks kohtutäituri arvelduskontole.
9.Kohus selgitab, et jõustunud kohtulahendi täitmisest hoidumise vältimiseks on üks tõhusamaid vahendeid HKMS §-st 248 tulenev rahatrahvi kohaldamise võimalus. HKMS § 248 lg 1 esimese lause järgi määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Isegi, kui tõlgendada A. Jelizarovi kaebust taotlusena määrata Tallinna Vanglale rahatrahv kohtuotsuse täitmata jätmise eest, märgib kohus, et kuivõrd eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, et Tallinna Vangla on oma kohustuse kaebaja ees täitnud, puuduksid ka nimetatud taotlusel eduväljavaated.
10.Kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastab kohus A. Jelizarovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
11.Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Täiendavalt peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et TMS § 131 lg 1 p 6 sätestab sissetulekuks, millele ei saa pöörata sissenõuet, ka mittevaralise kahju hüvitise. Kuna Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2016. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52404 mõisteti kaeba kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis, puudub eeltoodust tulenevalt kohtutäituril õigus arestida 750 euro

suurust kahjuhüvitist. Kui kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, siis tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 on tal õigus seda teha 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, esitades selleks kaebuse kohtutäiturile. Tähtaja mööda laskmisel on võimalik taotleda tähtaja ennistamist (TMS § 217 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium